← Eesti

2-07-22590/7

Obsah (6)§ 174§ 138§ 144§ 175§ 133§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Määruse tegemise aeg ja koht 24 .jaanuar 2008 a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-22590 Tsiviilasi avaldus menetluskulude

) § 168 lg 4 kohaselt kui hageja hagist loobub või võtab hagi tagasi, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesoleval juhul ei ole hageja eelnimetatud põhjusel hagist loobunud.

§ 174

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

§ 138

lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Vastavalt

§ 144

p-le 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja.

§ 175

lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määruse nr 306 § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinna kuni 5 000 krooni puhul 2 500 krooni. Kuivõrd hageja põhinõue moodustab 1 816,23 krooni, on käesoleva tsiviilasja hind

§ 133lg 1 kohaselt 1 816,23 krooni.

Seega on käesolevas asjas lepingulise esindaja kulude hagejalt sissenõudmise piirmääraks 2 500 krooni. Advokaadibüroo Legalia arve-kviitungiga on tõendatud, et kostja on kandnud käesolevas tsiviilasjas nr 2-07-22590 õigusabikulu 2 500 krooni (t lk 46). Pooled on kohtuistungil jõudnud kokkuleppele, et hageja hüvitab kostjale menetluskulud summas 1 800 krooni. Kohtu hinnangul on menetluskulude suurus 1 800 krooni mõistlik ja põhjendatud. Tulenevalt eeltoodust, leiab kohus, et kostja taotlus hagejalt õigusabikulude väljamõistmiseks on põhjendatud tuleb rahuldada ning hagejalt tuleb välja mõista kostja õigusabikulud summas 1 800 krooni.

§ 177

lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude kindlaksmääramise määruses. Pooled on loobunud käesoleva määruse peale edasikaebamise õigusest. Viivi Villemson kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.