2-07-22737/2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november
2. a., Tallinn Tsiviilasja number 2-07-22737 Tsiviilasi RK hagi VŠ vastu elatise suurendamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: RK(ik XXX, elukoht XXX), esindaja EP Kostja: VŠ(ik XXX, elukoht XXX), esindaja VS Kohtuistungi aeg, osalenud isikud 5.11.
3. a, hageja RK, hageja esindaja EP ja kostja esindaja VS RESOLUTSIOON
4. Hagiavaldus rahuldada.
5. Muuta Harju Maakohtu 30.06.
6. a otsusega VŠ`lt RK kasuks alaealiste laste ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust.
7. Välja mõista VŠ`lt RK kasuks igakuine elatis pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis käesoleval ajal on 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni kuus, VK(ik XXX) ülalpidamiseks alates 14.06.
8. a kuni VK täisealiseks saamiseni, s.o. kuni XXX a.
9. Välja mõista VŠ`lt RK kasuks igakuine elatis pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis käesoleval ajal on 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni kuus, AK`i (ik XXX) ülalpidamiseks alates 14.06.
10. a kuni AK`i täisealiseks saamiseni, s.o. kuni XXX
11. Välja mõista VŠ`lt riigilõiv 1000 (üks tuhat) krooni riigituludesse Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXXXXXXXX SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr XXXXXX Hansapangas, viitenumber XXXXX ning selgitusse märkides kohtu nime, tsiviilasja numbri ja nõude liigina „riigilõiv“ 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Tähtaegselt nõuetekohase täitmata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
12. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub viivitamatule täitmisele. Edasikaebamine Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni Kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sündis poolte abielust XXXX a poeg AK ja XXXX tütar V K . Lapsed elavad hagejaga ja on hageja ülalpidamisel. Harju Maakohtu 30.06.
13. a otsusega mõisteti kostjalt välja hageja kasuks alaealiste laste ülalpidamiseks elatis 2000 krooni kahele lapsele kokku. Käesoleval ajal on laste ülalpidamiskulud suurenenud. Kostja ei täida laste ülalpidamis- ja kasvatamiskohustust. Elatise võlgnevus seisuga 01.01.
14. a on 118 389 krooni. Mõlematel lastel on
15. a arstliku ekspertiisi otsuste nr XXXX ja XXX alusel tuvastatud keskmine puue. Lapsed vajavad juhendamist ja järelvalvet igal ööpäeval, kuna ei tule iseseisvalt suhtlemisega toime.
16. a oli hageja sunnitud laste tervisliku seisundi tõttu hakkama laste hooldajaks. Hageja sai
17. a lastetoetust ja puuetega laste toetust kahe lapse peale kokku summas 3360 krooni. Samuti sai hageja
18. a sotsiaaltoetust ja elatist kokku 700 krooni aastas. Hageja sissetulek moodustas
19. a 4000 krooni kuus. Hageja oli sunnitud võlgu võtma ja teda abistab ka ema. Kostjapoolse abi puudumise tõttu ei saa nõuetekohaselt täita kõike arsti soovitusi. Hagejal kulub
20. aastase poja ülalpidamiseks igakuiselt kokku 5119.50 krooni ja tütre ülalpidamiseks 3806.16 krooni. Hageja palub kohtul suurendada Harju Maakohtu 30.06.
21. a otsusega välja mõistetud elatise suurust ja välja mõista kostjalt poja ülalpidamiseks 2600 krooni kuus ja tütre ülalpidamiseks 2000 krooni kuus. 05.11.
22. a toimunud kohtuistungil on hageja nõus 1800 krooniga kummalegi lapsele, kuid mitte vähemaga kui pool minimaalsest töötasust. Tõendid: ärakirjad laste passidest, XXX korraldus, sünnitunnistused, arstliku ekspertiisi otsused nr XXXX ja XXXX, kohtutäituri KP tõend nr 025/2005/1320, Maksu- ja Tolliameti tõend nr 8-8/1909-1, sotsiaalkindlustusameti tõend nr 7, Paldiski Linnavalitsuse vastus nr 921/123, kulude tõendid, muusikakoolituse tõend, C tõend, XXX Gümnaasiumi tõendid, isiklik rehabilitatsiooniplaan, Harju Maakohtu 30.06.
23. a otsus. Kostja vastuväited Oma kirjalikus vastuses kohtule tunnistab kostja hagi osaliselt. Kostja püüdis kuni
24. aastani täita Harju Maakohtu 30.06.
25. a otsust.
26. a kaotas kostja töö ning seoses sellega ei olnud kostjal võimalik maksta hagejale elatist ühiste laste ülalpidamiseks. Kostja leiab, et elatise nõue alates 14.06.
27. a on alusetu. Kui hageja arvates on kostjal võlgnevus elatise tasumise osas, siis võib ta pöörduda kohtuotsuse täitmiseks kohtutäituri poole. Kostja on seisukohal, et ei saa nõuda teistkordselt elatise tasumist ühe ja sama ajavahemiku eest. Kostja keskmine töötasu on umbes 6000-6500 krooni kuus. Kostja on nõus elatise suurendamisega pojale 1800 krooni ja tütrele 1800 krooni kuus alates 14.06.
28. a. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja, hageja esindaja ja kostja esindaja seletuse ning uurinud ja hinnanud kirjalikke tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Harju Maakohtu 19.06.
29. a otsusega mõisteti kostjalt välja poolte alaealiste laste ülalpidamiseks kokku igakuine elatis 2000 krooni kuus hageja kasuks. PkS § 61 lg 3 alusel võib kohus huvitatud isiku nõudel vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel elatise suurust muuta. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o 1800 krooni. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest ning lapse ülalpidamine peab katma lapse igapäevased vajadused. Elatusraha muutmisel arvestab kohus, et kostjalt Harju Maakohtu 19.06.
30. a otsusega välja mõistetud elatis kahele lapsele kokku 2000 krooni kuus ei ole piisav
31. aastase poja ja
32. aastase tütre ülalpidamiseks ning asjaoluga, et pooled saavutasid kokkuleppe elatise suuruses. 05.11.
33. a kohtuistungil on hageja nõus poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääraga, mis käesoleval ajal on 1800 krooni kuus. Suurendatud elatis tuleb välja mõista alates elatise suurendamise hagi kohtusse esitamisest, s.o alates 14.06.
34. a. Kohtukulud Riigilõivuseaduse § 22 lg 2 kohaselt on hageja elatise nõudmise hagis vabastatud riigilõivu tasumisest. Eesti Vabariigi kasuks kuulub kostjalt TsMS § 179 lg 1 alusel väljamõistmisele riigilõiv mille tasumisest oli hageja vabastatud. TsMS § 129 lg 2 ja RLS § 56 lg 1 ja lisa 1 kohaselt kuulub kostjalt väljamõistmisele riigilõiv elatise suurendatult osalt 1000 krooni. Maie Seppo kohtunik