) §-dest 92-95 palub avaldaja määrata AK eestkostjaks AK. Kohus määras 21.12.2007 määrusega AK esindajaks riigi kulul advokaat Helen Tombergi. Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäi avaldaja esindaja esitatud avalduse juurde. Puudutatud isik AK ja lapse määratud korras esindaja toetasid avaldust. Puudutatud isikud OK ja VDkohtuistungile ei ilmunud, ega teatanud oma mitteilmumise seaduslikust takistusest. OK ja VD on kutsed kätte toimetatud ja seega olid nad kohtuistungi toimumise ajast teadlikud. OK ja VD on eelnevalt kirjalikult andnud nõusoleku AK määramiseks AK eestkostjaks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 556 lg 1 kohaselt kuulab kohus ära vähemalt seitsmeaastase piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega alaealise isiklikult. AK on sündinud XXX ja on seega hetkel 3-kuune. Lähtudes AK vanusest on tema ärakuulamine kohtu hinnangul ebaotstarbekas. AK määratud korras esindaja seisukohast nähtub, et AK on vanemliku hoolitsuseta laps. Tema emana on sünniakti kantud OK, isakanne sünniaktis puudub. Lapse esindaja hinnangul ei ole OK käesoleval ajal võimeline võtma püsivat vastutust lapse eest. OK sünnitas oma teise lapse AK XXX, kuid rasedusega arvel ei olnud. Last sünnitama minnes oli O silmnähtavate narkootilise joobe tunnustega. Seda kinnitas ka temalt võetud analüüs, mis oli positiivne amfetamiini suhtes. Pärast analüüsivastuste selgumist tunnistas O narkootikumide tarvitamist pikema aja vältel. AK määratud korras esindaja seisukohast nähtub, et alates oma sünnist elab A emapoolse vanaema AK juures ja on tema hoolitsusel. AK kasvatusel elab ka OK vanem poeg DR, kelle isa elab Š ja lapse kasvatamisest osa ei võta. A on alates 2004. aastast D eestkostjaks. AK esindaja kodukülastuse ajal viibis kodus ka lapse ema OK, kes kinnitas, et ei tarvita narkootikume alates lapse sünnist ning on muutnud oma eluviisi ja vahetanud suhtlemisseltskonda. O väitel ei puutu ta enam kokku narkootikume tarvitavate ja levitavate isikutega ning püsib ka ise seetõttu puhas. O sõnul aitab ta jõudumööda Ait kasvatada ja tegeleb temaga. O ootab Ai eestkoste vormistamist oma ema nimele, kuivõrd see võimaldaks tal lapsehoolduspuhkuse lõpetada ja tööle asuda. Kodukülastusel O väitis, et tal on kokkulepe puhastustöölisena tööle asumiseks, kuid ettevõtet ega selle juhatajat nimetada ei osanud, mistõttu ei ole tema väide kontrollitav. Seda, et O ei tarvita käesoleval ajal narkootikume, usub ka lapse vanaema AK, kes hoiab oma väitel O praktiliselt toas kinni ning kuskile üksinda välja ei lase. Seetõttu puuduvat O võimalus narkootikumide saamiseks. Kuna O püsib kainena, on vanaema hakanud last ka O kätte hoiule usaldama. Vaatamata sellele, leiab AK esindaja, et OK puudub soov ja piisavad oskused üksinda Ai eest hoolitsemiseks. O suhtumine lapse vajadustesse ei ole olnud adekvaatne. Tal on käesoleva ajani puudunud orienteeritus sotsiaalsele õiguskuulekale käitumisele, tal puudub töökoht ning tal on esinenud kalduvus tarvitada süstemaatiliselt narkootikume. Toimetulekuoskuste puudumise ja isikuomaduste (ennekõike sõltuvus narkootikumidest) tõttu puudub veendumus, et ta oleks võimeline last iseseisvalt kasvatama ja tagama talle turvalise elukeskkonna. Ai esindaja ei ole tuvastanud mõjuvaid põhjusi, mis takistaks OKl last kasvatada. Kuna AK on ilma jäänud piisavast vastutustundlikust vanemlikust hoolitsusest, on esindaja hinnagul täidetud seaduses sätestatud eeldused Aile eestkoste määramiseks. AK määratud esindaja seisukohast nähtub, et A on alates oma sünnist olnud vanaema AK kasvatusel. AK elukohaks on kahetoaline korter asukohaga XXX. Samas korteris elavad ka AK elukaaslane VD, OK ning viimase vanem poeg DR. AK kinnitusel on pere ostnud endale uue korteri asukohaga XXX, kuid sinna ei ole veel remondi tõttu kolitud. Kodus on Aile tagatud stabiilne ja turvaline kasvukeskkond. Poisil on olemas kõik eluks vajalik ja piisavalt mänguasju. Vanaema ja tema elukaaslase suhtumine lastesse (ka D ) on hell ja hoolitsev. AK väitel, mida kinnitas ka OK, on VD suhted poistega väga lähedased ja isalikud. D käib kodu lähedal lasteaias ja osaleb jalgpallitreeningutel. Vanaema poolt korraldatuna on Ai igapäevane elu praegu saavutanud sellise stabiilsuse, et tema jätmine sellesse vastab kõigiti tema huvidele. Ai esindaja on seisukohal, et vanaema määramine lapse eestkostjaks on kooskõlas lapse huvidega. AK kasvatusel elades on lapsele tagatud hoolitsuse adekvaatsus. AK on täitnud Ai suhtes vanema kohuseid vastustustundlikult ja südamega. AK on elupõline lasteaiakasvataja, kuid alates ja tulenevalt D sünnist on kodune. AK ja VD kooselu on kestnud 11 aastat. VD töötab ehitajana XXX ja on perekonna ülalpidaja. Igal nädalavahetusel tuleb V koju perekonna juurde. AK on andnud nõusoleku eestkostjaks saamiseks ning sellega on nõustunud OK ja VD. Ka eestkosteasutus toetab A eestkostjaks määramist. Ai esindaja leiab, et eestkosteasutus on eestkostja valikusse suhtunud suure põhjalikkusega ning see valik vastab lapse huvidele parimal viisil. Lisaks O ei ole AK rohkem oma lapsi, kuid ta oli VP eestkostja ja kasvatas teda viimase täiskasvanuks saamiseni. VP jäi vanemate alkoholismi ja hiljem surma tõttu vanemliku hoolitsuseta 13-aastaselt ning kasvas kuni täsikasvanuks saamiseni AK juures. Käesoleval ajal on V 21-aastane ja elab koos oma elukaaslasega ning valmistub isaks saama. Seetõttu on AK märkimisväärne kogemus ja sügavad teadmised suhtlemisest lastega ja laste vajadustest, mistõttu on ta oma isikuomaduste poolest sobiv täitmaks eestkostja ülesandeid. AK määratud esindaja leiab, et AK poolt vanemakohustuste täitmine tuleb seadustada eestkostet seadva kohtumäärusega. Eestkoste seadmine AK üle on alaealise huvides, vajalik asjaajamiseks ja alaealise huvide kaitseks. Kuivõrd A on saamas neljakuuseks ega saa mingeid tehinguid teha võiks A esindaja hinnangul alates 7-aastaseks saamisest teha eestkostja nõusolekuta pisitehinguid summas kuni 100 krooni või selle ekvivalendis.
lg-te 1-3 kohaselt seatakse eestkoste lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud. Eestkoste võidakse seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. AK sünnitunnistusest (t lk 6) nähtub, et OK on tema ema ning isa kohta kanne puudub. AS-i Lääne-Tallinna Keskhaigla Tallinna linna (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) avaldusele lisatud Pelgulinna Naistekliiniku teatest ja analüüsi vastusest nähtub, et OK oli sünnitusele saabudes amfetamiini tarbimise tõttu narkojoobes ning tunnistas narkootikumide tarbimist pikema aja vältel. Samuti ei olnud O end rasedana arvele võtnud. OK esitatud avaldusest (t lk 5) nähtub, et ta on nõus AK määramisega tema lapse AK eestkostjaks. Samuti nähtub nimetatud avaldusest, et OK soovib lapsele eestkoste määramist põhjusel, et ta tarvitab narkootikume ega suuda seetõttu lapse eet hoolitseda. VD avaldusest (t lk 11) nähtub, et ta on nõus, et AK määratakse AK eestkostjaks. Kohus leiab, et avalduse ja sellele lisatud tõenditega ning AK esindaja arvamusega on tõendatud, et AK on jäänud ilma piisavast ja vastutustundlikust vanemlikust hoolitsusest, mistõttu on temale eestkostja määramine vajalik.
lg 1 kohaselt otsustab eestkoste seadmise kohus eestkosteasutuse või isiku, kelle üle eestkoste seatakse, avalduse alusel.
Avalduse on esitanud Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu), kes on teinud ettepaneku AK eestkostjaks määramiseks. AK on avaldanud soovi saamaks AK eestkostjaks.
lg 3 kohaselt tuleb eestkostja valikul arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. AK on Ai vanaema. A elab vanaema juures. Kohus, lähtudes eeltoodust ja AK esindaja arvamusest, leiab, et AK võimeline eestkostja kohustusi täitma. Lähtudes eeltoodust tuleb Tallinna linna avaldus rahuldada ja AK määrata AK eestkostjaks tema täisealiseks saamiseni. AKl tuleb tagada AK ülalpidamine ja järelevalve lapse üle. TsMS § 557 lg 3 kohaselt annab eestkoste seadmise määrus eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Tulenevalt TsMS § 557 lg-st 1 määrab kohus alaealisele eestkostja määrusega. Sama paragrahvi lõike 2 p 4 kohaselt märgitakse määruses kas ja milliseid tehinguid võib alaealine teha eestkostja nõusolekuta. AK määratud korras esindaja on seisukohal, et laps võiks alates 7-aastaseks saamisest teha eestkostja nõusolekuta pisitehinguid summas 100 krooni. Kohus leiab, et esindaja seisukoht on põhjendatud. Arvestades lapse esindaja seisukohta, leiab kohus, et AK tuleb alates seitsmeaastaseks saamisest lubada AK nõusolekuta teha pisitehinguid summas 100 krooni. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega jäävad menetluskulud Tallinna linna (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) kanda. Viivi Villemson Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.