lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hageja nõue ja asjaolud Hageja ja kostja sõlmisid XXX abielu. Hageja ja kostja perekondlikud suhted on lõppenud. Hageja ei pea võimalikuks perekonnasuhete taastamist. Hageja palub lahutada poolte vahel XXX sõlmitud abielu. Kostja seisukoht Kostjale on edastatud kohtu poolt hagimaterjalid ja kohtukutsed 04.10.2007.a. ja 11.12.2007.a. toimunud kohtuistungile isiklikult allkirja vastu, mida tõendavad toimikus olevad väljastusteated. Seega oli kostja esitatud avaldusest teadlik. Kostja hagiavalduse vastanud ei ole ega kohtuistungitele ei ilmunud. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud.
kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Asja kohtuliku arutamise käigus on tuvastamist leidnud, et poolte abielu sõlmiti XXX Tallinna Perekonnaseisuametis. Perekonnaseaduse § 29 lg 2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Asja menetluse käigus on hageja avaldanud, et ei pea abielu jätkamist võimalikuks ja avaldanud tahet XXX sõlmitud abielu lahutada. Kostja abielu lahutamisele vastu vaielnud ei ole. Kuivõrd pooled abielu jätkamist võimalikuks ei pea, asub kohus seisukohale, et poolte abielu tuleb lahutada. PerekS § 30 kolmanda punkti kohaselt abielu lõpeb abielu lahutamisel kohtus kohtuotsuse jõustumisest.
lg 2 kohaselt otsustab kohus ka menetluskulude jaotuse.
Kohus jätab kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja perekonnanimeks jätta abiellumisel võetud perekonnanimi „Z “, kuivõrd nime tagastamiseks hageja soovi ei avaldanud Liili Lauri Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.