← Eesti

3-05-426/11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Silvia Truman ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. detsember 2007, Tallinn Haldusa

§ 83lg 4 ja § 84, Ts

ÜS § 89 lg 2). OÜ Noktett tegelik eesmärk oli müüa kaupa kolmandatele isikutele, mitte PTI-le. c) OÜ Noktett jättis arvestamata ettevõtte tulumaksu vastavalt TuMS

(1993)§ 3 lg-le 2. TuMS
(1993)§ 9 lg 1 p 2 kohaselt on residendist maksumaksja tulu kogu tema poolt maksustamisperioodil kõigist allikatest saadud tulu, sh ettevõtlusest saadud tulu. PTI kontole rehvide müügist laekunud raha tuleb käsitada OÜ Noktett tulude koosseisus. Kulutusi, mis on tehtud PTI arvelduskontolt ja on seotud OÜ Noktett ettevõtlusega, tuleb käsitada OÜ Noktett kulude koosseisus.
  1. a eest ei määrata OÜ-le Noktett tulumaksu juurde aegumise tõttu. Korrigeerimisele kuuluvad
  2. ja
  3. a tuludeklaratsioonid. OÜ Noktett ei deklareerinud
  4. a tulusid 31 804 kr ja kulusid 103 984 kr, mille tulemusena väheneb maksustatav tulu summas 72 180 kr ning osaühingule kuulub tagasiarvestamisele tulumaks 17 786 kr. Osaühing ei deklareerinud
  5. a tulusid 3 076 832 kr ja kulusid 2 478 224 kr. Kasumi muudatus enne
  6. a tulu maksustamist on 598 608 kr, kahjumi muudatus 3778 kr ning maksustatava tulu muudatus 594 835 kr, mille eest kuulub juurdemääramisele tulumaksu 154 657 kr. d) Samuti ei deklareerinud osaühing 1998, 1999, 2000 ja
  7. aastal R. Mererannale ja A. Mäele tehtud väljamakseid ning nendelt kinnipidamisele kuulunud tulumaksu ja arvestamisele kuulunud sotsiaalmaksu alljärgnevalt: Aasta Väljamakse summa Tulumaks Sotsiaalmaks 1998 76 000 19 760 25 080 1999 1 752 912 455 756 578 461 2000 3 405 051 885 313 1 123 667 2001 335 102 87 127 110 584 Kokku 5 569 065 1 447 956 1 837 792 2
(13)3-05-426 PTI kontolt tehtud väljamaksete näol on tegemist R. Mererannale ja A. Mäele kuni
  1. a lõpuni põhitöökohas tehtud muude väljamaksetega ning alates
  2. aastast juhatuse liikmetele tehtud väljamaksetega. Nendelt oli OÜ Noktett kohustatud kinni pidama tulumaksu vastavalt TuMS
(1993)§ 26 lg-le 1 ja TuMS
(1999)§ 41 p-le 1 ning arvestama sotsiaalmaksu vastavalt SMS
(1990)§-le 1, SMS
(1998)§ 2 lg 1 p-dele 1 ja 3 ning SMS
(2000)§ 2 lg 1 p-le 4. Maksukeskus käsitab A. Mäele ja R. Mererannale tehtud väljamakseid brutosummana, kuna selline arvestus on maksukohustuslasele vähem koormavam. Novembris 1998 välja makstud summalt 76 000 kr ei kuulu tulu- ja sotsiaalmaks seoses aegumisega arvestamisele. OÜ Noktett esitas 23. märtsil 2005 Maksu- ja Tolliametile vaide maksuotsuse kehtetuks tunnistamise nõudes. Maksu- ja Tolliameti 5. mai 2005. a vaideotsusega nr 83-1 jäeti OÜ Noktett vaie rahuldamata. 2. OÜ Noktett esitas kaebuse halduskohtule, milles paluti maksuotsus tühistada. Kaebuse kohaselt kandis PTI pärast kaubakoorma röövimist Venemaal kahju 1 600 000 kr. Kuriteo tagajärjel tekkinud probleemide lahendamiseks ja äripartneritega kahju tasaarveldamiseks pidi PTI müüma kaupu suure allahindlusega. Raskest majanduslikust situatsioonist ülesaamiseks laenasid A. Mägi ja R. Mererand PTI-le isiklikke vahendeid summas 5 909 378 kr, mille arvelt kustutas PTI oma kohustusi kaebaja ees. A. Mägi ja R. Mererand on kaebuse kohaselt äriühingust tagasi saanud kokku 5 910 542 kr. 3. Tallinna Halduskohtu 12. märtsi 2007. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohus põhjendas otsust järgmiselt:
  1. a)R. Mererannal ja A. Mäel ei olnud põhjust ning neil puudusid ka isiklikud vahendid PTI-le laenude andmiseks. Ühtegi dokumentaalset tõendit laenusuhte olemasolu kohta ei ole esitatud. Laenu andmine 5 900 000 kr ulatuses ei nähtu ka PTI arvelduskonto väljavõttelt. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et A. Mäel ja R. Mererannal oleksid olnud võimalused sellises suuruses laenu andmiseks. Väited, et PTI-le laenu andmiseks võeti laenu omakorda J. K ja T. G, on dokumentaalselt tõendamata. Puuduvad nii lepingud kui dokumendid raha saamise kohta. Tunnistaja J. K poolt antud ütlused on vastuolulised ja ebaselged. Tunnistusi andes kinnitas J. K alguses, et on andnud laenu PTI-le, hiljem aga selgus, et isik käsitles laenu andmisena PTIsse investeerimist. Samuti on kaheldava usaldusväärusega T. G ütlused laenu andmise kohta A. Mäele, mille kohaselt laenas T. G kõik oma sularahas kogutud säästud, millest ei teadnud keegi peale isiku enda, ilma tagatiseta naabrimehele. T. G ütlustest nähtub, et väidetavaks laenusummaks oli 500 000 kr, mitte aga 750 000 kr, nagu väidab kaebaja. T. G ei kinnitanud ka laenu seotust PTI-ga. Rehvikoorma röövimisest tekkinud 1 600 000 kr kahju hüvitamise vajadus ei põhjenda laenu andmist summas 5 900 000 kr.
  2. b)Kui kaebaja esitab versiooni, et R. Mereranna ja A. Mäe poolt 1996–1997 PTI-sse paigutatud raha näol on tegemist isikute laenuga PTI-le, mitte aga Vene äriühingute rehvitehingutega, peab ta selle versiooni tõestuseks esitama tõendeid või vähemalt looma reaalse võimaluse neid kontrollida. Maksuhalduri võimalus koguda tõendeid sõltub muuhulgas sellest, kuidas maksukohustuslane täidab kaasaaitamiskohustust. R. Mererand ja A. Mägi andsid 12. mail 2004 seletused maksuhaldurile. OÜ Noktett esindajad ei esitanud küsitlemise järgselt protokollidele pretensioone. Konkreetseid asjaolusid, milles seisneb väidetav seletuste moonutamine ja millised on nn õiged seletused, ei ole esitatud. A. Mägi ja R. Mererand ei pidanud vajalikuks ka kohtumenetlusest osa võtta, et enda seletusi täpsustada. Seega tuleb lähtuda maksumenetluses antud ütlustest.
  3. c)PTI ja kaebaja ei ole üks ja sama äriühing. PTI-ga tehingute tegemine oli kaebajal riskivaba, kuid PTI võttis väga suuri riske. Maksuhaldur tegi kontrollimise ajal kindlaks, et rehvide müügitehingud Venemaale ja Saksamaale olid riskivabad, kuna Venemaale saadeti kaup teele alles pärast kinnituse saamist, et raha laekub PTI arvelduskontole ja Saksamaa äriühingule oli 3
(13)3-05-426 kauba eest raha laekumine tagatud panga akreditiividega. Rootsi äriühingu Inter Wheel AB suhtes oli OÜ Noktett juhatuse liikmete A. Mäe ja R. Mereranna usaldus nii suur, et ei sõlmitud ühtegi vastastikust lepingut, mis oleks andnud vaidluste puhul võimaluse pöörduda arbitraaži poole. Inter Wheel AB tasus korrapäraselt saadetud kauba eest ühe kuu jooksul. OÜ Noktett riski maandamiseks ei olnud vajadust müügitehingute tegemiseks läbi PTI. Kaebajal oli võimalus ekspordi puhul kasutada samasuguseid riski maandamise meetodeid kui A. Mägi ja R. Mererand kasutasid PTI tehingute puhul. PTI arvelduskontot kasutasid ainuisikuliselt OÜ Noktett juhatuse liikmed A. Mägi ja R. Mererand. Samas ei ole maksuhalduril ega ka kohtul õnnestunud tuvastada PTI omanikke ega seaduslikke esindajaid, samuti seda, et PTI-l toimuks muu majandustegevus lisaks OÜ-lt Noktett soetatud kauba edasimüümisele. Eeltoodu viitab sellele, et PTI näol ei ole tegemist sisuliselt iseseisva juriidilise isikuga, vaid OÜ Noktett juhatuse liikmete kontrolli all oleva juriidilise isikuga, mille rekvisiite on OÜ Noktett poolt kasutatud fiktiivse müügiahela loomisel. PTI tegutsemist sõltumatu majandusliku üksusena ei kinnitanud ka tunnistaja J. K ütlused. PTI ei olnud majanduslikus mõttes toimiv äriühing ning tegemist oli off-shore struktuuriga eesmärgiga vältida maksude tasumist Eesti seaduste alusel. Maksukohustuse tekkimise aluseks olevate juriidiliste faktide tuvastamisel tuleb lähtuda tehingu tegelikust sisust. Vastasel juhul oleks tehingupooltel võimalik omavahelise kokkuleppega määrata kindlaks maksukohustus, selle sisu ja ulatus, kuid selline olukord oleks vastuolus maksu kui avalik-õigusliku kohustise olemusega ning ühetaolise maksustamise põhimõttega. Tehingute osas, kus oli tegemist rehvide müügiga PTI-le odavama hinnaga kui need edasi müüdi, on tegemist teeseldud tehingutega maksuseaduse mõttes (

§ 83lg 4 ja § 84).

  1. d)Kuna käesolevas asjas tuvastatud asjaolud viitavad fiktiivsele vahelülile tehingute vormistamisel, on PTI arvelduskontole kauba soetajatelt laekunud summade näol tegemist OÜ Noktett poolt klientidele võõrandatud kauba eest laekunud rahasummadega ehk OÜ Noktett tuluga. Kuivõrd tulu on tekkinud A. Mäe ja R. Mereranna aktiivse tegevuse tulemusena, on vastustaja põhjendatult käsitlenud A. Mäe ja R. Mereranna poolt PTI kontolt (OÜ Noktett tulu arvelt) saadud rahasummasid isikute töötasuna, mitte aga dividendituluna, mis on oma olemuselt mittetöine tulu. R. Mererand ja A. Mägi on OÜ Noktett juhatuse liikmed ning R. Mererand töötas OÜ-s Noktett direktorina ja A. Mägi finantsdirektorina. Töötasu maksustamisel lähtutakse väljamakse tegemise hetkest. Seega on põhjendamatud kaebaja väited, et tulu peaks olema olnud tekkinud 1996–1997. aastal. Maksustatud ei ole kogu väljavõetud summat, vaid sularahas sissemakstud ja väljavõetud summade vahet ning töötasuväljamakseid käsitleti brutosummadena. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. OÜ Noktett apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebust põhjendati järgmiselt:
  2. a)Füüsiliste isikute poolt paigutati PTI-sse sama palju raha, kui sealt hiljem välja võeti. Kaebaja arvates välistab see maksunõude ja toob kaasa maksuotsuse tühistamise. A. Mägi ja R. Mererand on osa PTI-sse laenuna paigutatud rahast paigutanud sinna omavahenditest, osa aga laenanud kolmandatelt isikutelt T. Glt ja J. Klt. Laenu andis PTI-le A. Mägi ja R. Mererand, mitte T. G. Laenu andmist tõendavad J. K ja T. G kohtuistungil antud ütlused. 1996 ja 1997 on R. Mererand ja A. Mägi paigutanud PTI-sse oma isiklikke vahendeid kokku 5 909 378 kr ulatuses, millest enamik on makstud sularahas PTI pangakontole. 20. jaanuaril 1997 tasuti PTI poolt otse OÜ Noktett kassasse sularahas 414 027 kr ja 20. detsembril 1997 tasuti 1 594 450 kr, mille ulatuses on kustutatud PTI kohustusi OÜ Noktett ees. Kirjeldatud viisil on R. Mererand ja A. Mägi laenanud PTI-le alates 1996. aastast kokku 5 909 378 kr ja äriühingust tagasi saanud 5 910 542 kr. Sisse makstud ja välja võetud summade kokkulangemine kinnitab samuti laenu andmist. Laenu saamist tõendavad OÜ Noktett raamatupidamisdoku4

(13)3-05-426 mendid, sealhulgas kassadokumendid, samuti PTI pangakonto väljavõte. Laenatud rahasummade tagasisaamine ei ole vaadeldav juhatuse liikme tasuna, töötasuna ega muu tuluna, mis tuleks maksustada tulu- või sotsiaalmaksuga. Arusaamatuks jääb, milliseid tehinguid vastustaja arvates Vene äriühingutega tehti ja kuidas sularaha sai Eesti kroonides liikuda tuhandete kilomeetrite kauguselt Venemaalt Eestisse. MTA ei pöördunud asjaolude tuvastamiseks Vene ametivõimude või Vene äriühingute poole. Maksuhaldur ei selgitanud juhatuse liikmete varanduslikku seisu 1996–1997 ega kontrollinud nendel aastatel osaühingut. Maksuhaldur 1996. a ei revideerinud, 1997. a osas alustati revideerimist, kuid seoses aegumisega maksu ei määratud. Taoline maksukäsitlus on õigusvastane põhjusel, et maksuhaldur saab esitada põhjendamatuid väiteid 1997. aasta perioodi osas, kuid maksumaksja ei saa oma õigusi kaitsta tühistamiskaebust esitades. Koorma röövimine on põhjus, miks PTI müüs Venemaale kaupa odavamalt, kui ostis. PTI soovis jätkuvalt tegutseda Vene suurel turul.
  1. b)Maksuhaldurile antud seletuste lehel, millest tuletatakse väide tehingute kohta Venemaaga, R. Mereranna allkirja ei ole. Juhatuse liikmete allkirju ei ole ka küsimuste lehel. Vaidlusalused seletused on mõistetavad vaid küsimusi ja vastuseid koos vaadeldes. Maksuhaldur on tulenevalt oma ebakorrektsest tegevusest vormistanud OÜ Noktett juhatuse liikmete R. Mereranna ja A. Mäe seletused tõendina kasutuskõlbmatult ning omistanud juhatuse liikmetele selgitusi ja väiteid, mida ei ole esitatud. Seletused, kus küsimustel ja vastustel puuduvad allkirjad ning kus küsimused ei ole seostatavad vastustega, ei saa olla asjas tõenditeks. Nähtuvalt e-kirja ja maksutoimikus olevate küsimuste võrdlemisest, on küsimusi muudetud või on neid olnud mitu komplekti. Seega ei ole Vene tehingutega seoses käibe varjamine millegagi tõendatud ja alus maksu määramiseks puudub, sest juba sissemakstud raha uuesti väljavõtmine ei saa olla aluseks maksustamisele.
  2. c)PTI poolt Venemaale lähetatud kaubakoorem rööviti. See tähendab, et risk ei olnud ainult hüpoteetiline, vaid realiseerus. Riskideks tuleb lugeda ka valuutariske, riske pankadega, akreditiivi osutumist kehtetuks jne. OÜ Noktett ei kandnud röövitud kaubakoormat kahjumisse ega käsitlenud oma raamatupidamises. Vastavad nõudmised esitas tehingupartnerile PTI. PTI täitis oma kohustused OÜ Noktett suhtes. Nii J. K kui Inter Wheel AB ja KVG K kinnitavad, et ilma J. K tegevuseta ei oleks nende tehinguid PTI-ga toimunud. J. K huviks oli hiljem omandada osalus PTI-s. Seega olid PTI ja OÜ Noktett kaks erinevat isikut. Tehingud OÜ Noktett ja PTI vahel toimusid turutingimustel, millelt OÜ Noktett teenist tavapärast kasumit.
  3. d)PTI arvelt välja võetud raha ei ole OÜ Noktett laekumine ega väljamakse, vaid füüsiliste isikute tulu. TuMS § 12 lg 1 p 9 ja § 18 lg 4 kehtivad alates tulumaksuseaduse jõustumisest 1. jaanuarist 2000, kuid sätestatud põhimõtteid tuleb rakendada ka varasema perioodi osas. Samad põhimõtted on sätestatud ka OECD näidismudelites. Sõltumata sellest, kas lugeda PTI varakogumiks või madala maksumääraga territooriumil asuvaks juriidiliseks isikuks – äriühinguks, kuulub tulu maksustamisele füüsiliste isikute juures ja OÜ-le Noktett määrati maks ebaõigesti. Kaebaja ei kandnud välismaiste tehingutega seotud riske – seda tegid kas PTI või teda esindanud füüsilised isikud R. Mererand ja A. Mägi. PTI seos märgitud isikutega on lähem, kui OÜ-ga Noktett, mistõttu majanduslikuks sisuks ei saa olla tehingute lugemine OÜ Noktett omaks. Tehingud võivad olla vaadeldavad füüsiliste isikute ettevõtlusena ja kuuluda toodud asjaoludel maksustamisele füüsiliste isikute tuluna. OÜ Noktett ei teinud R. Mererannale ega A. Mäele väljamakseid, vaid raha võtsid välja PTI-st (vt AP lk 9-10) füüsilised isikud.
  4. e)Arusaamatuks jääb, kas PTI loetakse juriidiliseks isikuks või on tegemist isikute ühendusega. Kui isikute ühendus loetakse maksustamisel võrdseks juriidilise isikuga, siis residendi tuluna maksustatakse ühingust saadud kasumieraldised (TuMS § 18 lg 1). Kui PTI-d ei loeta juriidiliseks isikuks tulumaksuga maksustamisel, siis saavad tulu ühenduse liikmed ja tulumaksuga maksustatakse nimetatud ühenduse või varakogumi puhaskasumi osa proportsionaalselt maksumaksja osaluse ja hääleõigusega. OÜ Noktett ei ole PTI osanik. Kuigi madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku maksustamise sätted jõustusid alles 1. jaanua5
(13)3-05-426 rist 2000, on viidatud põhimõtted kohaldatavad ka varem (Riigikohtu 14. veebruari 2004. a otsus kohtuasjas nr 3-1-1-120-03).
  1. f)Isegi kui OÜ Noktett oleks teinud väljamakseid füüsilistele isikutele, tuleks neid vaadelda kui dividenditulu, mitte kui töötasu. Kui kasum tekkis OÜ-l Noktett, oli kasumi tekkimise aluseks mitte otsene aktiivne töine tegevus, vaid majandussidemete olemasolu J. Kga ja äripartneritega, kellele kaup kasumlikult müüdi. Töötasu on konkreetne tasu konkreetse töise tegevuse eest, mitte ei too kaasa kohustust määratleda kasumit osaniku töötasuna. Isiku töösuhtest saadav töötasu ei muutu sellest, kas äriühing teenib kasumit või on kahjumis. Kvalifitseerides väljamaksed dividendideks, toob see kaasa maksuotsuse tühistamise sotsiaalmaksu nõudes. Arvestades, et maksuhaldur vaatleb PTI-st raha väljavõtmist kui omanike poolt kasumi väljavõtmist, peaks lähtuma ka dividendile kohasest maksukäsitlusest. Taoline käsitlus oleks kooskõlas maksuhalduri enda selgelt väljendatud seisukohaga ja praegusest soodsam isikule, kellele haldusaktiga pannakse kohustusi.
  2. g)Maksukorralduse seaduses sätestatud intressimäär 0,06% päevas on vastuolus põhiseaduse §-ga 11. Võrreldes rahaturul toimuvaga ja analüüsides eelnevaid intresse, on intress ebaproportsionaalne ega täida oma eesmärki. Riik on varasematel aastatel langetanud maksuintresse teatud korrelatsioonis rahaturu intressidega. Riigi varaliste huvide kaitsmine ja maksumaksja motiveerimine väga ränga intressimäära (viivise) kaudu on ebaproportsionaalne vahend riigi huvide kaitseks. 5. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse vastuses palutakse apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja menetluskulud apellandi kanda ning nõustutakse halduskohtu otsusega. Lisaks märgitakse järgmist:
  3. a)OÜ Noktett ja PTI majandustegevus on samastatud ning nendevahelised tehingud on teeseldud. Isikud ei ole täitnud piisaval määral kaasaaitamiskohustust ning tulumaksu määramine on õiguspärane. Raha liikumisi PTI arvelduskontol kontrollisid R. Mererand ja A. Mägi ning ka OÜ Noktett on ise tunnistanud, et PTI tegevust kontrolliti OÜ Noktett juhatuse liikmete poolt. See tähendab, et PTI näol ei ole tegemist majanduslikus mõttes toimiva äriühinguga ja seda kasutati Eesti seaduste alusel maksude tasumise vältimiseks. Tehingud on vormistatud selliselt, et suurem osa tehingutelt teenitavast kasumist jäi PTI-sse, kasumiga opereerivad reaalselt aga samad isikud, kes juhivad OÜ Noktett tegevust. Lõpptulemusena ei ole kahe äriühingu tehingud enam sisuliselt eristatavad. Seega seisneb maksudega saavutatav ebaseaduslik eelis selles, et müügi vormistamisel läbi PTI ei kajastu osa tulust ja juhatuse liikmetele tehtavad väljamaksed OÜ Noktett maksuarvestuses ning seetõttu ei maksustata neid väljamakseid Eestis. OÜ Noktett tegeles hulgimüügiga ainult läbi PTI, Eestis toimus jaemüük väikestes kogustes ja samuti A. Mäele ja R. Mererannale kuuluvale AS-le Rehviekspert. OÜ Noktett on põhjendanud vajadust müüa läbi PTI ka sellega, et nii maandati äririske, kuid selline väide jääb paljasõnaliseks, sest riskid lihtsalt kanti teisele äriühingule üle, mis on ikkagi samade isikute kontrolli ja juhtimise all. Kuivõrd äriühing tegutseb oma organite, sh juhatuse liikmete kaudu, siis ei ole isikud sisuliselt enda jaoks riske maandanud. Seega on OÜ Noktett ja PTI vahel toimunud tehingud teeseldud, samuti ka laenu andmine A. Mäe ja R. Mereranna poolt nende endi juhitavale äriühingule ning neid ei saa arvestada maksustamisel.
  4. b)Väited laenu saamise kohta on paljasõnalised, sest ei ole esitatud laenulepinguid ega dokumente raha üleandmise kohta. Laenu andmine ei nähtu ka PTI arvelduskonto väljavõttelt. Maksuhalduri kohustus koguda iseseisvalt tõendeid on seotud sellega, kas ja mil määral maksukohustuslane täidab temal lasuvat kaasaaitamiskohustust ning ei ole absoluutne. Käesolevas asjas ei ole isikud osanud enamikele küsimustele seletuste andmisel vastata. Maksumenetluses antud ütlused on käesolevas asjas kasutatavad ning maksuhaldur ei ole uurimispõhimõtet rikkunud, kuna on esialgu lähtunud R. Mereranna poolt antud seletustest. Kui maksukohustuslane soovib vastupidist tõendada, lasub dokumentide ja muude tõendite esitamise kohustus ennekõike maksukohustuslasel. Viimane ei ole esitanud veenvaid tõendeid tõendamaks vastupi6
(13)3-05-426 dist. Maksuhalduril on küll kohustus tõendeid koguda (

§ 11

), kuid samas on

§-s 56 sätestatud maksukohustuslase kaasaaitamiskohustus. Kui maksukohustuslane rikub oma kaasaaitamiskohustust, siis väheneb ka maksuhalduri tõendamiskoormus kuni kaudse maksustamise võimaluseni. J. K ja T. G poolt antud seletused on nähtuvalt kohtuistungi protokollist mitmetitõlgendatavad ja kohati ebakindlad, mistõttu on muud, varasemalt esitatud ja kogutud tõendid osutunud neist tugevamateks.

  1. c)Üksnes juhul, kui isiku õigusi on rikutud, saab isik kohtult nõuda haldusakti või selle osa tühistamist. Apellant ei põhjendanud, milliseid õigusi on rikutud 1997. a seoses. Maksuotsusega ei ole 1997. a osas midagi tasumiseks määratud. Tegemist on kontrolli käigus tuvastatud asjaoludega ning maksuhaldur ei saa neid jätta kajastamata.
  2. d)Juriidilises mõttes on kaebaja ja PTI näol tegemist erinevate äriühingutega. Kuid PTI faktiline tegutsemine ei ole sõltumatu ja nähtuvalt asjas kogutud tõenditest tuleb tehingud PTI ja kaebaja vahel lugeda näilikeks just sel põhjusel, et sisuliselt on loodud ahel hoidmaks kõrvale maksude tasumisest. Juriidiline isik on oma olemuselt fiktsioon, st iga juriidilise isiku toiming toimub praktikas teda esindavate füüsiliste isikute vahendusel. Elementaarne on sealjuures, et äriühingut esindav füüsiline isik on samal ajal ka äriühingu töötaja, kes saab selle eest töötasu. Sellise füüsilise isiku poolt äriühingule kuuluva raha väljavõtmine arvelduskontolt ja endale jätmine on töötasu maksmine juriidilise isiku poolt oma töötajale. A. Mägi ja R. Mererand olid OÜ Noktett juhatuse liikmed ning neil oli õigus saada selle eest tasu. Dividend on väljamakse, mida tehakse juriidilise isiku pädeva organi otsuse alusel jaotamisele kuuluvast puhaskasumist ning mille väljamaksmise aluseks on dividendi saaja osalus juriidilises isikus. Tõendamiskoormus selles osas, et tegemist on dividendituluga ja mitte juhatuse liikmete tasuga, lasub OÜ-l Noktett, kel on võimalus esitada tõendeid selle kohta, et tegemist on puhaskasumist tehtud väljamaksega ja et see on tehtud pädeva organi otsuse alusel. Seega on füüsilistele isikutele tehtud väljamakseid firma arvelt ning reeglina tuleb need maksustada väljamakse saanud isiku töötasuna, kuid kui väljamakse vastab dividendidele sätestatud tingimustele, võib neid lugeda ka dividendituluks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhiseisukohtadega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 7. Vaidlus käib selle üle, kas tõendatud on kaebaja varasemate töötajate ja hilisemate juhatuse liikmete A. Mäe ja R. Mereranna poolt laenu andmine PTI-le summas ca 5,9 mln kr (I) ning isegi, kui see ei ole tõendatud, siis kas on võimalik käsitada A. Mäe ja R. Mereranna poolt hiljem PTI arvelt väljavõetud ligikaudu sama suurt rahasummat kaebaja väljamaksena (II), täpsemalt väljamakstud töötasuna (III). Jätkuvalt käib vaidlus ka määratud maksuintressi põhiseaduspärasuse üle (IV). I 8. Õige on kaebaja seisukoht, et võlgnikult tagasisaadud laenu ei saa käsitada võlausaldaja tuluna. Kui aga ühe isiku poolt teiselt raha saamine on tõendatud, ent selle varasem andmine laenuna teisele isikule esimese poolt ei ole tõendatud, on tegemist esimese isiku tuluga. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selle üle, et A. Mägi ja R. Mererand tegid varasemal perioodil sularaha sissemakseid PTI arvelduskontole ja võtsid sealt hiljem sularaha ligikaudu samas summas välja. Vaidlus käib selle üle, kas PTI arvele aastatel 1996–1997 paigutatud ca 5,9 mln kr oli A. Mäe ja R. Mereranna isiklik raha, sh nende poolt omakorda J. Klt ja T. Glt kokkulaenatud raha. Kui see asjaolu ei leia tõendamist, tuleb A. Mäe ja R. Mereranna poolt hilisemal pe7

(13)3-05-426 rioodil PTI arvelt väljavõetud raha lugeda A. Mäe ja R. Mereranna tuluks. Teise isiku, sh kaebaja raha vahendamist PTI arvele, ei saa käsitada A. Mäe ja R. Mereranna poolt PTI-le laenu andmisena.
  1. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtu seisukohaga, et A. Mäe ja R. Mereranna poolt laenu andmine PTI-le ei ole tõendatud.
  2. Kaebaja vaidleb apellatsioonkaebuses vastu nii halduskohtu seisukohale, et juhatuse liikmetel puudus võimalus ja ajend PTI-le laenu andmiseks, kui ka seisukohale, et laenutehingu kohta puuduvad tõendid. Kaebaja versiooni kohaselt laenasid tema juhatuse liikmed PTI-le edasilaenamiseks J. Klt 1 mln kr ja T. Glt ca 500 000 kr. Seega pidi neil oma raha PTI-le laenamiseks olema kokku ca 4,4 mln kr. Halduskohus leidis õigustatult, et sellise rahasumma omamine juhatuse liikmete poolt ei ole tõendatud. Ainuüksi teoreetiline võimalus, et säärast raha oli võimalik teenida, ei anna alust lugeda raha omamine tõendatuks. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et
  3. aastate lõpus ja
  4. aastate alguses puudus selge regulatsioon tulude ja varade deklareerimiseks. Füüsiline isik oli ka mainitud perioodil kohustatud deklareerima oma tulu (Eesti Vabariigi üksikisiku tulumaksu seaduse § 7 lg 1; TuMS
(1993)§ 27 lg 3). Arvestades A. Mäe ja R. Mereranna tegevust kaebaja juhatuse liikmete ja PTI tegevuse kontrollijatena, samuti vaidlusaluste summade suurust, pidid nad andma endale aru, et neil või kaebajal võib tekkida vajadus tõendada väidetavalt PTI-le laenatud raha päritolu. Tulu deklareerimata jätmine ei välista tõepoolest iseenesest tulu saamist, kuid kõneleb kogumis teiste tõenditega siiski kaebaja versiooni vastu. Vaidluse all ei ole asjaolu, et A. Mägi ja R. Mererand on lisaks väidetavalt PTI-le antud laenule andnud ca 4,5 mln kr laenuks ka kaebajale. See asjaolu aga ei tõenda laenu andmise põhimõttelist võimalikkust samade isikute poolt ka PTI-le ega ammugi laenu tegelikku andmist. Asjaolu, et juhatuse liikmetel leidus 4,5 mln kr kaebajale laenu andmiseks, ei kinnita, et neil oli olemas samasugune summa ka PTI-le laenamiseks. 11. Laenu saamise kohta J. Klt ja T. Glt on tõendina esitatud vaid mainitud isikute ütlused. Halduskohus on põhjendatult kahelnud T. G ütluste usaldusväärsuses. J. K ütluste puhul leiab ringkonnakohus, et vahetegemine äriühingusse investeerimise ja talle laenu andmise vahel ei pruugi tavapärases kõnepruugis olla alati üheselt selge. Mõlemad on käsitatavad ettevõttesse raha paigutamisena. Samas, kuna ka J. Klt laenu saamise kohta ei ole esitatud lepingut ega muid dokumente, ei kinnitaks ka tema poolt A. Mäele ja R. Mererannale raha üleandmise fakti tõendatuks lugemine seda, et A. Mägi ja R. Mererand andsid laenu edasi PTI-le või kasutasid seda just PTI ettevõtluse tarbeks. Sama hästi võisid juhatuse liikmed laenata J. Klt saadud raha edasi kaebajale. Halduskohtu samasugune seisukoht ei ole „täiesti alusetu“, nagu leiab kaebaja. Asjaolust, et üks isik laenab raha teisele, ei saa teha järeldust, et raha on edasi laenatud mingile kindlale kolmandale isikule. Tõele ei vasta kaebaja väide, et kaebaja raamatupidamisdokumendid kajastavad laenu andmist kaebaja juhatuse liikmete poolt PTI-le. Sellist laenutehingut ei ole märgitud üheski kohtule esitatud kaebaja raamatupidamisdokumendis. Kaebaja peab laenu andmist PTI-le tõendatuks sellega, et kaebaja raamatupidamine kajastab PTI poolt enda rahaliste kohustuste täitmist kaebaja ees. Sellise käsitlusega ringkonnakohus ei nõustu. Fakt, et PTI maksis raha kaebajale, ei võimalda kuidagi teha järeldusi selle kohta, kust hankis kaebajale makstud raha PTI. Liiatigi ei ole PTI ja kaebaja varad üksteisest eristatavad (lähemalt käesoleva otsuse p 22–26). 8
(13)3-05-426
  1. Laenu andmiseks kaebajale vormistati kaebaja ning tema juhatuse liikmete vahel kirjalikud lepingud ja kassadokumendid (VI kd, tl 76–84, 86–96, 98, 99). On usutav, et kui samad isikud oleks samal perioodil samas suurusjärgus andnud laenu ka PTI-le, oleks sellegi kohta vormistatud kirjalikud lepingud, võlatunnistused, raamatupidamisdokumendid jms. Kirjalike dokumentide puudumine seab nende asjaolude valguses kaebaja versiooni laenu andmisest väga tugeva kahtluse alla.
  2. PTI arvelduskontole sisse makstud ja sealt välja võetud summade kokkulangevus ei kinnita kuidagi PTI-le laenu andmist. Sõltumata sissemakstud summade suurusest ei ole tegemist laenuga, kui sissemakstud raha ei olnud juhatuse liikmete isiklik või nende poolt kokku laenatud raha. Summade kokkulangevus oleks mõistetav ja loomulik ka maksuhalduri versiooni tõelevastavuse korral, s.t juhul, kui PTI arvelduskontot kasutati kaebaja tulude ja väljamaksete varjamiseks.
  3. Kaebaja ei pea tõendatuks maksuhalduri versiooni, et kaebaja juhatuse liikmete poolt PTI arvele paigutatud raha pärines kaebaja müügikäibest Venemaal. Ringkonnakohus leiab, et see küsimus ei ole A. Mäe ja R. Mereranna tulu arvestamisel määrav. Kui PTI arvele paigutatud raha ei olnud A. Mäe ja R. Mereranna laen PTI-le, on hiljem arvelt väljavõetud summad nende tulu sõltumata sellest, kas arvele paigutatud raha pärines kaebaja tehingutest Venemaal. Samas peab ringkonnakohus raha pärinemist Venemaa müügitehingutest tõendatuks tulenevalt R. Mereranna suulistest selgitustest maksumenetluses (VI kd, tl 40, p 35). Samuti tõendavad mõlema juhatuse liikme suulised selgitused (samas, p 40; tl 44, p 43), et nad ei ole andnud laenu PTI-le.
  4. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, et viidatud selgituste protokolle ei tohi käsitada kohtumenetluses tõendina. Kaebaja leiab, et esiteks ei nähtu protokollidest küsimused, millele vastati, teiseks on vastustaja koostanud maksumenetluses küsimuste lehti mitmesuguseid ning kolmandaks ei ole kõik protokolli leheküljed seletusi andnud isikute poolt allkirjastatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et protokollid on dokumentaalsed tõendid TsMS § 229 lg 2 mõttes. Nende vastuvõtmata ja hindamata jätmiseks puuduvad TsMS §-s 238 sätestatud alused. Iseäranis ei saa maksuhaldurile seletuste võtmisel heita ette tõendite kogumise reeglite rikkumist. Ükski õigusnorm ei kohusta menetlustoimingu protokolli igale lehele võtma menetlusosalise allkirja ning keelatud ei ole ka seletuse võtmisel vastuste ja küsimuste esitamine erinevates dokumentides. Õigusvastane ei ole olnud ka see, et vastustaja palus samadele küsimustele vastata korduvalt ning et küsimuste sõnastus või järjekord võis seejuures varieeruda.
  5. Kaebaja väitel ei saa tulenevalt protokolli iga lehe allkirjastamata jätmisest ja protokollides küsimuste märkimata jätmisest olla kindlust selles, et vastused on antud kaebaja juhatuse liikmete poolt ja et vastatud on just nendele küsimustele, mida kajastab maksuhalduri poolt esitatud küsimustik (VI kd, tl 47–49). Kaebaja väited protokollide ümbervahetamise ja nende sisuga manipuleerimise osas võiksid mõjutada vaid protokollide usaldusväärsuse hindamist, kuid ei saa kõrvaldada neid tõendite kogumist. Samas leiab ringkonnakohus, et kaebaja kahtlused protokollide sisu õigsuse suhtes on otsitud ja paljasõnalised. Ainuüksi teoreetiline võimalus, et vastustaja oleks võinud õiged vastused asendada valedega ning juhatuse liikmete poolt vastatud küsimused ei pruukinud olla täpselt need, mida kajastab vastustaja poolt esitatud küsimuste leht, ei tõenda, et säärased moonutused oleks tegelikult aset leidnud. Kaebaja ei ole esitanud kohtumenetluses koopiat tema arvates õigest protokollist ega isegi mitte suulist versiooni sellest, mida kajastasid tema väitel tegelikud suuliste selgituste protokollid. A. Mäe selgituste protokollis on vaidlusaluse vastuse (p 43) juures A. Mäe allkiri. 9
(13)3-05-426 Ringkonnakohtu istungil ei selgitanud kaebaja esindaja, millisele küsimusele A. Mägi p-s 43 vastas, kui ta ei vastanud küsimusele nr 43 „Kas Teie eraisikuna olete 1997–2001 andnud laenu erinevatele äriühingutele?“ (VI kd, tl 49). Esindaja väitel A. Mägi üksnes mäletas, et ta ei andnud nimetatud küsimusele protokollis kajastatud vastust. Vastuse hilisem väidetav mittemäletamine ei näita dokumentaalse tõendi ebausaldusväärsust. Ka muude küsimuste ja vastuste sisu võrdlus kinnitab, et toimikus olev küsimustik on autentne. Näiteks: p-s 35 on nii küsimuses kui vastuses juttu sularaha saamisest, p-s 38 isikust, keda R. Mererand tunneb (J. K), ps 40 võlast jne. Ainuüksi sellest, et küsimusi esitati korduvalt ja mitmes vormis, ei järeldu, et vaidlusaluseid küsimusi nr 35 ja 43 oleks esitatud mitme erineva sisuga. A. Mägi ja R. Mererand ei saanud anda vastuseid nr 35 ja 43 vastustena kaebajas segadust tekitanud ja kaebusele lisatud küsimustikule (I kd, tl 92), sest selles küsimustikus on vaid 16 küsimust. Haldusasjas ei ole esitatud ühtegi muud küsimustiku varianti, kus sisalduksid küsimused nr 35 ja 43, kui see, millele on viidanud maksuhaldur.
  1. Maksuhaldur ei ole rikkunud uurimispõhimõtet, jättes pöördumata Vene ametivõimude ja äriühingute poole. Tõendi kogumata jätmine ei ole õigusvastane, kui asjaolu on piisavalt tõendatud muude tõenditega või kui tõendi hankimiseks tehtavad pingutused ei ole mõistlikus vahekorras tõendist saadava võimaliku selgusega. Antud juhul on täidetud mõlemad nimetatud eeldused. A. Mäe ja R. Mereranna tulu kohta on kogutud piisavalt tõendeid ning pole alust eeldada, et Venemaa võimude ja äriühingute poole pöördumine oleks olnud viljakas. Maksuhalduril puuduvad andmed, milliste Venemaa äriühingutega tegi kaebaja tehinguid, millest on juttu R. Mereranna seletuses (VI kd, tl 40, p 35). Kuna R. Mererand hakkas seda seletust hiljem eitama, ei olnud maksuhalduril võimalik lasta seda ka täpsustada. Kaebaja ei ole selgitanud, millise konkreetse talle teadaoleva tõendi on vastustaja jätnud Venemaalt välja nõudmata. Haldusorgan ei pea haldusmenetluses tegema asjatuid järelpärimisi (Riigikohtu halduskolleegiumi
  2. märtsi
  3. a otsus asjas nr 3-3-1-6-07, p 12).
  4. Maksuhaldur ei pidanud uurima, kas, kuidas ja mis vääringus liikus raha Venemaalt Eestisse. Asjaolu, et PTI arvele maksti sularahas ja Eesti kroonides, ei tähenda, et samas vormis liikus raha ka Venemaalt Eestisse. Küsimusel, millises vormis ja vääringus jõudis raha Eestisse, ei ole maksustamisel tähtsust.
  5. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, et
  6. ja
  7. aasta tehingute uurimine on õigusvastane põhjusel, et selle perioodi osas ei saanud aegumise tõttu maksu määrata. Kaebaja on oma juhatuse liikmete poolt hilisemal perioodil tulu saamise seadnud kahtluse alla just
  8. ja
  9. aastal väidetavalt toimunud tehingutele viidates (laenu andmine PTI-le). Seetõttu oli maksuhaldur õigustatud ja kohustatud kontrollima ka asjaolusid, mis eelnesid maksustatud perioodile. Meelevaldne on väide, et kaebajalt on võetud tühistamiskaebuse esitamise võimalus
  10. a osas. Maksu ei ole kaebajale
  11. a osas määratud ja sellega seoses puudub tal vajadus esitada tühistamiskaebust. Kaebeõigust ei riku see, et haldusorgan jätab andmata haldusakti, mis isiku õigusi riivaks.
  12. aastaga seonduvaid asjaolusid, mis mõjutavad kaebaja maksukohustust hilisematel perioodidel, saab kaebaja takistamatult vaidlustada käesoleva haldusasja lahendamisel.
  13. Kaebaja väited PTI-le laenu andmise ajendi kohta on jäänud üldsõnalisteks. Röövimisega tekitatud kahju oli vaid 1,6 mln kr, laenu aga anti väidetavalt 5,9 mln kr. Seega on röövimisega seonduvad asjaolud selgelt teisejärgulised. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja juhatuse liikmete poolt PTI arvele sissemakstud raha kasutati äris, järelikult võis see raha olla ettevõtluses vajalik. Nagu ringkonnakohus juba märkis, ei tõenda raha kasutamine ettevõtluseks PTI 10
(13)3-05-426 varjus, et raha anti just laenuna. Seetõttu ei peatu ringkonnakohus täiendavalt laenu andmise ajendil.
  1. Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et PTI arvelt saadud raha on A. Mäe ja R. Mereranna tulu. II
  2. Maksustamisel ja maksuvaidluste lahendamisel tuleb lähtuda majandustehingute sisust, mitte aga sellest, kuidas need tehingud on vormistatud (

§ 84). Vastustaja ja halduskohus on põhjendatult omistanud PTI tegevuse kaebajale. 1. septembril 1994 jõustunud Ts

ÜS § 134 lg 2 ja praegu kehtiva rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 14 lg 2 kohaselt kohaldatakse välismaise juriidilise isiku õigus- ja teovõime suhtes selle maa seadust, kus toimub juriidilise isiku põhitegevus, kui põhitegevus ei toimu maal, kus asub tema juhtorgan (Riigikohtu üldkogu

  1. veebruari
  2. a otsuses asjas nr 3-1-1-120-06, p 35). PTI näol oli tegemist välismaise variühinguga, mille põhitegevus ja tegelik juhtimine toimusid Eestis. Seega tuli tema õigus- ja teovõime suhtes kohaldada Eesti seadust ning iseseisva õigusvõime tekkimiseks tulnuks ta kanda Eesti registrisse. PTI oli Eestis ettevõtlusega tegelevate isikute tegeliku kontrolli all, kaebaja juhatuse liikmed käsutasid reaalselt PTI pangaarvet ning esinesid tema juhatuse liikmete, direktorite ja volitatud esindajatena (tähtsust ei oma see, kas neil oli selleks ka tegelik volitus). PTI kontaktandmeteks olid dokumentidele märgitud kaebaja kontaktandmed ning kirjavahetus PTI nimel toimus kaebaja kaudu. PTI formaalsed tehingupartnerid suhtlesid tehingute raames tegelikult vähemalt muuhulgas ka kaebaja töötajatega. Äriühingu põhitegevuse ja juhtimise toimumist Eestis ei välista see, et äriühing teeb tehinguid välismaiste äripartneritega ning et kauba üleandmine toimub väljaspool Eesti tolliterritooriumi, sh Eesti tollilaos. Määrav on see, et PTI nimel esinenud ja teda kontrollinud isikute toimingud tehti vähemalt valdavas ulatuses Eestis. Asjaolud, et J. K vahendas PTI kaudu vormistatud tehinguid välismaal viibides ning et kaebaja ei kajastanud PTI tehinguid ja PTI kauba röövimist oma raamatupidamises, ei muuda PTI-d iseseisvaks ettevõtjaks. J. K ei olnud PTI juhatuse liige, tema tegevust ei saa samastada PTI tegeliku kontrollimisega. Ka tema väidetavad arusaamad ja motiivid PTI tehingute vahendamisel ei saa tehingute majandusliku sisu hindamisel omada määravat tähtsust. See, et kaebaja võis vältida PTI kaudu tehingute vormistamisega majanduslikke riske, ei anna PTI-le iseseisvat õigusvõimet ega lahuta tema tehinguid kaebaja majandustegevusest. Kaebaja ei ole lükanud ümber maksuotsuse ja halduskohtu otsuse seisukohta, et PTI-l puudus muu majandustegevus peale kaebajalt saadud kauba näilise edasimüümise.
  3. TsÜS

(1994)§ 134 lg 2 ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 14 lg 2 kohaselt tuleb PTI tehingud ja toimingud lugeda kaebaja tehinguteks ja toiminguteks (Riigikohtu üldkogu
  1. veebruari
  2. a otsuses asjas nr 3-1-1-120-06, p 35). PTI vahendas variühinguna just kaebaja tehinguid, tasus kaebaja eest arveid, müüs edasi kaebaja kaupu jne. Seetõttu on õige samastada PTI tegevus kaebaja, mitte tema juhatuse liikmete tegevusega. Ringkonnakohus ei näe vastustaja ja halduskohtu poolt PTI õigusliku olemuse käsitluses vastuolusid. Asjaolu, et vormiliselt ei olnud PTI ja kaebaja üks ja sama äriühing, ei takista PTI tehingute lugemist majanduslikus mõttes kaebaja tehinguteks. Raha PTI arvel tuleb seega maksustamisel käsitada kaebaja rahana, mitte maksustada seda kui madala maksumääraga territooriumil asuva ning kaebaja juhatuse liikmete kontrolli all oleva juriidilise isiku tulu (kehtiva TuMS § 22). 11
(13)3-05-426
  1. Kaebaja viited kehtiva TuMS § 6 lg 31 ja § 18 lg-le 4 ei ole asjakohased. TuMS § 18 lg 4 sätestab alates
  2. jaanuarist 2000, et kui residendist füüsiline isik on osanik või liige sellises isikute ühenduses või sellise varakogumi kaasomanik, millele ei ole omistatud juriidilise isiku staatust, siis maksustatakse tulumaksuga nimetatud ühenduse või varakogumi puhaskasumi osa proportsionaalselt maksumaksja osalusele või hääleõigusele. TuMS § 18 lg-t 4 ei muuda asjakohaseks ainuüksi see, et selle rakendamine võib olla kaebajale soodsam. Täidetud peavad olema selle sätte kohaldamise eeldused. Kuna PTI tegutses kaebaja kontrolli all ja kaebaja tehingute varjamiseks, ei ole PTI-d põhjust pidada majanduslikult iseseisvaks isikute ühenduseks ega varakogumiks, vaid PTI tegevus tuleb omistada kaebajale.
  3. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et asja materjalide hulgas ei ole tõendeid, mis kinnitaks, et PTI nimeline äriühing on üldse kusagil registreeritud olnud ning et isikud, kelle kaudu A. Mägi ja R. Mererand PTI esindamise õiguse väidetavalt omandasid, oleks kunagi olnud PTI aktsiate omanikud ja neid võõrandanud. Neid asjaolusid ei saa tõendada ainuüksi kohtutoimikus olevad koosolekute protokollid (VI kd, tl 120, 126 jj), sest pole teada, kas need on allkirjastatud õigete isikute poolt ja kas neis märgitud isikutel on PTI-ga üldse mingit seost (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  4. novembri
  5. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-98). Kuna A. Mäe ja R. Mereranna kui PTI-d ja tema arvet tegelikult kontrollinud isikute õiguslik volitus PTI esindamiseks ei välista PTI tehingute omistamist kaebajale, ei pea ringkonnakohus haldusasja lahendamiseks vajalikuks selgitada, kas PTI õigusliku staatuse ja seaduslike esindajate kohta on võimalik koguda täiendavaid tõendeid.
  6. PTI arvele laekunud raha tuleb lugeda kaebaja tuluks, sellelt on
  7. ja
  8. a eest tasaarvestuse tulemusena õigesti arvestatud kaebaja poolt tasumisele kuulunud tulumaksu kokku 136 871 kr ulatuses (= 154 658 – 17 786). Tulust on õigesti maha arvatud PTI kulud, mis seonduvad kaebaja ettevõtlusega, sh A. Mäele ja R. Mererannale tehtud väljamaksed (maksuotsus, lk 30, 31) Kaebaja juhatuse liikmete poolt PTI arvelt saadud raha tuleb seega lugeda kaebaja väljamakseteks ning kaebaja oleks pidanud selle TuMS
(1993)§ 26 lg 1 ja TuMS
(1999)§ 40 lg 1 alusel kinni pidama. III 27. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtu seisukohaga, et kaebaja juhatuse liikmete poolt PTI arvelt väljavõetud tulu oli pigem töine kui mittetöine tulu, mistõttu seda tuleb käsitada töötasuna. Asjaolu, et kaebaja ei ole vormistanud otsuseid dividendide maksmiseks, ei välista iseenesest väljamakse käsitamist kasumieraldisena, sest kinnipidamisele ja maksustamisele kuulub ka ebaseaduslikult välja makstud kasumieraldis. Tulumaksuseaduse eesmärk ei ole maksukohustuslase karistamine majandustehingute ebaõige vormistamise eest. Olukorras, kus äriühingu raamatupidamine ei kajasta tegelikult tehtud väljamakset ei töötasuna ega kasumieraldisena, osutub määravaks tasu saaja roll äriühingu kasumi teenimisel, teisisõnu see, kas tasu saaja osales kasumi teenimisel pigem aktiivselt äriühingut juhtides või passiivse investorina. Kaebaja juhatuse liikmed ei olnud kaebaja äritegevuse korraldamisel passiivsed investorid, vaid juhtisid kaebaja äritegevust. Nende märkimisväärset töist panust kaebaja ettevõtluse korraldamisel tõendab ainuüksi PTI asjaajamine, mis allus täielikult A. Mäe ja R. Mereranna kontrollile. A. Mäe ja R. Mereranna tulu vastab majanduslikus mõttes seega pigem töötasule ja juhatuse liikme tasule kui dividendidele. Asjaolu, et kaebaja äritegevuses kasutati PTI kaudu ka J. K sidemeid, kogemusi ja muud abi, ei muuda kaebaja juhatuse liikmeid passiivseks. 12
(13)3-05-426 See, et revisjoniaktis ja maksuotsuses on juttu kaebaja tulu või kasumi maksuvabast väljavõtmisest, ei anna alust teistsuguseks järelduseks. Tulu ja kasumi ebaseaduslik väljavõtmine võib toimuda nii palga kui dividendide varjatud väljamaksmise näol. Maksuotsus ei ole vastuolus Riigikohtu halduskolleegiumi
  1. detsembri
  2. a otsuse seisukohtadega haldusasjas nr 3-31-56-
  3. IV
  4. Käesolevas asjas rakendatud intressimäär on ringkonnakohtu hinnangul proportsionaalne ega ole vastuolus põhiseadusega. Halduskohtu viide sellele, et maksuintress ei ole samastatav rahaturu intressiga, ei ole asjakohatu, sest see aitab selgitada maksuintressi proportsionaalsust. Rahaturu intresside langemisega ei pea koheselt kaasas käima maksuintresside langemine samas proportsioonis. Intressimäära kehtestamisel on seadusandjal lai mänguruum. Käesoleval juhul rakendatavat maksuintressi ei saa pidada „väga rängaks“. Maksuintress peab motiveerima maksukohustuslast täitma maksukohustus õigeaegselt. Laenuturul valitsevate intressidega ligikaudu samas suuruses olev maksuintress seda ülesannet ei täidaks. Ivo Pilving Silvia Truman Ruth Virkus 13
(13)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.