KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 29.01.2007.a. Tallinn Haldusasja number 3-06-1235 Haldusasi M.S. kaebus KAPO vastu (lüka

) § 3 lg 2 kohaselt avaldatakse teadaandena Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude luure- või vastuluureorganite teenistuses olnud või nendega koostööd teinud isikute arvelevõtmise ja avalikustamise korra seaduse (RT I 1995, 17, 233; 1999, 16, 271) § 8 lõikest 1 tulenevad Kaitsepolitseiameti teadaanded. Kohus avas kaebaja juuresolekul arvutivõrgust avanevad andmed ja kaebaja sai veenduda, et elektrooniline Riigi Teataja sisaldab ID nr 770027 andja nime „KAPO“, liiki „t“ ja pealkirja „Riigi Teataja Lisas avalikustamisele kuuluvate endiste NSV Liidu luure-või vastuluureorganite teenistuse olnud isikute kohta koostatud Kaitsepolitseiameti teadaannete ärakirjad. See pealdis sisaldab mõistet „endise“ ja laieneb nähtuvalt lisatule teadannetele, sh teadaandele nr 695 ehk M.S. kohta. Seega ei vasta tõele kaebaja väide, et tema suhtes ei ole avalikustatud andmed soovitud märkega. Kohus nõustub ka vastustajaga, et puudub kaebaja kohta sõnakasutus „okupant“. Seaduse pealkirja sõnastus on ära toodud vastavalt seadusandja sõnastatud tahtele. Kohus leiab, et isegi kui igale teadaandele lisada „endine“ ei muutuks sellest teadaande teksti sisu, kuna töötamiskohana näidatud Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee osakonna või jaoskonna autojuhi töötamiskoha äratoomine tähendabki ühtlasi, et tegemist on endise töötamisega, kuna enam ei ole „Eesti NSV-d“ ja „selle organeid“. Kaebaja selgituste kohaselt ajendas teda kaebust esitama kolleegide või tuttavate segadus selles, kas M.S. on ka käesoleval ajal niisuguses organis tööl, samuti tõlgendus, et ta on teise riigi luure-või vastuluure organi töötaja, relvajõudude töötaja vms. Kohus on esile toonud asjaolud, mis kinnitavad, et avaldatud on vaid need andmed, mis vastavad kehtiva Kaitsepolitsei koostatud teate andmetele ning teadaandes ei ole midagi muud tekstile lisatud. OkupS kohaselt võetakse arvele kõik Eesti kodanikud, välismaalased ja kodakondsuseta isikud, kes on olnud julgeoleku-või luureorganite teenistuses või teinud nendega koostööd ajavahemikus 17.06.1940 kuni 31.12.1991.a. ning kes elavad Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile alluval territooriumil- OkupS § 3. Seadus ei hõlmagi seega isikuid, kes pärast nimetatud ajavahemikku olid või jätkuvalt on võõrriikide julgeoleku-või luureorganite teenistuses või teevad nendega koostööd. Viimaste suhtes kohaldatakse kriminaalkoodeksi või karistusseadustiku sätteid. Kaebaja kaebeõigus ei teki sellest, kuidas menetlusvälised isikud tõlgendavad seadust, teadaannet, vaid HKMS § 7 lg 1 kohaselt saab halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebaja sisuliselt leiab, et teised menetlusvälised isikud rikuvad tema õigusi, kuna ta ei ole tõendanud, et vastustaja esitas avalikustamiseks tegelikkusele mittevastavad andmed.

§ 7kohaselt on Riigi Teataja väljaandjaks Riigikantselei.

Sama seaduse § 71 sätestab Elektrooniline Riigi Teataja tähenduse ja lg 1 märgib, et elektrooniline Riigi Teataja on riigi põhiregister ning lg 2 kohaselt elektrooniline Riigi Teataja kuulub riigile; lg 3 tulenevalt elektroonilises Riigi Teatajas avaldatakse käesoleva seaduse §-des 2 ja 3 loetletud õigusaktid ja muud dokumendid ning selles seaduses ettenähtud juhtudel õigusaktide terviktekstid, samuti kohalike omavalitsuse üksuste avaldamiseks esitatud määrused. Kõik Riigi Teatajas avaldamiseks saadetud dokumendid on elektroonilise Riigi Teataja alusdokumentideks. Seadusest nähtub, et § 73 lg 1 kohaselt elektroonilise Riigi Teataja volitatud töötleja määrab riigisekretär ning lg 2 kohaselt elektroonilise Riigi Teataja volitatud töötleja ülesandeid võib täita Riigikantselei või muu riigiasutus või halduslepingu alusel eraõiguslik juriidiline isik.

§ 74

sätestab volitatud töötleja pädevuse ja lg 1 kohaselt 7 volitatud töötleja tagab elektroonilise Riigi Teataja väljaandmiseks vajaliku infosüsteemi töökorras oleku ning elektroonilise Riigi Teataja kättesaadavuse arvutisidevõrgu kaudu kuid lg 2 kohaselt volitatud töötleja ei tohi muuta elektroonilisse Riigi Teatajasse kantud andmeid.

§ 15

lg 3 kohaselt õigusaktide ja muude dokumentide andmeandjaks elektroonilisse Riigi Teatajasse on Riigikantselei. Kui õigusakt või muu dokumendi elektrooniliselt esitatud tekst ei vasta paberkandjal esitatud tekstile, võetakse avaldamisel aluseks paberkandja tekst. Vormi-, keele- või trükivigade avastamisel tehakse samuti RT-s avaldatud algtekstis vea parandus. Kuid antud juhul ei ole saabunud ühtegi tingimust, mis kinnitaks, et avaldati Kaitsepolitseiameti koostatud teatest erinevaid andmeid. Vabariigi Valitsuse määrus 05.07.1995.a. nr 257 ”Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude luure-või vastuluureorganite teenistuses olnud või nendega koostööd teinud isikute arvelevõtmise ja avalikustamise korra seaduse rakendamise” p 2 kohaselt kinnitati ”Riigi Kaitsepolitseiameti teadaande Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude luure või vastuluureorganite teenistuses olnud või nendega koostööd teinud isiku kohta” vorm. Kaitsepolitseiameti teadaanne, mis avaldati RTL vastab sellele vormile ja vastustaja ei ole ületanud selle vormi tingimusi. Kohustuse kõrvaldada vead või muuta senist avaldatud teksti saab panna vastustajale üksnes juhul, kui oleks tuvastatud avaldatud teksti õigusvastasus. Kohustamisnõude vältimatuks eelduseks on avaldatud teksti õigusvastasus. Kohus ei tuvastanud, et avaldatud tekst oleks õigusvastane või rikuks kaebaja õigusi.

1. Kuna kaebaja jättis vaidlustamata seaduses ettenähtud korras ja ajal kaitsepolitseiameti väljastatud teate ja sai selle allkirja vastu kätte 27.02.2004.a., siis avaldati teadaanne ning ka selles osas kohus nõustub vastustajaga, et see tegevus oli seadusega kooskõlas. M.S. kinnitab, et ta ei olnud õiguskantsleri poole pöördunud ega ka kohtusse, et vaidlustada teadet ning seaduse vastavust PS-le. Seega saab järeldada, et Kaitsepolitseiamet oli kohustatud seadust täitma ning esitama teadaande avalikustamiseks. M.S. eksib väites, et käesolevaks ajaks on OkupS tunnistatud vastuolus olevaks PS-le. Kohus nõustub vastustajaga, et seadus kehtib ja Õiguskantsler on kaebajale andnud 31.01.2006.a. ka oma vastavasisulise vastuse (tlk 76-77). Kohus leiab, et OkupS vastavuse kontroll Põhiseaduse sätetele olnuks asjakohane siis, kui kaebaja oleks vaidlustanud 27.02.2004.a. väljastatud teate. Kaebajale oli tehtud teatavaks, et OkupS § 8 lg 4 tulenevalt on tal õigus 1 kuu jooksul peale teate saamist tutvuda dokumentidega, vaidlustada saadud teates sisalduv informatsioon kas Kaitsepolitseiametis või kohtus. Seega seadus andis võimaluse asuda koheselt tõrjuma andmeid, mis olid kogutud. Ühtlasi oleks kaebaja saanud ka paluda seaduse vastavuse kontrolli PS-le, mis oleks sõltuvalt asjaoludest andnud Kaitsepolitseiametile võimaluse jätta teade avaldamiseks esitamata. Kui näiteks kohus oleks kontrollinud seaduse vastavust PS-le, oleks Kaitsepolitseiametile tekkinud sellest tulenevalt vastavalt andmed esitada avalikustamiseks või mitte. Kohus leiab, et edasikaebamise kord tagas soovi korral teostada selline kontroll, kuid sellist taotlust ei saa esitada enam käesolevas kaebuses, st olukorras, mil teadaanne on avaldatud ning selle aluseks olev 27.02.2004.a. teade nr 695 on õiguspärane. Pealegi on kaebaja taotlus seotud kitsalt teadaande väidetava õigusevastasusega motiivil, et seal sisaldub kaebaja ülanimetatud valeandmeid. Kohus tuvastas, et selliseid valeandmeid teadaanne ei sisalda, kuid need nimetatud vead ei ole seotud küsimusega, kas OkupS on vastuolus PS-ga õiguskantsleri märgitud motiividel. Kohus nõustub vastustajaga, et seadus on senimaani jõusolev ning kohaldamiseks kohustuslik. Kohus leiab, et OkupS ei ole vastuolus PS-ga ning seaduse eesmärgist tulenevalt täitis ülesanded, mis sellega taotleti seaduse andmise ajal. Seadusega määrati ära Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganid ja relvajõudude luure –ja 8 vastuluureorganid ja keda käsitleti selle seaduse mõistes luureorganite teenistuses olnud või nendega koostööd teinud isikutena. Seadus eristab seega neid organeid ja et kaebaja suhtes selle seaduse mõttes ei nimetata teda luureorgani töötajaks, siis ei ole kaebaja taotlus käivitada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus asjakohane.
2. Kuna kaebuse esitaja suhtes avaldatud teadaande andmed sõltuvad vaidlustamata teate sisu õigsusest, siis ei ole kaebaja esitanud tõendeid, et avaldatud andmed ei vasta tegelikkusele. Kuigi kaebaja selgesõnaliselt enam ei soovinud vastust küsimusele, et oleks vajalik tuvastada andmete mittevastavus tegelikkusele muudel motiividel ja põhjustel, on vastustaja märkinud ära, et ta kogus ja avaldas need andmed, mille kohta M.S. ise andis kinnituse, et need on õiged. Kaebaja taotluste vastuolulisust arvestades kohus siiski kontrollis vastustaja abiga, kas kaebaja soovib kohtult tuvastust, et avaldati valeandmeid. Kohus leiab, et teadaande tekst vastab kogutud andmetele. Antud juhul sõltub kohus hinnangu andmisel teate tekstist, kaebaja tööraamatu andmetest, kaebaja kinnitusest, et ta töötas endise ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee Tartu osakonna ja Põlva osakonna autojuhina. Kuna kaebaja suhtes teadaande avaldamisel aluseks võetud andmed on õiged ega ole vastupidiseid tõendeid, siis ei saa rahuldada kaebaja taotlust tuvastada valeandmete esitamist ka HKMS § 6 lg 3 p 3 mõttes.
3. Kuna kohus leiab, et kaebaja õigusi ei ole rikutud, siis jääb kaebus rahuldamata. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud ega kulusid kandnud. Kaebaja tasus riigilõivu, mis jääb tema kanda. Karin Kalmiste Kohtunik 9