KOHTUOTSUS (tagaseljaotsus) EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Pärnu Maakohus Sirje Lahesoo Otsuse tegemise aeg ja koht 27.november 2007.a Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-07-39586 AK’i hagi SK’i vas

§ 142lg 1,2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul

1. AK võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTU SEISUKOHAD
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja hagi omal algatusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kättetoimetatud (tl 13).

§ 407

lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine.

§ 444

lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. 2. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealist last. Hageja nõue tuleneb asjaoludest, et pooled on xx.xx.xxxx.a sündinud A K isa, et kostja ei ela hageja ja lapsega koos ca 2007.a maikuust, et pärast eraldi elama asumist Tsiviilasi nr 2-07-39586 andis kostja kolmel kuul tütre ülalpidamiseks 1900 krooni kuus, kuid pärast seda lõpetas elatusraha andmise ning pakkus hagejale, et viimane nõuaks elatist kohtu kaudu.

§ 407

lg 1 alusel loetakse hagiavalduses esitatud hageja faktilised väited (asjaolud) kostja poolt omaksvõetuks. Asjaolu, et kostja lõpetas enne hagiavalduse esitamist lapsele elatusraha andmise, annab tunnistust, et kostja ei täida vabatahtlikult tütre ülalpidamiskohustust. Kui vanem ei täida PKS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist, on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue elatise saamiseks õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.

1. PKS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Hageja nõudis kostjalt lapse ülalpidamiseks elatist 2000 krooni kuus. Kostja ei täitnud kohtu korraldust ega esitanud kohtule oma varalist seisundit tõendavaid dokumente. Kostja ei vaidlustanud ka hageja poolt nõutud elatise suurust. Kostja eelkirjeldatud käitumine annab kohtule põhjendatud aluse arvata, et kostja pidas nõutud elatise suurust lapse vajadusi ja poolte varalist seisundit arvestades põhjendatuks ja täidetavaks. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude hagis nõutud ulatuses, st 2000 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni.
2. PKS § 70 kohaselt mõistetakse elatis välja alates elatishagi esitamisest. Hageja taotles elatise väljamõistmist mitte elatishagi esitamisest, vaid alates 24.09.2006.a. Hagiavalduses ei ole esitatud ühtegi asjaolu, mis põhjendaks ja õigustaks elatise väljamõistmist elatishagi kohtule esitamisele eelnenud aasta eest. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus elatise välja alates elatishagi esitamisest, st alates 26.09.2007.a.
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 468 lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus on seisukohal, et lapsele elatusraha saamine seaduses sätestatud minimaalmäärale lähedases ulatuses on hagejale hädavajalik, mistõttu kohtuotsus tuleb täies ulatuses tunnistada viivitamatult täidetavaks. 7. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagides. Muid menetluskulusid asjas ei ole. Eeltoodust tulenevalt puudub vajadus seisukoha võtmiseks menetluskulude jaotuse osas. Sirje Lahesoo Kohtunik 2