3-07-1794/9

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. jaanuar 2008, Jõhvi 3-07-1794 A. V kaebus Alajõe Vallavalitsuse ehitusjärelevalve ametniku 28.06.2007 ettekirjutuse nr. 3/07 osaliseks tühistamiseks
2. jaanuar 2008 A. V esindajad Küllike Namm ja Olga Magdejeva ning Alajõe Vallavalitsuse esindaja Margus Kiir Resolutsioon 1.Rahuldada kaebus täies ulatuses. 2.Tühistada Alajõe Vallavalitsuse ehitusjärelevalve ametniku 28.06.2007 ettekirjutus nr. 3/07 osas, millega kohustati A. V viivitamata täielikult peatama ehitustegevus Alajõe külas Metsa 5 asuval kinnistul. 3.Mõista Alajõe Vallavalitsuselt A. V kasuks välja õigusabi ja riigilõivu eest tasumisega kantud 7080 (seitsme tuhande kaheksakümne) krooni suurune menetluskulu. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 12.09.2005 tunnistas Alajõe Vallavalitsus A. V avalduse alusel kehtetuks 22.09.2004 N. D väljastatud ehitusloa nr. 120 (t.l. 10). 22.06.2007 esitas A. V oma esindaja Küllike Nammi vahendusel Alajõe Vallavalitsusele märgukirja (t.l. 13-14), milles nõudis N. D ebaseadusliku ehitustegevuse peatamist. 28.06.2007 koostas Alajõe Vallavalitsus Alajõe külas Metsa 5 asuva kinnistu kaasomanikele A. V ja N. D ettekirjutuse nr. 3/07 (t.l.8-9) ehitusloa nr. 120 alusel püstitatud ehitise suhts edasise ehitustegevuse viivitamatuks peatamiseks ja hoiatas ühtlasi sunniraha rakendamise võimalusest solidaarsel alusel. 13.09.2007 esitas A. V oma esindaja Küllike Nammi vahendusel Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (t.l. 1-6), palus Alajõe Vallavalitsuse 28.06.2007 ettekirjutus nr. 3/07 teda puudutavas osas tühistada ja väitis, et see haldusakt ei ole proportsionaalne ja piirab tema õigusi 1 ebamõistlikult. Seejuures ta märkis, et ebaseaduslik ehitustegevus toimub kinnistu osal, mida reaalselt kasutab N. D, ta ise on küll kinnistu kaasomanik, kuid on ehitustegevusega seotud vaid õiguslikult ja selle peatamine ei kuulu tema mõjusfääri. Alajõe Vallavalitsuse kirjalikus seletuses (t.l. 34-36) ei peetud kaebust õigeks, paluti see rahuldamata jätta ning väideti, et antud juhul ei ole ettekirjutuse eesmärk tagatud ainult kinnistu väiksema mõttelise osa omaniku kohustamisega, sest tema tegevus on otseselt mõjutatav kaasomanike enamuse otsusest. Seejuures viidati asjaõigusseaduse § 72 lg. 1 ja ehitusseaduse § 29 sätestatule ning kaebaja väidetele, et kinnistu suhtes on algatatud kohtumenetlus kaasomandi lõpetamise ja kogu kinnistu tema omandisse jätmise nõudes. Kolmanda isikuna kaasatud N. D ei tunnistanud oma kirjalikus seletuses (t.l. 33) kaebust, kinnitas kaasomandi lõpetamise kohta käiva kohtumenetluse olemasolu ning märkis, et kaebaja on oma väidetes pidanud enda õigusi suuremast kaasomandiosast tulenevalt suuremateks ja esitanud talle nõudeid nii sauna ehitamise kui ka kasutamiskorra osas. Kohtuistungil jäid A. V esindajad kirjalike väidete ja nõude juurde. Küllike Namm esitas õigusabi ja riigilõivu eest tasumisega tekkinud kokku 8850 krooni suuruse menetluskulu hüvitamise nõude, kuid oli nõus seda vaidele kulutatu osas vähendama. Täiendavalt märkis ta, et ehitusseaduse § 61 lg. 1 kohaselt saab ettekirjutuse ehitustegevuse peatamiseks teha ehitise omanikule või ebaseaduslikule ehitajale ja ettekirjutuse aluseks saab olla vaid ehitusseadusest tulenevate sätete rikkumine, kaebaja aga pole midagi rikkunud. Olga Magdejeva lisas, et vaide arutamisel küsiti kaebajalt ehitise kuuluvuse kohta ja hoiatati ehitamise jätkamise eest, muust aga ei räägitud, ülevaatuste juurde teda ei kutsutud ja ühelgi dokumendil pole tema allkirja. Alajõe Vallavalitsuse esindaja Margus Kiir jäi samuti kirjalikult esitatu juurde, pidas menetluskulude väljamõistmist vaide arutamisel antud nõusolekust lähtuvalt ebaõiglaseks ja väitis, et käimasolev tsiviilasja kohtuvaidlus oli üheks põhjuseks, miks peeti vajalikuks kehtestada keeld mõlemale omanukule. Seejuures ta leidis, et ettekirjutus ei ole karistus ning märkis lisaks, et kinnistu kasutamise korda pole kindlaks määratud, kaebaja on selle põhiosa omanik, vaide arutamisel nõustus ta ettekirjutusega ja sai aru selgitusest, et rikkumise korral karistatakse ainult süüdlast. Kolmas isik N. D kohtuistungile ei ilmunud, kirjalikus seletuses teatas ta soovist sellel mitte osaleda, istungi toimumise aeg ja koht olid talle ettenähtud korra kohaselt teatavaks tehtud (t.l. 28-29). KOHTU PÕHJENDUSED Ehitamisele esitatavaid nõudeid ja vastutust nende rikkumise eest reguleerib ehitusseadus. Alajõe Vallavalitsuse vaidlustatud ettekirjutus nr. 3/07 (t.l. 8-9) tugineb selle seaduse § 61 lg. 1 p. 5, kus on kehtestatud vallavalitsuse ehitusjärelvalvet teostava ametiisiku õigus teha ehitusloa puudumise korral ettekirjutus ehitise omanikule või seda omavoliliselt ehitavale isikule. Ehitusloa nõue on kehtestatud ehitusseaduse § 29 lg. 1 p.
3. Sama paragrahvi neljandas lõikes kehtestatu aga nõuab mitme isiku ühise omandi puhul ehitusloa tagamist ainult ehitada sooviva või ehitusluba taotlenud omanikult. Juba nimetatud ehitusseaduse § 61 lg. 1 kehtestatu annab ettekirjutuse tegemise õigust omavale ametiisikule võimaluse valida, kas teha oma ettekirjutus ehitise omanikule või seda omavoliliselt ehitavale isikule. Seega ei saa käesoleva juhul lähtuda asjaolust, et asjaõigusseaduse § 72 lg. 1 kohaselt valdavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppel või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt. Kohtule esitatu viitab selgelt, et Alajõe külas Metsa 5 asuva kinnistu kaasomanikud pole ka ise sellest põhimõttest lähtunud, sest üks omanik on ilma teiselt selleks nõusolekut saamata taotlenud kaasomandisse kuuluvale kinnistule ehitusloa, asunud selle alusel ehitama ning jätkanud ehitusega seotud töid ka peale talle väljastatud ehitusloa kehtetuks tunnistamist. Kuna eelimetatud seadusesätete kehtestamisega on seaduseandja ehitusloa puudumise eest vastutavaks teinud ainult ehitada sooviva kaasomaniku ja ehitusjärelevalvet omav ametiisik võib ehitusloata ehitamise kohta 2 ettekirjutuse adressaadiks valida ka ainult omavoliliselt ehitava isiku ega pea seda ilmtingimata tegema kõigile kaasomanikele, ei ole mingit seadusest tulenevat alust, kohustada solidaarselt kohaldatava sunniraha hoiatusel kinnistu edasise ehitustegevuse peatamiseks ka A. V. Antud juhul on selline tegevus täiesti arusaamatu ja põhjendamatu veel ka seetõttu, et just A. V on see isik, kes juhtis vallavalitsuse tähelepanu ehitusloata toimuvale ehitustegevusele ja nõudis selle peatamist (t.l. 13-14). Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 1 alusel täies ulatuses rahuldada ning tühistada Alajõe Vallavalitsuse ehitusjärelevalve ametniku 28.06.2007 ettekirjutus nr 3/07 osas, millega kohustati A. V viivitamata täielikult peatama edasine ehitustegevus Alajõe külas Metsa 5 asuval kinnistul. Kaebuse põhjendatusest tulenevalt kuuluvad halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg. 1 sätestatu kohaselt hüvitamisele ka kaebaja menetluskulud. Menetluskulude hüvitamise taotluse ja kohtuistungil esitatud selgituste kohaselt (t.l. 48 ja 52-54) on nende lõplikuks kohtumenetlusega seotud suuruseks 7080 krooni. Alajõe Vallavalitsuse võimalikud menetluskulud jäävad samal õiguslikul alusel tema enda kanda, samuti jääb rahuldamata vallavalitsuse taotlus hüvitamisele kuuluva summa vähendamiseks kaebaja poolt vaide arutamisel ettekirjutuse jõusse jäämise kohta antud nõusoleku põhjendusel. Kohus on eelnevalt juba selgitanud, et Alajõe Vallavalitsusel puudus seadusest tulenev alus teha A. V ettekirjutust ehitustegevuse peatamiseks, järelikult polnud tal alust vastu võtta ka nõusolekut õigusvastase haldusakti jõusse jätmiseks. Asja keerukuse astmest ja kohtuistungile kulunud ajast lähtuvalt on arvele märgitud õigusabiteenuse maht igati reaalne. Raili Randlane Kohtunik 3