järgi on pankrotimenetluse eesmärk võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. Eelnevast tuleneb, et pankrotimenetlus on kaetud avaliku huviga. Menetluses tasakaalustatakse ja kaitstakse kõigi pankrotimenetlusega puutumust omavate isikute huve. Pankrotimenetluses esinev avalik huvi tuleneb ka
lg-st 3, mille kohaselt peab pankrotiasja menetlev kohus omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise. Kohus valib menetluse liigi sõltuvalt kohtule esitatud avalduse sisust ja vaidlusaluse õigussuhte iseloomust. Seadusest ei tulene kohtu kohustust keelduda üksnes formaalsetel põhjendustel avalduse menetlusse võtmisest. Puudub vaidlus, et Leonid Jakerson osaleb menetluses samaaegselt suurima võlausaldaja OÜ Lamaran Grupp esindajana ja võlgniku aktsionäri OÜ Daverton Invest esindaja ja osanikuna. Sellekohane informatsioon kajastub ka äriregistris. Lähikondseks lugemise hindamisel tuleb lähtuda majanduslike huvide suunitlusest ja võimalusest (subjektiivsest vabadusest) kaalutleda valikutes vastuoluliste huvide surveta. Äriühingust pankrotivõlgnik on pankrotisituatsiooni kujunemisega kahjustanud nii äriühingu kapitali omanike kui ka äriühingu võlausaldajate huve. Pankrotitoimkonna tegevuse eesmärgiks on pankrotimenetluses kõigi võlausaldajate huvide kaitsmine.
järgi valvab toimkond halduri tegevuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Pankrotitoimkond kontrollib, et haldur tegutseks otstarbekalt ja kooskõlas seadusega, jälgides võlgniku majandustegevuse käiku, raamatupidamist ja finantsolukorda.
järgi ei või pankrotitoimkonda kuuluda kohtunik, võlgniku lähikondne ega selle pankrotimenetluse haldur. Eelnevalt on võlausaldajate ja võlgniku, sh ka võlgniku kapitali omanike vastandlike huvide tasakaalustatud kaitsmine võimalik üksnes olukorras, kus võlgniku ja võlausaldajate huve ei esinda ühise varalise (olulise majandusliku) huviga isikud, samuti isikud, kellel on võimalus menetluse käiku erinevate otsustuste tegemisega mõjutada. Kohus nõustus avaldajaga, et juriidilise isiku tahe ja teovõime väljendub tema organite kaudu. TsÜS § 31 lg 1 ja lg 5 alusel tuleb Leonid Jakersoni tegevus OÜ Daverton Invest juhatuse liikmena lugeda võlgniku aktsionäri OÜ Daverton Invest tegevuseks ja tegevus OÜ Lamaran Grupp juhatuse liikmena lugeda võlgniku võlausaldaja OÜ Lamaran Grupp tegevuseks. Leonid Jakersonil lasub võlgniku aktsionäri esindajana kohustus teha võlgniku huve arvestades otsustusi seaduses ettenähtud pädevuses. Juhtorgani liige peab täitma lojaalsus- ja hoolsuskohustust juhitava äriühingu suhtes. Ka 3
Seega saab kohus tunnistada seadusvastaseks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse üksnes vaidlusaluse liikme valimise osas. Toimkonna ühe liikme asendamine või toimkonna koosseisus muudatuste tegemine on
Määruskaebuse põhjendused AS TKE Grupp (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolek palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta avaldus läbi vaatamata ja lõpetada asjas menetlus. Juhul, kui ringkonnakohus ei pea menetluse lõpetamist vajalikuks, palub määruskaebuse esitaja jätta avalduse rahuldamata selle põhjendamatuse ja aegumise tõttu. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole Raivo Piiritalol õigust esindada riiki kõnealuses menetluses. Meelevaldne on maakohtu väide, et Maksu- ja Tolliameti peadirektori 01.07.2005 käskkirjaga nr 270-p anti üldvolitus esindada Eesti Vabariiki tsiviilasjades. Taolist volitust märgitud käskkirjas ei sisaldu. Käskkirja p-s 5 anti piirkondlike maksu- ja tollikeskuste juhatajatele üldvolitus esindada Maksu- ja Tolliametit maksuhalduri seaduses sätestatud pädevuse piires maksuvõlgade sissenõudmisel kohtus kriminaal- ja tsiviilasjades. Käesolevas asjas ei esitatud avaldust mitte Maksu- ja Tolliameti, vaid Eesti Vabariigi nimel. Raivo Piiritalo volitus esindada riiki tsiviilkohtumenetluses ei tulene ühestki üld- ega üksikaktist. Raivo Piiritalo ei saaks esindada riiki ka juhul, kui temale anti volitused viidatud käskkirjaga. TsMS § 220 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 441 lg 1 sätestavad, et riigi seaduslik esindaja kohtus tsiviilasjades ja kriminaalasjades kannatanu ja tsiviilkostjana on ministeeriumi valitsemisala piires minister. Minister võib riigi esindamiseks kohtus anda üld- ja erivolitusi. Määruskaebuse esitaja leidis, et seda lauset ei saa käsitleda seadusandja poolse ministrile loa andmisena riigi seadusliku esindaja staatuse omal äranägemisel edasidelegeerimiseks määramatule ringile ametiisikutele, kuna see on vastuolus nimetatud sätte esimese lause ja nimetatud sätete mõttega. Raivo Piiritalo ei või riiki esindada ka lepingulise esindajana, kuna ta ei vasta TsMS § 218 lg-tele 1 ja 2. Seega esitas avalduse Eesti Vabariigi nimel esindusõiguseta isik. Kuna avaldus võeti menetlusse, tuleb see jätta TsMS § 423 lg 1 p 9 ja § 477 lg 1 alusel läbi vaatamata ning menetlus lõpetada. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõue kuulub läbivaatamisele hagimenetluses, mitte hagita menetluses. Tegemist on võlausaldajate või võlgniku huvide konfliktil põhineva õigusliku vaidluse, mitte avalike huvide kaitsmisega kohtu poolt.
Samale seisukohale asus ka Riigikohus lahendis nr 3-2-1-31-07. Isegi kui kohus peab seaduse kehtestatud regulatsiooni põhjendamatuks, ei ole kohtul õigust jätta seaduse ettekirjutust tähelepanuta ning lähtuda seaduse või õiguse analoogia alusel seaduse üldpõhimõttest või õiguse üldpõhimõtetest. Avaldus esitati hagiavaldusena ja kohtul puudub õigus omal äranägemisel muuta avaldaja poolt valitud menetluse liiki. Kohtu poolt hagimenetluses läbivaatamisele kuuluva avalduse menetlemine hagita menetluses riivab määruskaebuse esitaja huve, kuna avaldaja suunas nõude ainult AS TKE Grupp (pankrotis) pankrotihalduri vastu. Maakohus kaasas omal algatusel puudutatud isikuna AS TKE Grupp 4
lg 5 kohaselt võib nõude võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks esitada 10 päeva jooksul otsuse tegemisest arvates. Antud juhul esitas avaldaja oma nõude
Määruskaebuse esitaja vastu ei ole nõuet tänaseni esitatud ja seda ei saa ka määruskaebuse esitaja vastu rahuldada. Pankrotitoimkonna esimees kaasati menetlusse alles 09.05.2007 määrusega, seega pärast nõude aegumise tähtaja möödumist. Avaldaja nõue ja maakohtu määrus on ka sisuliselt põhjendamatud. Puuduvad õiguslikud alused pidada Leonid Jakersoni pankrotivõlgniku lähikondseks või tema pankrotitoimkonda valimist ebaseaduslikuks. Leonid Jakerson ei vasta
lg 2 p 2 nõuetele – ta ei ole pankrotivõlgniku aktsionär või osanik, kellele kuulub rohkem kui 1/10 aktsiate või osadega määratud häältest. Õige on avaldaja järeldus, et Leonid Jakerson võlgniku aktsionäri juhatuse liikmena on pankrotivõlgnikuga seotud isik, kuid selline isik ei ole alati pankrotivõlgniku lähikondne
tähenduses.
lg 2 p-s 4 peab seadusandja vajalikuks arvata võlgniku lähikondsete hulka ka võlgniku tütarettevõtja juhtorgani liikmeid.
lg 2 p 2 puhul lähikondsuse vastavat kriteeriumit ei laiendatud võlgniku emaettevõtja juhtorgani liikmetele. Seega erinevalt võlgniku tütarettevõtja juhtorgani liikmest ei ole võlgniku emaettevõtja juhtorgani liige seaduse järgi võlgniku lähikondne. Vastused määruskaebusele Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu ei nõustunud määruskaebuse põhjendustega ja palus jätta selle rahuldamata. AS TKE (pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo määruskaebuse suhtes seisukohta ei esitanud. Ringkonnakohtu põhjendused Tsiviilkolleegium, tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osaliselt põhjenduste osas. Õige on määruskaebuse seisukoht, et võlausaldajate üldkoosoleku otsuse vaidlustamise nõuet tuleb menetleda hagimenetluses. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuste vaidlustamine on sätestatud
§-s 83. Sama paragrahvi lõike 1 kohaselt võib võlgnik, võlausaldaja või haldur nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. Nimetatud säte määratleb nii isikute ringi, kellel on üldkoosoleku otsuse vaidlustamise õigus, kui ka selle, et üldkoosoleku otsuse vaidlustamine toimub kohtule nõude esitamisega (TsMS § 363 lg 1 p 1), mitte üldkoosoleku otsuse peale kaebuse esitamisega, nagu see oli sätestatud enne 01.01.2004 kehtinud
§-s 271.
lg-s 5 sätestatakse, kes esindab sellises hagimenetluses võlausaldajate üldkoosolekut (Riigikohtu 03.04.2007 määrus nr 3-2-1-31-07). Kolleegium leiab siiski, et ainuüksi asjaolu, et maakohus lahendas hagiasja hagita menetluses, ei saa olla kohtulahendi tühistamise aluseks, kui sellega ei kaasnenud menetlusosaliste õiguste olulist rikkumist. Selline käsitus vastab TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluse ülesandele tagada 5
lg-st 5 esindab kohtumenetluses otsuse kehtetuks tunnistamiseks pankrotitoimkonna esimees. Viidatud rikkumine maakohtu poolt ei ole aga kolleegiumi arvetes toonud kaasa menetlusosaliste õiguste olulist rikkumist, kuna Tamara Vologžanina sai nii pankrotitoimkonna esimehena kui ka võlausaldajate üldkoosoleku esindajana esitada nõudele samu vastuväiteid. Menetlusökonoomika printsiibist lähtuvalt ei ole selline rikkumine niivõrd oluline menetlusnormi rikkumine, mis oleks aluseks maakohtu lahendi tühistamisele. Selline käsitus vastab TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluse ülesandele tagada tsiviilasja lahendamine õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega (Riigikohtu 30.03.2000 määrus nr 3-2-1-34-00 ja 16.04.2003 otsus nr 3-2-1-31-03). Väär on määruskaebuse seisukoht, et Raivo Piiritalol puudus õigus käesolevas tsiviilasjas Eesti Vabariiki esindada. Eesti Vabariigi esindamisõigus hagimenetluses seadusliku esindajana tuleneb VVS § 441 lg-st 1, mille kohaselt on riigi seaduslik esindaja kohtus tsiviilasjades valitsemisala piires minister. Minister võib riigi esindamiseks kohtus anda üld- ja erivolitusi. TsMS § 221 lg 1 kohaselt tõendab seadusliku esindaja esindusõigust dokument, millest nähtub tema seaduslikuks esindajaks olek. Rahandusministri 03.03.2004 käskkirjaga nr 105 (t lk 39) volitas Rahandusminister Maksu- ja Tolliameti peadirektorit Aivar Rehet (edasivolitamise õigusega maksu- ja tolliametnikele) esindama riiki seaduses sätestatud maksuhalduri pädevuse piires maksuvõlgade sissenõudmisel kohtus tsiviilja kriminaalasjades. Maksu- ja Tolliameti peadirektori Aivar Rehe 30.06.2005 käskkirjaga nr 3349K nimetati Raivo Piiritalo Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse juhataja kohusetäitja ametikohale alates 01.07.2005 (t lk 8). Maksu- ja Tolliameti peadirektori 01.07.2005 käskkirjaga nr 270-P (t lk 38), mis anti mh VVS § 441 lg 1 ja Rahandusministri 03.03.2004 käskkirja nr 105 alusel, andis Maksu- ja Tolliameti peadirektor Aivar Rehe piirkondlike maksu- ja tollikeskuste juhatajatele üldvolituse esindada Maksu- ja Tolliametit maksuhalduri seaduses sätestatud pädevuse piires maksuvõlgade sissenõudmisel kohtus kriminaal- ja tsiviilasjades. Kolleegium on seisukohal, et pankrotimenetluses võlausaldajana oma õigusi teostades tegeleb maksuhaldur oma pädevuse piires maksuvõlgade sissenõudmisega tsiviilasjas. Kuna Maksu- ja Tolliameti peadirektori käskkiri nr 270P on antud Rahandusministri käskkirja alusel, millega volitati Maksu- ja Tolliameti peadirektorit Aivar Rehet edasivolitamise õigusega esindama riiki maksuvõlgade sissenõudmisel kohtus tsiviilasjades, on tõendatud Raivo Piiritalo volitused esindada käesolevas asjas seadusliku esindajana Eesti Vabariiki. Määruskaebuse väide, et VVS § 441 lg 1 teist lauset ei saa käsitleda seadusandjapoolse ministrile loa andmisena riigi seadusliku esindaja staatuse omal äranägemisel edasidelegeerimiseks määramatule ringile ametiisikutele, kuna see on vastuolus nimetatud sätte esimese lause ja nimetatud sätete mõttega, on ekslik. Nimetatud sättest ega selle mõttest ei tulene, nagu ei saaks minister volitada isikuid tsiviilkohtumenetluses riiki esindama edasivolitamise õigusega. Kuna Raivo Piiritalo õigus esindada Eesti Vabariiki seadusliku esindajana on eelneva põhjal leidnud kinnitust, puudub kolleegiumi arvates vajadus analüüsida määruskaebuse väiteid lepingulise esinduse kohta. Määruskaebuse väited aegumise kohta on kolleegiumi hinnangul ainetud.
S § 117 lg 2 ei sätesta otsesõnu, et äriühingu emaettevõtja ja selle juhtorgani liige on juriidilisest isikust võlgniku lähikondsed. Kolleegiumi arvates on sellise sätte puudumise näol siiski tegemist regulatsiooni lüngaga, mitte seaduseandja teadliku valikuga. Kõnealust regulatsiooni puudujääki on võimalik kõrvaldada analoogia kohaldamisega tuginedes
lg 2 p-le 4, mille kohaselt loetakse juriidilisest isikust võlgniku lähikondseks äriühingu tütarettevõtja ja selle juhtorgani liige. Vastavalt TsÜS §-le 4 kohaldatakse õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Et seadusandja tahe ei ole olnud lähikondsete ringi rangelt piirata, viitab kolleegiumi arvates selgelt ka
lg 3, mille kohaselt võib kohus lugeda võlgniku lähikondseks ka sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata võlgnikule lähedase isiku. Kuna määruskaebus tuleb jätta rahuldamata, tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta määruskaebuse esitaja kanda. Iko Nõmm Ande Tänav Malle Seppik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.