ja 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed. 3
lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.
lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Lähtuvalt 2006. aastal kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3 000 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 500 krooni, 2007.a. kehtinud kuupalga alammäärast (3 600 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 800 krooni. Lähtuvalt käesoleval aastal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (4 350 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 2 175.krooni. S V sünnitunnistusest (t.l. 5) nähtub, et S I ja H V on S V vanemad. Rahvastikuregistri 09.03.2006 väljavõtte (t.l. 4) kohaselt elab laps S V koos ema S I. Lapse elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel
järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Kostja hagiga ei nõustunud (t.l. 11), kuid samas ei ole kostja esitanud tõendeid, et esineks
lg 6 p 1, 2 märgitud asjaolud või muud olulised põhjused elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis võimaldaksid elatise väljamõistmise kostjalt alla
lg 4 nimetatud suuruse.
mõttest tulenevalt tuleb kohtu poolt määratud elatis välja mõista alates elatisehagi esitamisest. Alates 14.05.2004. a kehtima hakanud
lg 4 redaktsiooni kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Sellest tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt elatist vastavalt seadusele. Sellest lähtuvalt rahuldab kohus hagi ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele elatis lapse ülalpidamiseks igakuise elatusrahana alates 09.03.2006.a. kuni 31.12.2006.a. summas 1 500.krooni kuus, alates 01.01.2007.a. kuni 31.12.2007 summas 1 800.- krooni kuus ja alates 01.01.2008.a. summas 2 175.- krooni kuus, kuid mitte vähem, kui Perekonnaseaduse § 61 lg 4 kehtestatud alammäär ühe lapse kohta kuus, kuni tütre S V (sünd. xxx ) täisealiseks saamiseni, s.o. 08.02.2023.a. TsMS § 123 alusel tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi esitamise aeg. Hagi esitati kohtule 09.03.2006. a. TsMS § 129 lg 2 alusel seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse nõude üle on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kui mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva 9 kuu eest saadav summa. Käesoleva hagi puhul on hagihinnaks 13 500 krooni (1 500 x 9). RLS § 22 lg 1 p 2 alusel hageja on vabastatud riigilõivu tasumisest elatisehagi esitamisel. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele 1 000 krooni riigilõiv riigituludesse. Hagi rahuldatakse hagiavalduses märgitud ulatuses ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 123, § 162 lg 1, § 434, § 442, § 452, § 467, § 468 lg 3, § 632 järgi. 4 Johannes Külaots Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.