) § 174 kohaselt ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine ei ole lubatud.
lg 1 järgi kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Kostja tunnistab hagi 202,81 krooni kõneteenuste ulatuses, mistõttu selles osas vaidlust ei ole. Kohus on nõus kostja väitega, et hageja ei ole ära tõendanud telefonimaksete võla tekkimist summas 1120,77 krooni. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingust (tl 13) tuleneb, et mobiiltelefoni Alcatel One Touch View hind on 500 krooni ja makse on ühekordne. Tegemist on tehinguga, millel on tüüpilised
Ühestki teisest toimikusse lisatud lepingust ega lepingulisast ei tulene kostjale
Kostja vastuses hagile ei tunnista võlgnevust telefonimaksete eest summas 1120,77, tuues välja, et telefoni tegelik hind oli 500 krooni. Kuna kostja kordagi ei maini, et ta oleks telefoni eest maksnud ega esita ka vastavasisulisi tõendeid, siis kohus järeldab, et kostja ei ole oma lepingulist kohustust nõuetekohaselt täitnud. Sellest johtuvalt tuleb hageja nõue telefonimaksete suhtes tuleb rahuldada 500 krooni ulatuses.
lg 1 kohaselt leppetrahviks (trahviks, viiviseks) loetakse seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral.
näeb ette, et kokkulepe leppetrahvi (trahvi, viivise) kohta peab olema sõlmitud kirjalikus vormis. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu lisas Kasutamise tingimused punktis 7.4 on kokkulepitud viisis 0,5 % päevas, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Hagis vähendab hageja arvestatud viivist 0,5 %-ilt 0,15 %-ni. Kuna kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada 702,81 krooni ulatuses – 202,81 krooni kõneteenuste ja 500 krooni – siis tuleb viiviseid arvutada ka rahuldatud nõude ulatuses. Vastavalt hagile arvestas hageja viivistperioodi 13.07.2000 – 17.06.2005 eest, mis teeb 1799 päeva. Selle perioodi eest on viiviste kogusumma 1888,95 krooni. Viivise arvestus viidi läbi järgmiselt: 0.15%/päevas x 702,81 krooni = 1,05 krooni/päevas, 1.05 krooni x 1799 päeva = 1888,95 krooni. Tulenevalt sellest, et viivis ületab sellise arvestus puhul põhivõlga ning lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest, pidades ühtlasi silmas Eesti Vabariigi kohtupraktikat (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend tsiviilasjas nr. 3-2-1-66-05) ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 133 lg 2 lauses 2 sätestatut, on viivise väljamõistmine põhjendatud põhivõla ulatuses, s.o summas 702,81 krooni. Lähtuvalt eelmainitust on kohus seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ning mõista X lt AS-i Aktiva Finants kasuks välja põhivõlg ning viivis summas 1405,62 krooni. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades. Lähtuvalt eelmainitust tuleb menetluskulud jätta poolte kanda võrdsetes osades. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.