KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Malle Seppik, liikmed Margo Klaar ja Urmas Reinola Otsusese tegemise aeg ja koht
- jaanuar
- a., Tallinn Tsiviilasja number 2-07-11689 Tsiviilasi G.K hagi K-J. K vastu abielu lahutamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
- juuni
- a. otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik K-J. K apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg
- jaanuar
- a. Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant K-J. K (IK xxxxxxxxxxx, elukoht x) Vastustaja G.K (IK xxxxxxxxxxx, elukoht x), lepinguline esindaja Oksana Smirnova RESOLUTSIOON:
- Jätta muutmata Harju Maakohtu
- juuni
- a. otsus G.K hagis K-J.K vastu abielu lahutamiseks.
- Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
- Kummagi poole menetluskulu jätta tema enda kanda.
- Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Riigikohtus hagimenetluses võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
- märtsil
- a. esitas G.K Harju Maakohtusse hagi K-J. K vastu abielu lahutamiseks. Poolte abielu registreeriti
- oktoobril
- a. Tallinnas. Abielulised suhted on poolte vahel lõppenud, kostja kuritarvitab alkoholi ning on hageja suhtes vägivaldne.
- märtsil
- a. lahkus hageja poolte ühisest elukohast elamast. 2 Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu, kuid kinnitas, et abielusuhted on lõppenud ning hageja on tõepoolest lahkunud tema juurest elamast. Vägivalda ei ole kostja hageja vastu kasutanud. Hageja ei soovi abielu lahutada põhjusel, et kostja hoiab teda hirmu all, vaid selleks, et müüa kostja maja. Kostja soovib jagada abielu ajal soetatud vara ning tunnistada tema omandiõigust kinnistule asukohaga x. Menetluse käigus täpsustas kostja, et kinnistu on siiski poolte ühisvara. Esimese astme kohtu otsus
- juuni
- a. otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja lahutas poolte abielu. Poolte abielulised suhted on lõppenud, selle üle vaidlust ei ole. Hageja on lahkunud poolte ühisest elukohast elamast, mida tunnistas kohtuistungil ka kostja. Tulenevalt asjaolust, et hageja kinnitas kohtuistungil, et ta mingil juhul ei soovi taastada suhteid kostjaga, on pooltel abielu jätkamine võimatu. Perekonnaseaduse (PkS) § 29 lg. 2 kohaselt lahutab kohus poolte abielu, kui on kindlaks tehtud, et abielu jätkamine ei ole võimalik. Apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuses palub kostja maakohtu otsuse tühistada. Kohus on otsuses ekslikult märkinud, nagu oleks apellant andnud oma nõusoleku abielu lahutamiseks. Apellant ei ole hagi tunnistanud ega ole abielu lahutamisega nõus enne ühisvara jagamist. Vastustaja seisukoht Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Lahutusega mittenõustumine ei tähenda, et kohus peab jätma hagi rahuldamata. Kui inimene ei soovi teise inimesega koos elada, ei saa ka kohus sundida perekonnaelu jätkama. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus tuvastas oma otsuses, et poolte abielu on lõppenud ja selle jätkamine ei ole võimalik. Seda järeldust ei ole apellant kaebuses vaidlustanud. PkS § 29 lg. 2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Seega lahutas kohus poolte abielu seaduses sätestatud alusel. Põhjendamatu on apellandi väide, nagu oleks kohus otsuses leidnud, et apellant on andnud lahutuseks nõusoleku, kuna niisugust järeldust kohtuotsus ei sisalda. Otsuses on kohus märkinud, et apellant tunnistas seda, et vastustaja on poolte ühisest elukohast elamast lahkunud. Seda järeldust ei vaidlustanud apellant ka kaebuses ega apellatsioonikohtu istungil. Ühisvara jagamise nõuet ei ole hageja selles asjas esitanud. Ka kostja ei ole niisugust nõuet kohtule esitanud, kuigi kohus talle selgitas, et ühisvara jagamiseks tuleb tal esitada vastav hagi (tl. 25 pöördel). Seega on asjaga seostamatu apellandi soov lahendada koos abielu lahutamise nõudega ka ühisvara jagamise nõue. Peale selle ei ole seaduse sätet, mis välistaks abielu lahutamise eraldi ühisvara jagamise nõude lahendamisest isegi juhul, kui koos abielu lahutamise nõudega oleks kohtule esitatud ka ühisvara jagamise nõue. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lõikega 1 tuleb kummagi poole menetluskulu jätta tema enda kanda. Margo Klaar Urmas Reinola Malle Seppik