KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-07-18956 Otsuse tegemise aeg ja koht 14. jaanuar 2008, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Kohtuasi V.T. hagi Narva-Jõesuu Linn

§ 77

lg 1 p 2, tööandja võib lõpetada töölepingu tähtaja möödumise tõttu, teatades töötajale töölepingu lõpetamisest kirjalikult vähemalt viis kalendripäeva enne tähtaja möödumist, kui lepingutähtaeg ei ületa ühte aastat. Hageja ja tööandja vahel oli sõlmitud tähtajaline tööleping kestvusega kuni

1. märts
2. Tööandja teatas hagejale
3. märtsi 2007 teatisega nr XXX (t.l.-20) töölepingu lõpetamisest
4. märtsil
5. Hageja võttis teatise vastu
6. märtsil
7. Tööandja lõpetas töölepingu hagejaga alates
8. märtsist
9. Hageja väide, et ta asus
10. aprillil 2007 täitma tööülesandeid, kuna lasteaia juhataja kohustusi keegi täitma ei asunud, töölepingut kellegagi ei sõlmitud ning töölepingut temaga ei lõpetatud, on alusetu. Hagejale oli teatatud töölepingu lõpetamisest
11. märtsil 2007 ning seega pidi hageja
12. aprillil 2007 olema teadlik töölepingu lõpetamisest ning hagejal ei olnud õigust asuda
13. aprillil 2006 täitma lasteaia juhataja ülesandeid. 5

§ 78

, kui kumbki pooltest ei nõua määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamist TLS §-s 77 ettenähtud korras või ei sõlmita uut töölepingut ja töösuhted jätkuvad ka pärast lepingutähtaja möödumist, muutub määratud ajaks sõlmitud tööleping määramata ajaks sõlmitud töölepinguks. Peale

1. märtsi 2007 hagejaga uut töölepingut ei sõlmitud. Asjaolu, et hageja viibis oma töökohal
2. ja
3. aprillil 2007 ning täitis sealjuures lasteaia juhataja kohuseid, ei saa lugeda töösuhte jätkumiseks, kuna hageja viibis omavoliliselt lasteaia ruumides peale töösuhte lõppemist. Kohus jõuab järeldusele, et hageja ja tööandja vahelised töösuhted lõppesid
4. märtsil 2007 ja need ei jätkunud hageja viibimisega lasteaia ruumides
5. ja
6. aprillil
7. Määratud ajaks sõlmitud tööleping ei muutunud määramata ajaks sõlmitud töölepinguks. Kohus leiab, et töölepingu lõpetamise asjaolud, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks, olid olemas – tähtajalise töölepingu lõpetamise tähtaeg oli saabunud ning tööandja oli töölepingu lõpetamisest hagejale teatanud. Hageja tõendid - käskkiri nr XXX (t.l.-58-60); käskkiri nr XXX (t.l.-62-66) – ei oma asjas tähendust, kuna nimetatud käskkirjad on välja antud
8. ja
9. aprillil 2007, so peale töösuhete lõppemist. Hageja väitel on tööandja teinud töölepingu lõpetamisel protseduurilisi vigu ning töölepingu lõpetamine tuleb lugeda ebaseaduslikuks. Tööandja ei ole tähtajalise töölepingu sõlmimisel märkinud töölepingusse tähtajalise töölepingu sõlmimise alust. Hageja on seisukohal, et tähtajalise töölepingu saab sõlmida vaid lasteaia juhatajaga. Juhataja kohusetäitja osas tähtajalise töölepingu sõlmimise nõue ei kehti. Kostja esitas vastuväite, et hagejaga oli töölepingut hagejaga pikendatud kuni
10. märtsini 2007, so avaliku konkursi korraldamise ajaks. Lasteaia „XXX“ juhataja leidmiseks Narva-Jõesuu Linnavalitsuse korraldatud avaliku konkursi tulemused kinnitati
11. märtsil
12. Kohus ei nõustu hageja väitega. Lähtuvalt TLS § 27 lg 2 p 2, määratud ajaks võib töölepingu sõlmida ajutiselt äraoleva töötaja asendamiseks. Lasteaia „XXX“ juhataja volitused lõppesid
13. jaanuaril
14. Koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) § 21 lg 5 kohaselt, juhataja vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss. Konkursi kuulutab välja ja selle läbiviimise korra kehtestab vallavõi linnavalitsus. Konkursi võitnud isiku kinnitab ametisse valla- või linnavalitsus. Kuna lasteaia juhataja vaba ametikoha täitmiseks tuli korraldada konkurss, siis tekkis olukord, et lasteaial ajutiselt puudus juhataja. Juhataja puudumise ajaks sõlmiti hagejaga tähtajaline tööleping juhataja kohusetäitja ülesannete täitmiseks. Narva-Jõesuu lasteaia „XXX“ juhataja ametikohale oli Narva-Jõesuu Linnavalitsuse
15. jaanuari 2007 korraldusega nr XXX välja kuulutatud konkurss (t.l.-35). Konkursi tulemused kinnitati
16. märtsil 2007 Narva-Jõesuu Linnavalitsuse korraldusega nr XXX. Sama korraldusega nimetati konkursi võitnud kandidaat lasteaia „XXX“ juhataja ametikohale (t.l.-34). Hagejaga oli tähtajaline tööleping sõlmitud kuni
17. märtsini
18. 6

§ 73

lg 1, tööandja teeb töölepingu lõpetamise kohta lepingusse kande, milles näidatakse lepingu lõpetamise aluse formuleering viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile, samuti töölepingu lõpetamise päev, töötajale või tööandjale hüvituse maksmine ja lepingu järgi saadu tagastamine. Hageja ja tööandja vahel

1. märtsil 2007 koostatud
2. jaanuari 2006 töölepingu lõpetamise kokkuleppes on töölepingu lõpetamise aluseks viidatud TLS § 71 p 2 (t.l.-21), mille kohaselt tööleping lõpeb tähtaja möödumisel. Puudub sõnaline formuleering, et tööleping on lõpetatud seoses tähtaja möödumisega. Kuna töölepingu lõpetamise kokkuleppes märgitud viide TLS §-le 71 p 2 võimaldab täpselt ja üheselt tuvastada töölepingu lõpetamise alust, milleks on tähtaja möödumine, leiab kohus, et töölepingu lõpetamise aluse sõnalise formuleeringu puudumist ei saa lugeda töölepingu lõpetamise aluse kohaldamiseks kehtestatud protseduurireeglite oluliseks rikkumiseks. Kohus leidis, et töölepingu lõpetamise aluseks olevad asjaolud olid olemas. Töölepingu lõpetamise aluse kohaldamise protseduuri reeglite olulist rikkumist kohus ei tuvastanud. Kohus jõuab järeldusele, et hagejaga töölepingu lõpetamine ei olnud ebaseaduslik ning hageja nõue tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks tuleb jätta rahuldamata. Tööle ennistamine ja hüvitis Seoses töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnustamise nõudega on hageja esitanud nõuded ennistada hageja tööle lasteaia juhataja ametikohale ja välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga ulatuses Lähtuvalt TLS § 117 lg 1, töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel tööandja poolt on töötajal õigus nõuda enda tööle ennistamist, töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmist ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga maksmist. Kohus jõudis järeldusele, et töölepingu lõpetamine hagejaga ei olnud ebaseaduslik. Kohus leiab, et hagejal ei ole õigus nõuda tööle ennistamist ega sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga maksmist ja seega tuleb hageja nõuded hageja tööle ennistamiseks ja kostjalt hageja kasuks sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga ulatuses hüvitise välja mõistmiseks jätta rahuldamata. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Hageja tõendid - tööleping nr XXX (t.l.-9-11); töölepingu nr XXX muutmine (t.l.-4-5); töölepingu 01.01.2001 muutmine (t.l.-12-16); töölepingu nr XXX ja töölepingu muutmise kokkuleppe 7