2-05-17092/3

2-05-17092 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar
2. a kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinn Tsiviilasja number 2-05-17092 (endine 2/1-1956/05) Tsiviilasi KÜ hagi IS’i vastu võlgnevuse 3 730.64 krooni nõudes Menetlusosalised ja nende Hageja: KÜ (reg kood XXXasukoht XXX); Hageja seaduslik esindaja TP (elukoht XXX); Kostja IS (IK XXX elukoht XXX) esindajad Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON
3. Hagi rahuldada.
4. Välja mõista IS’ilt (IK XXX) võlgnevus 3 730 (kolm tuhat seitsesada kolmkümmend) krooni ja 64 senti KÜ kasuks. Kohtukulude jaotus
5. Välja mõista IS’ilt riigilõiv 420 (nelisada kakskümmend) krooni, õigusabikulud 218 (kakssada kaheksateist) krooni ja 10 senti ja asja läbivaatamiskulud 40 (nelikümmend) krooni KÜ kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue Kohtule 19.09.
6. a esitatud hagiavalduse kohaselt kasutas kostja korterit asukohaga XXX omandiõiguse alusel. Alates 25.05.
7. a tegutseb elamus korteriühistu XXX. Kostja on jätnud tasumata seitsme temale väljastatud arve eest ajavahemikul 10.01.
8. a kuni 10.07.
9. a. kokku 4 257.08 krooni. Elamus korraldab elamu haldust ja hooldust OÜ O , kes on rakendanud elamus ühtseid halduskulude tariife ja väljastanud korterimaksete kohta kostjale igakuiselt arveid. Kostja ei ole arvetel kajastatud summasid vaidlustanud. Kostja vastus Kohtule 28.11.
10. a esitatud vastuses tunnistab kostja hagi osaliselt. Kostja ise XXX korteris ei ela, seetõttu ei ole kostja teadlik KÜ XXX tegevusest. Hageja on ekslikult väljastanud arved kostja abikaasa nimele, kellega kostja üle aasta enam koos ei ela. Kostja ei ole veemõõdikute näite hagejale teatanud. Hageja on omavoliliselt iga kuu arvestanud 10 kantmeetrit sooja ja külma vett, lisaks kanalisatsioonikulud. Alates 21.11.
11. a on kostja teatanud veemõõdikute näite. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja esindaja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et kostja kasutas korterit asukohaga XXX omandiõiguse alusel kuni augustini
12. a. Alates 25.05.
13. a tegutseb elamus korteriühistu XXX. Poolte vahel ei ole vaidlust, et korteriühistule osutab ja vahendab kommunaalteenuseid ning esitab kommunaalteenuste osutamise ja vahendamise eest arveid OÜ O . Hageja väitel on kostja jätnud osutatud teenuste eest tasumata perioodil 10.01.
14. a kuni 10.07.
15. a. 3 730.64 krooni. Vastavalt korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 4 korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud ning § 151 lg-le 1 majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. Hageja on võlgnevuse suuruse tõendamiseks esitanud korteriühistu raamatupidamise väljavõtted. Raamatupidamise väljavõtetest nähtub võlgnevuse suurus ning osutatud teenuste hind. Kostja võlgnevust ei eita, kuid kostja vastuväite kohaselt on hageja väljastanud arved ekslikult kostja abikaasale. Kohus on seisukohal, et juhul kui kostja muutis oma elukohta või perekonnaseisu, kuid jäi siiski korteriühistu liikmeks, oleks kostja kohustus korteriühistut või haldusteenust pakkuvat ettevõtet sellest informeerida. Samuti ei ole korteriühistu kohustus välja selgitada, kas kostja kasutab korterit ise või kasutab seda üürilepingu alusel keegi teine. Käesoleval juhul kostja korteriühistut ega OÜ-d O informeerinud ei ole, mistõttu kannab kostja ka postisaadetiste mittekättesaamise riski. Kohus leiab, et hageja on tõendanud kostja võlgnevuse olemasolu ja suuruse. Kohtule on esitatud raamatupidamise väljavõte alates juulist
16. a, millelt nähtub, et seisuga juuli 2005 oli kostja võlgnevus hageja ees 4 257.08 krooni. 13.11.
17. a hagiavalduse täienduses hageja vähendas haginõuet ja palus kostjalt välja mõista 3 730.64 krooni. 2 Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja ei ole veemõõdikute näite kuni 21.11.
18. a hagejale teatanud. Kostja väitel on hageja aga omavoliliselt iga kuu arvestanud 10 kuupmeetrit sooja ja külma vett. Kohtu hinnangul ei ole korteriühistu omavoliliselt tegutsenud, kuna KÜS § 151 lgle 1 kohaselt peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste eest. Veevarustuse eest tasu nõude arvestamise aluseks on korteriomanike poolt esitatud veenäidud, mis korteriühistus teatatakse iga kuu 28-ndaks kuupäevaks OÜ-le O. Kostja oma korteriühistu liikme kohustust täitnud ei ole ning on jätnud veenäidud esitamata. Kohtu hinnangul on kostja paljasõnaliselt väitnud, et alates 21.11.
19. a on kostja korrektselt teatanud veemõõdikute näite. Kohtule on esitatud KÜ veemõõtjate näitude koondtabel, millest nähtub, et kostja on näidud küll esitatud
20. a detsembrist kuni
21. a juuni kuuni, kuid näitude sisu on selgelt ebausaldusväärne. Koondtabelist nähtub, et külma vee näit
22. a juulis on 89, detsembris
23. a 186, kuid aprillis
24. a 82 ning jaanuaris
25. a taas
26. Sooja vee näit on
27. a septembris 34,
28. a detsembris 47 ning
29. a detsembris taas
30. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue kostja vastu on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohtukulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 sätestatuga, tuleb hageja kohtukulud jätta kostja kanda. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 420 krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel ja § 61 lg 1 p 1 alusel õigusabikulu summas 218.10 krooni. TsMS § 52 p 1 ja § 60 lg 1 alusel kuuluvad kostjalt väljamõistmisele ka hageja kulutused registri B-kaardi väljatrüki saamiseks summas 40 krooni. Karin Sonntak Kohtunik 3