2-05-23600/23

2-05-23600 Ärakiri KOHTUMÄÄRUS

1. veebruarist
2. a. Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Reet Laasmaa Määruse tegemise aeg ja koht 08.veebruaril 2008.a. Tallinnas Tsiviilasja number 2-05-26300 Tsiviilasi AP(elukoht XXX, isikukood XXX) hagi MS (elukoht XXX, isikukood XXX) vastu lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks ja MS vastuavaldus lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks AP Menetlustoiming Avalduste läbivaatamine avalikul kohtuistungil. Menetlusosalised ja nende Hageja ja asjast puudutatud isik AP(elukoht XXX, isikukood XXX) ning tema volitatud esindaja vandeadvokaat Viive Kaur; Kostja ja asjast puudutatud isik MS(elukoht XXX, isikukood XXX) ning tema volitatud esindaja vandeadvokaadi vanemabi Valmond Mikli; Alaealise IMS esindaja kohtu poolt määratud korras vandeadvokaat Tiina Mare Hiob; Linnavalitsuse lastekaitse spetsialist KP; Tallinna Kesklinna Valitsuse lastekaitse peaspetsialist. esindajad Hagita asja läbivaatamise aeg
4. 2008.a. RESOLUTSIOON Lõpetada menetlus AP hagis MS vastu lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks ning MS vastuavalduses lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks AP ning kinnitada asjas poolte kompromiss alljärgnevatel tingimustel:
5. Esimesel kahel kuul pärast käesoleva kohtumääruse teatavaks tegemist kohtuvad IMS ja AP kaks korda kalendrikuus neljapäeviti ajavahemikul kella 17.
6. – 20.00.-ni XXX, sotsiaaltöötaja juuresolekul.
7. Pooled on nõus, et p.-1 märgitud kahe kuu möödumisel kohtuvad lapse isa AP ja laps IMS kahel laupäeval kalendrikuus ajavahemikus kella 10.
8. – 19.00.-ni. Lapse isa AP võtab eelnevalt ühendust lapse ema MS ja lepib kokku kohtumise päevad ja kellaajad. AP võtab lapse üle XXX asuva maja ees ja toob lapse õhtul määratud ajal tagasi koju. Lapse võib anda isale üle peale lapse ema vaid mõni 1 teine täiskasvanud perekonnaliige.
9. AP iga-aastase suvepuhkuse ajal viibib poeg IMS isa elukohas vähemalt ühe järjestikuse nädala, vanemate vastastikusel kokkuleppel ka rohkem, kuid mitte üle kahe järjestikuse nädala.
10. IMS viibib eeltoodule lisaks oma isa AP elukohas lapse sünnipäeva paiku lapsevanematele sobival päeval, lapse isa sünnipäeval, ühel Jõulupühal ja ühel Lihavõttepühal vanemate poolt kokku lepitud päeval, samuti ühel päeval jaanipäeva paiku vastavalt vanemate kokkuleppele. Lapse viimise ja tagasitoomise lapse elukohta XXX kindlustab lapse isa AP.
11. AP on õigus kokkuleppel MS käia lapsega viimase jaoks eakohastel üritustel väljaspool kokkulepitud nädalavahetusi ning samuti on isal õigus teada lapse asukohta ja telefoninumbrit, et lapsega suhelda ajavahemikus 18.
12. – 20.
13. pärast lasteaiapäeva lõppu.
14. Kummalgi vanemal on keelatud halvustada või alavääristada lapse juuresolekul teist vanemat.
15. Pooltevahelised kokkulepped ja eelnevad kooskõlastused kohtumisteks tehakse vanemate poolt vastastikku SMS-de või elektronkirjade vahetamise teel.
16. Poolte kantud asja menetluskulud jäävad nende endi kanda.
17. Pooled paluvad kohtul lugeda käesolev kohtumäärus jõustunuks selle neile kätteandmisest Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei kaudu.
18. Pooled kinnitavad kohtule, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise õiguslikest tagajärgedest. Kohtukulude jaotus Kohtukulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumäärus jõustub selle kätteandmisest pooltele Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei kaudu 08.02.2008.a.. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja taotlus kohtule. Tallinna Linnakohtule 28.12.2005.a. esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja kohtul määrata kindlaks lapsega suhtlemise kord, põhjusel, et MS lapse emana teeb hagejale takistusi lapsega kokku saamiseks. Poolte kooselust sündis XXX poeg I M S , kes elab koos ema MS. Pooled elasid eraldi kuni 2003.a. suveni, kuna MS elu- ja töökoht olid XXX ja hagejal alates 2003.a. maist Tallinnas (enne seda töötas ta XXX). Kostja lubas hagejal lapsega kohtuda vaid kaks korda kuus KK mängunurgas 1 tund korraga. 15.09.2005.a. saatis hageja MS tähtkirja, milles soovis kirjalikult lapsega kokkusaamise aegade fikseerimist. Kirjalikku vastust hageja ei saanud. Seejärel pöördus hageja Linnavalitsuse lastekaitse spetsialisti poole abi saamiseks, kuid samuti tulemusteta. Hageja palub kohtul määrata kindlaks hageja ja tema poja IMSkokkusaamise ajad. Hageja soovib lapsega kokku saada vähemalt kaks korda nädalas – tööpäevadel alates kella 18.30, puhkepäevadel kella 11.
19. ja 19.00 vahel. Samuti soovib hageja, et laps oleks tema juures vähemalt ühe nädalavahetuse kuus. Kostja viibimist lapsega kohtumiste juures ei pea hageja vajalikuks. Selline kohtumiste sagedus oleks hagejale sobiv kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Seejärel tuleks senist korda muuta ning fikseerida ka mitmed muud kokkusaamiste ajad – nädalavahetustel isa juures viibimine, isa sünnipäeva tähistamine, puhkuse veetmine koos isaga jne.). Kostja vastuväited hagile Kostja oma kirjalikus vastuses hagile palus kohtul jätta hagi esitatud kujul rahuldamata ning tegi kohtule ettepaneku, et hageja ning IMS kokkusaamised toimuvad iga nädala esimesel või kolmandal kolmapäeval või neljapäeval õhtusel ajal kahe tunni kaupa avalikus kohas. 25.05.2006.a. esitas kostja hagile täiendava vastuse, milles leidis, et oleks mõistlik ja kõigi huvides, et hageja ning poeg Indrek Markuse kohtumised toimuksid iga kuu esimesel ja kolmandal laupäeval selliselt, 2 et hageja saab IMS kostja vanemate kodust aadressil XXX hommikuti kella 10.
20. ja 11.
21. vahel ning toob lapse samal päeval tagasi kostja vanemate elukohta XXX kella 19.
22. ja 20.
23. vahel. Hageja oma kirjalikus vastuses 25.05.2006.a. teatas kohtule, et peab kostja ettepanekut vastuvõtmatuks ning jääb oma ettepaneku juurde ning lisaks soovib olla koos IM ka ühel jõulupühal, ühel lihavõttepühal, oma sünnipäeval XXX, IM õe ja venna sünnipäevadel, suvisel puhkuse ajal vähemalt 2 nädalat, talvisel puhkuse ajal vähemalt 1 nädal ning muudel perekondlikel tähtpäevadel. MSvastuavaldus lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks Kostja MS esitas 13.02.2007.a. asjas vastuavalduse lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks. Avaldaja on seisukohal, et Indrek Markuse suhtlemine oma isa AP peab toimuma etapiviisiliselt ja viisil, et see vähimal määral traumeeriks last. Avaldaja on seisukohal, et kohtumiste intensiivsust tuleks suurendada järk-järgult, arvestades lapse vastuvõtuvõimet. Arvestama peab ka avaldaja ning Indrek M igapäeva vajadustega. Kindlasti on vajalik spetsialistide abi isa ja poja suhte kujundamisel Avaldaja pole kindel, et AP on selliseks koostööks valmis. Avaldaja palub kohtul määrata IMS suhtlemise kord selliselt, et AP kohtub pojaga 1 kord kuus kahe tunni jooksul. AP asjast puudutatud isikuna jäi kirjalikus vastuses oma varasemate seisukohtade juurde. Alates 2007.a. veebruarist kuni maini soovib puudutatud kohtuda lapsega kaks korda kuus laupäeviti 3 – 4 tunni jooksul. Alates 2007.a. juunist kuni aasta lõpuni soovib ta kohtuda lapsega igal nädalavahetusel ühel päeval, kokkuleppel lapse emaga. Kohtumiste graafiku loodab AP alates 2008.a. algusest koostada lastekaitse töötaja abiga. Lapse üleandmise koht võiks olla või Tallinn. Muus jääb puudutatud isik oma hagis märgitud seisukohtade juurde. Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna arvamuse kohaselt 02.04.2007.a. pole lapse vanemad siiani suutnud kokkuleppel saavutada mingitki toimivat suhtlemise korda lapse ja isa vahel. Käesoleval ajal on IM 3-aastane ning isa kohtus pojaga viimati 26.04.2006.a. Isa pole pojaga kohtunud praktiliselt terve aasta. AP peab vajalikuks fikseerida kindlad suhtlemisajad pojaga, et tal oleks võimalik regulaarselt pojaga kohtuda ja osaleda tema kasvatamises ning täita lapse suhtes vanema kohustusi. Kujunenud olukorras näeb AP lapse huvides võimaliku lahendusena suhtlusgraafiku koostamist järkjärgulisuse põhimõttel, tagamaks 3-aastasele IM vajaliku kohanemisperioodi suhtlemise taastamiseks oma isaga alljärgnevalt: 1-l neljal kuul toimuksid kokkusaamised XXX 2 korda kuus laupäeviti kestusega 3 – 4 tundi; järgneva pooleteise aasta jooksul toimuksid kokkusaamised XXX 2 korda kuus laupäeval või pühapäeval kestusega 4 – 6 tundi; järgnevad kohtumised toimuksid kaks korda kuus Tallinnas isa elukohas, (nädalavahetuse veetmine koos, s.o. laupäeval-pühapäeval, ööbimisega isa juures,. puhkused /talvel 1 nädal ja suvel 2 nädalat/ ja pühad ning perekondlikud sündmused veedaks laps eelneva kokkuleppe alusel lapse emaga, isa juures. Ülaltoodud lapse isa ettepanekul koostatud suhtlusgraafiku kinnitamist kohtu poolt toetab Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond, juhul kui pooled ei ole suutelised nõustaja kaasabil kohtu poolt antud aja jooksul saavutama lapse huvidest lähtuvat kokkulepet antud küsimuse lahendamiseks. IMS määratud esindaja seisukohad Indrek Markus S kohtu määratud esindaja vandeadvokaat T.M. Hiobi arvamuse kohaselt tuleb AP ja MS avalduste läbivaatmisel lähtuda eelkõige IM huvide ja õiguste kaitsest. Lapse huvides on kontakti säilitamine eemaloleva vanemaga. Määratud esindaja ei ole isiklikult Indrek M suhelnud ning selgitab, et laps on käesoleval ajal selleses vanuses, et tema tahte väljaselgitamine ei ole objektiivselt võimalik ja vajalik. Esindaja on seisukohal, arvesse võttes vanemate halba omavahelist läbisaamist, et ei oleks lapsega suhtlemine ainult ühe vanema juuresolekul teise vanema jaoks vastuvõetav. Last ei ole otstarbekas esindaja arvates liigselt võõraste isikute poolt survestada (esindaja peab siinkohal silmas ennast). Lapse esindaja on teavitanud kõiki menetlusosalisi, kui kellelgi neist on soovi temaga kontakteeruda, on seda võimalik teha, kuid keegi asjaolsalistest pole lapse esindajaga kontakteeruda soovinud. Esindaja arvamuse kohaselt väljendub vanemlik hoolitsus eelkõige vastutustundlikus ja lapse huve 3 esikohale seadvas käitumises. Kumbki vanem peab mõistma, et lapsel on õigus suhelda ka eemalviibiva vanemaga ja lapse õiguste eiramine kahjustab eelkõige last. Vanemad peavad arvestama, et lapse huvid tuleb seada kõrgemale isiklikest tunnetest teise vanema suhtes. Teise vanema halvustamine ei too lähemale lapsega vabalt ja takistusteta suhtlemist. Lapsega kooselav vanem ei peaks takistama eemalolevat vanemat lapsega kohtumast ja peaks hoiduma seadmast ebamõistlikke takistusi ja piiranguid eemalviibiva vanema ja lapse omavahelisele suhtlemisele. IMSesindaja on seisukohal, et kontakt isa ja lapse vahel on vajalik ning esialgsetel kohtumistel on otstarbekas ja mõistlik rakendada üleminekuaega. IM on 3-aastane ja saab aina tublimaks, mis omakorda võimaldab lapsel paari kuu möödudedes isaga kohtuda ka nädalavahetustel. Esindaja on seisukohal, et kuivõrd lapse vanemad ei ole omavahel suutnud lapsega suhtlemise korras kokku leppida, peab lapsega suhtlemise korra määrama kohus lähtuvalt lapse õigustest ja huvidest. IMS esindaja esitas kohtule omapoolsed ettepanekud lapsega suhtlemise korra määramiseks, kuidas võiks laps suhelda eemalviibiva vanemaga. Arvestades asjaoluga, et lapse huvide riiklik kaitse kohtust väljaspool peab saama tagatud lapse elukoha-järgse sotsiaalhoolekande osakonna poolt, tuleb jätta selle osakonna pädevusse lapsele ja lapsevanematele kaasabi osutamine käesoleva kohtumääruse täitmisel. Aluseks võttes IM S esindaja poolt pakutud ettepanekut saavutasid pooled kohtuistungil käesolevas kohtuvaidluses kompromissi, v.a. mõningate erisustega selles ning palusid kohtul kompromiss kinnitada ja menetlus asjas lõpetada. Pooled saavutasid kompromissi lapsega suhtlemise korra määramiseks alljärgnevatel tingimustel:
24. Esimesel kahel kuul pärast kohtumääruse teatavaks tegemist kohtuvad IMS ja A Pkaks korda kalendrikuus neljapäeviti kella 17.
25. – 20.
26. Sotsiaalabikeskuse Laste Päevakeskuses aadressil XXX, sotsiaaltöötaja juuresolekul.
27. Pooled on nõus, et p.-1 märgitud kahe kuu möödumisel kohtuvad lapse isa AP ja laps IMS kahel laupäeval kalendrikuus kella 10.
28. – 19.
29. Lapse isa AP võtab eelnevalt ühendust lapse ema Monika Sga ja lepib kokku kohtumise päevad ja kellaajad. A Pvõtab lapse üle XXX lapse elukohas Kungla t.11 asuva maja ees ja toob lapse õhtul määratud ajal tagasi koju. Lapse võib anda isale üle peale lapse ema vaid mõni teine täiskasvanud perekonnaliige.
30. AP igaaastase suvepuhkuse ajal viibib poeg IMS isa elukohas vähemalt ühe järjestikuse nädala, vanemate vastastikusel kokkuleppel ka rohkem, kuid mitte üle kahe järjestikuse nädala.
31. IMS viibib eeltoodule lisaks oma isa APelukohas lapse sünnipäeva paiku lapsevanematele sobival päeval, lapse isa sünnipäeval, ühel Jõulupühal ja ühel Lihavõttepühal kokkulepitud päeval, samuti ühel päeval jaanipäeva paiku vastavalt vanemate kokkuleppele. Lapse viimise ja tagasitoomise tema elukohta XXX kindlustab lapse isa Andres Paling.
32. AP on õigus kokkuleppel Monika Sga käia lapsega viimase jaoks eakohastel üritustel väljaspool kokkulepitud nädalavahetusi ning samuti on tal õigus teada lapse asukohta ja telefoninumbrit, et lapsega suhelda ajavahemikus 18.
33. – 20.
34. pärast lasteaiapäeva lõppu.
35. Kummalgi vanemal on keelatud halvustada või alavääristada lapse juuresolekul teist vanemat.
36. Pooltevahelised kokkulepped ja eelnevad kooskõlastused tehakse vastastikku SMS-de või elektronkirjade vahetamise teel.
37. Poolte kantud asja menetluskulud jäävad nende endi kanda.
38. Pooled paluvad kohtul lugeda käesolev kohtumäärus jõustunuks selle kätteandmisest pooltele Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei kaudu.
39. Pooled kinnitavad kohtule, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise õiguslikest tagajärgedest. Kohus leiab, et ülaltoodud kompromiss on võimalik esitatud kujul ja tingimustel kinnitada ning asjas menetlus lõpetada juhindudes TsMS § 430 lg.-test 1 ja
40. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 08.02.2008.a. Ärakiri õige. Kohtunik 4 5