Hageja on tasunud 13.08.2007.a riigilõivu 5250 krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Hansapanka (viitenumber 2900072123). Kohus rahuldas 20.11.2007.a määrusega kostja taotluse ja andis kostjale riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud osamaksetega. 2 KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Kompromissi on võimalik täita. Vastavalt
lg 2 p-le 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kuna pooled sõlmisid kompromissi, kuulub pool hagilt tasutud riigilõivust tagastamisele. Riigi õigusabi tasu Kohus rahuldas 20.11.2007.a määrusega kostja taotluse ja andis kostjale riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud osamaksetega. Kostja esindaja Piret Simm esitas 12.02.2007.a taotluse esindajatasu väljamõistmiseks. Piret Simm palus välja mõista advokaadibüroole Digesta osutatud õigusabi eest 5040 krooni. Kostja xxx on taotlusega nõus. Riigi õigusabi seaduse (edaspidi RÕS) § 22 lg 1 kohaselt määrab riigi õigusabi andmise otsustanud kohus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaks pärast õigusteenuse osutamise lõpetamist advokaadi esitatava taotluse alusel. Justiitsministri 26.01.2005.a määruse nr 2 (alates 25.05.2007.a. kehtiv redaktsioon) „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ § 12 lg-te 1 ja 2 kohaselt on isiku esindaja tasu tsiviilasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistumise eest 210 krooni iga poole tunni kohta ja kohtulikus menetluses osalemise eest on 210 krooni iga poole tunni kohta. Esindaja on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse määramiseks järgmiste kulude kohta: 1. konsultatsioon kliendiga, ettevalmistumine istungiks 6 pooltunni eest kokku 1 260 krooni; 2. tsiviilasja materjalidega tutvumine, tsiviilasja kohtulik perspektiiv, seadusandlus, Riigikohtu praktika, suhtlemine kliendiga ja kirjavahetus, vastuse täienduse koostamine kohtule, suhtlemine kohtuga 16 pooltunni eest kokku 3360 krooni; 3. istungil osalemine 2 pooltunni eest 420 krooni. Kokku palub esindaja välja mõista 5040 krooni. Kohus leiab, et kuna õigusabi saaja xxx on nimetatud kuludega nõus, tuleb need riigi poolt tasuda. Kostjale anti riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud osamaksetega.
lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kuna pooled ei ole kokku leppinud, et hageja kannab kostja menetluskulud, jäävad kostja kulud tema enda kanda. Menetluskulude jaotust menetlusabi andmise korral reguleerib
. Kuna nimetatud sättest ei tulene kohtu õigust jätta kompromissi sõlmimisel kostjale antud riigi õigusabi kulud riigi kanda ning kohus ei jätnud hagi rahuldamata ja menetluskulusid hageja kanda, tuleb kostjal riigile õigusabi kulud hüvitada. Kostja on teatanud, et arvestades tema sissetulekuid 3 ning kohustust tasuda hagejale kompromissis kokku lepitud summasid, on tal võimalik tasuda riigile kulude katteks 200 krooni kuus. Kostjal tuleb nimetatud summasid asuda tasuma kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust, kokku 5040 krooni. Määruskaebuse esitamise tähtaeg
lg 2 kohaselt võib poolte kokkuleppel nii seaduses sätestatud kui kohtu määratud menetlustähtaega lühendada. Tähtaja lühendamise kokkulepe esitatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. Pooled on kompromisslepingus kokku leppinud, et lühendavad kompromissi vaidlustamise tähtaega, mistõttu kompromissi lõplikuks vaidlustamise tähtajaks on 5 (viis) päeva määruse kättesaamisest arvates. Gerty Pau Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.