Obsah (5)

§ 489§ 476§ 423§ 104§ 23

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus ,Tartu Kohtumaja Kohtunik Peet Teidearu Jane Oidsalu Sekretär Otsuse tegemise aeg Kohtuistungi aeg 04 .jaanuaril 2008 10.12. 2007 Tsiviilasja numb

§ 489

lg.1 alusel tegema kindlaks hüvitamisele kuuluva kahju suuruse ning selle välja maksma. Hageja leiab, et kostja on alusetult jätnud temale hüvitamata kogu õnnetuses tekkinud kahju. Sõidukijuht peatus esimesel võimalusel, et üle vaadata võimalikud kahjustused. Juht ei liigelnud sõidukiga pärast õnnetust ning tegutses ettenähtud viisil. Juht, tundnud valvsust tekitavat lööki auto all , võttis hoo maha , 200-400 m vabakäiguga liikudes pärast löögi saamist sõitis juht tee äärde, pidurid töötasid ; juht jättis automotori tööle, et konditsioneer tööle jääks, juht väljus autost; autost väljudes auto armatuurlaual ükski hoiatuslamp ei põlenud; juht läks auto taha mõnekümne meetri kaugusele, et veenduda, mis takistus oli teel, märkas teel sõidukist lekkinud vedeliku jälge; tagasi autosse tuli juht ca 3- 4 minuti pärast. Kui juht autosse tagasi jõudis, seiskus auto mootor. Kostja ei ole tõendanud, et hageja on kindlustulepingut rikkunud. Kindlustusandja on toiminud ebaeetiliselt , jättes täitmata

§ 476

lg.1 märgitud kohustuse – maksta välja kindlustushüvitis.

§ 423lg.

1 kohaselt on kindlustusjuhtumiks eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva kahju hüvitamise kohustuse. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja AS IF Eesti Kindlustus oli seisukohal,et

§ 476lg.

1 kohaselt peab kindlustusandja tõesti hüvitama kindlustusjuhtumi korral kahju, kuid kahju hüvitamise tingimused on sätestatud käesoleval juhul sõidukikindlustuse tingimustes TS

1. Selle punkt 91 kohaselt ei ole kindlustusandjal kohustust hüvitada kahju ,mis oli tingitud õli või muu vedeliku ebapiisavast kogusest või ringlusest sõiduki seadmetes. Tingimuste p.105 kohaselt võib pärast liiklusõnnetust sõidukit kasutada vaid juhul, kui sõidukijuht on sõiduki üle kontrollinud ja veendunud, et sõiduk on teel liiklemiskes nõutavas seisundis(sh. kontrollida, kas õli või kütus ei leki, kas rehvid on terved, rool ja pidurid töötavad). Kindlustustingimuste kohaselt ei kuulu mootorile(plokikaanele ,nukkvõllile , väntvõllile jne. ) tekkinud kahju hüvitamisele, sest kahju tekkis liigeldes sõidukiga, mis ei olnud pärast liiklusõnnetust liiklemiseks teel nõutavas seisundis. Kostja ei ole kinnitanud 14.08.2006 kahjustatud sõiduki eelkalkulatsiooni. Kostja on hagejale hüvitanud kahju 52 177, 57 krooni ning lähtunud kindlustuslepingust ja kindlustustingimustest. Käesoleval juhul on sõidukijuht J.K. rikkunud kindlustustingimuste TS 20052 p.
2. Tulenevalt sellest ning vastavalt kindlustustingimuste p. 119 oli AS IF Eesti Kindlustusel alus keelduda sõiduki mootori kahjustamisega tekkinud kahju hüvitamisest. Eksperdi Ain Leppiku arvamus (tl. 58, 2 fotomaterjal tl. 59– 67)tõendab, et hageja juhitava sõiduauto Volvo S60 nr. XXX XXX mootori vänt-ja gaasijaotusmehhanismi mehhaanilise kahjustuse tekitas ebapiisav õlikogus mootoris. KOHTU SEISUKOHT Hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus tunnustab kostja AS IF Eesti Kindlustuse vastuväiteid hagile. Ekperdiarvamus 19.01.2007 tõendab, et Volvo S60 reg.nr. XXX XXX mootori vänt-ja gaasijaotusmehhanismi mehhaanilise kahjustuse tekitas madala õlirõhu märgutule põlemisel sõiduki mootori töötamine. Selliselt saab mootor vaid töötada mõne minuti. Ekspert Ain Leppik kinnitas kohtus, et tehniliselt on võimatu olukord, mil auto mootor töötas ebapiisava õlikogusega ning õlirõhu ohutuli ei põlenud ning kui mootor seiskus, hakkas õlirõhu signaaltuli põlema. Seega on tunnistaja A.H. ütlused ebatõesed osas, mil ta kirjeldab seda, et õlirõhu hoiatussignaallamp süttis alles siis kui sõiduki mootor seiskus. Muus osas annavad tunnistaja A.H. ütlused asjas vajalikku informatsiooni. Nii kinnitas tunnistaja A.H seda, et pärast auto peatumist läks autojuht J.K. autost välja ning oli ära ca 3-4 minutit. Kui nüüd lisada siia tunnistaja J.K.ütlused selles, et tema pärast autopõhja saadud lööki veel 200-400 m vabakäiguga edasi liikus ning auto tee äärde juhtis, jättes auto mootori töötama ning oli veel vähemalt 3 minutit autost väljas oli, siis neid asjaolusid arvestades on tõendatud, et selle ajaga paiskus mootorist mootorikarterisse tekkinud vigastusest kogu õli välja ning mootori väntmehhanism kiilus kinni ning mootor seiskus. Eksperdi Ain Leppiku kinnitusel(kohtuistungi protokoll) oli antud juhul võimalik mootori riknemist ära hoida, kui sõidukijuht oleks pärast auto põhja saadud lööki auto teeservale juhtinud ja seisanud, oleks kahjustunud ainult laagriliuad; remondikulu oleks olnud mõnituhat krooni. Sõidukijuht, kellel tema enda sõnul on autojuhi staaži 20 aastat, ei näidanud üles tavapärast hoolsust. Sõidukijuht pidanuks sõiduki mootori pärast lööki vastu sõiduki põhja võimalikult kiiresti seiskma, et hoida ära sõidukile tekkinud kahju suurenemist. Seda aga sõidukijuht antud juhul ei teinud.

§ 104lg.

3 kohaselt on hooletus käibes vajaliku hoole järgimata jätmine ning hooletus on käsitatav süü vormina. Liikluskahju tekkimise asjaolud kinnitavad, et sõidukijuhi J.K. hooletuse tõttu sõidukikahju suurenes- sõiduki mootor riknes pöördumatult. Hageja ja kostja vahel on lepinguline suhe- kindlustuslepig, mille kohaselt kostja on kohustatud hagejale kindlustuskahju hüvitama.

§ 23kohaselt peavad lepingupooled vastastikku käituma heas usus ja mõistlikult.

Käesoelval juhul, arvestades asjaolusid ei käitunud hageja sõidukijuht mõistlikult: sõitis pärast auto mootori alaosale kahjustuse tekkimist edasi mitusada meetrit Hiiumaal väikese liiklusega teel ning sõites sõidutee äärde, jättis auto mootori töötama, suurendades sellega sõidukikahju tekkimise riski; kahju suurenes tunduvalt. Poolte vahelise kindluslepingu ning selle osaks oleva kindlustustingimuse TS 20052. p. 91 kohaselt ei ole kindlustusandjal AS IF Eesti Kindlustusel kohustust hüvitada kahju, mis oli tingitud õli või muu vedeliku ebapiisavast kogusest või ringlusest sõiduki seadmetes. Käsitletaval juhul oli tegu kindlustustingimuste p.33 olukorraga- õnnetusjuhtum. Kindlustustingimuste p.105 kohaselt võib pärast liiklusõnnetust sõidukit kasutada vaid juhul, kui sõidukijuht on sõiduki üle kontrollinud ja veendunud, et sõiduk on teel liiklemiskes nõutavas seisundis. Kindlustustingimused nägid ette, et sõidukijuhil tuleb kontrollida, kas õli või kütus ei leki, kas rehvid on terved, rool ja pidurid töötavad. Kindlustustingimuste kohaselt ei kuulu mootorile(plokikaanele ,nukkvõllile , väntvõllile jne. ) tekkinud kahju hüvitamisele, sest kahju tekkis liigeldes sõidukiga, mis ei olnud pärast liiklusõnnetust liiklemiseks teel nõutavas seisundis. Need lepingutingimused välistavad hagejal õigustuse saada kostjalt kindlustushüvitist eelpoolkirjeldatud asjaoludel riknenud sõidukimootori hüvitamiseks, sest hageja rikkus eelnimetatud kindlustustingimusi. 3 MENETLUSKULUDE JAOTUS TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kohus jättis hagi rahuldamata, siis tulenevalt TsKMS § 162 lg. 1, 2 jätta kõik menetluskulud hageja OÜ S. kanda. Kohtunik 4