← Eesti

2-07-34816/11

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-07-34816 Otsuse tegemise aeg ja koht 24. jaanuar 2008. a, Jõhvi kell 15.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Kohtuasi E L hagi V L vastu el

) § 60 lg 2 kohaselt kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Kui vanem ei täida

§-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on täisealiseks saanud lapsel

§ 61lg 2 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu.

12. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 (RT III, 2004, 12, 155) leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. 13.

§ 61

lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool (½ ) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2007.a. on kuupalga alammäär 3 600 krooni, millest ½ on 1800 krooni; 2008.a. on kuupalga alammäär 4350 krooni, millest ½ on 2175 krooni).

§ 61

lg 2 kohaselt määratakse igakuine elatusraha kindlaks lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

§ 61

lg 5 ja 6 sätestavad asjaolud, mil on võimalik elatist vähendada alla seaduses ettenähtud miinimumsuuruse.

  1. Kostja on tuginenud elatise väljamõistmiseks alla seaduses ettenähtud miinimumi asjaolule, et kostjal on lisaks hagejale veel kaks last - alaealised tütred E L (sündinud 11.02.2002.a.) ja E L (sündinud 10.11.2005.a.), kes hagejale elatise väljamõistmisel seaduses ettenähtud miiniummääras osutuksid varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja. Kohus leiab, et see asjaolu on arvessevõetav, kuid mitte kostja poolt taotletavas ulatuses. Kostja poolt esitatud kirjalike tõendite alusel peab kohus põhjendatuks vähendada elatist hagejale 1600 kroonini kuus kuni hageja õpingute lõpetamiseni gümnaasiumis või kuni vanema varalise seisu või hageja vajaduste muutumiseni. V Menetluskulud
  2. TsMS § 164 lg 1 ja 3 kohaselt hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta.
  3. Kohtu hinnangul käesolevas asjas ei esine aluseid menetluskulude jätmiseks kostja kanda. Seega kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohtunik Viktor Brügel 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.