← Eesti

2-07-49167/15

Obsah (4)§ 520§ 524§ 525§ 526

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-07-49167 Määruse tegemise aeg ja koht 17. jaanuar 2008, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi T B´i avaldus piiratud teovõimega täisealisele isikule I

§ 520

lg 1 kohus määrab eestkoste seadmise menetluseks piiratud teovõimega täisealisele isikule esindaja, kui see on isiku huvides vajalik. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. PkS § 92 lg 4 kohaselt eestkoste seatakse ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitseks . 2 Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nähtub, et I B põeb rasket xxx ja tunde-tahteelu defektiga, mistõttu ta kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Oma hagusesse suhtub ta kriitikata ja ravimist ei pea oluliseks, vaid katkestab ravi omal algatusel. Vastavalt

§ 524lg 1 kohus kuulab isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse.

Kohus kuulab isiku ära isiku tavalises keskkonnas, kui isik seda nõuab või kui see on kohtu arvates asja huvides vajalik ja isik sellele vastu ei vaidle. Kohus kuulas ära I B´i SA-s Ahtme Haigla. Ärakuulamise juures viibis puudutatud isiku esindaja. Kohus veendus, et I B ei ole ilmselt võimeline oma tahet avaldama.

§ 525

lg 3 kohaselt kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. T B on andnud oma nõusoleku enda eestkostjaks määramise kohta.

§ 525

lg 2 kohaselt küsib kohus menetluses üldjuhul ka isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse, abikaasa, vanemate, kasuvanemate ja laste arvamust, välja arvatud, kui isik vaidleb sellele mõjuval põhjusel vastu. Eestkostet vajava isiku taotlusel võib arvamust küsida ka muult lähedaselt isikult, kui see ei venita oluliselt menetlust. I B´i teine poeg S B on andnud oma nõusoleku, et tema vend T B määratakse nende ema eestkostjaks.

§ 526

lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise; lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui kolm aastat määruse tegemisest alates; lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Kohus määrab I B´i eestkostjaks T B´i kuni 17. jaanuarini 2011.a, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. I B´il tuleb keelata kõikide tehingute tegemine ilma eestkostja nõusolekuta, välja arvatud elukondlikud pisitehingud 500 krooni ulatuses. Sotsiaalhoolekande seaduse § 19 kohaselt isik paigutatakse hoolekandeasutusse tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta järgmiste asjaolude üheaegsel esinemisel: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) hoolekandeasutusse paigutamata jätmise korral on ta endale või teistele ohtlik; 3) varasemate abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abinõude kasutamine ei ole võimalik. Isiku nõusolekuta hooldamise kohaldamise hoolekandeasutuses otsustab kohus isiku elukohajärgse kohaliku omavalitsuse avalduse alusel isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetlusele ettenähtud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Kohus otsustab hooldamise kohaldamise pikendamise isiku elukohajärgse kohaliku omavalitsuse avalduse alusel. Hooldamise kohaldamise lõpetamise võib kohus otsustada ka omal algatusel. Loa isiku nõusolekuta hooldamiseks hoolekandeasutuses võib kohus anda kuni üheks aastaks. Kui nimetatud tähtaja möödumisel ei ole ära langenud käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud asjaolud, võib kohus isiku elukohajärgse kohaliku omavalitsuse avalduse alusel anda loa isiku nõusolekuta hoolekandeasutuses hooldamise tähtaja pikendamiseks ühe aasta kaupa. Kuna Püssi Linnavalitsus pole avaldust puudutatud isiku erihooldekodusse suunamiseks esitanud, puudub kohtul alus selles osas avalduse rahuldamiseks. Samuti võib puudutatud isiku suunamine hoolekandeasutusse toimuda eestkostja nõusolekul. 3 Eelpooltoodu alusel ja juhindudes

§ 520

lg 1, § 524 lg 1, 2; § 525 lg 1, 2 , § 526, § 661 lg 2, rahuldab kohus avalduse osaliselt. Helgi Vinni Kohtunik: 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.