2-06-36487/12

2-06-36487 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai
2. a Tartu Tsiviilasja number 2-06-36487 Tsiviilasi H.V. hagi E.M. , M.M. , T.M. , M.E. , T.N. ja R.S. vastu kinnistusraamatu kande muutmise nõudes. Menetlustoiming Hagi läbivaatamata jätmine. Menetlusosalised ja nende esindajad - hageja H.V. kostja E.M. kostja M.M. kostja T.M. kostja M.E. kostja T.N. kostja R.S. RESOLUTSIOON Jätta läbi vaatamata H.V. hagi E.M. , M.M. , T.M. , M.E. , T.N. ja R.S. vastu kinnistusraamatu kande muutmise nõudes, tsiviilasi nr 2-06-
3. Määrus teha teatavaks menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on kolmkümmend päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD
4. novembril 2006.a esitas H.V. Tartu Maakohtusse hagi E.M. , M.M. , T.M. , M.E. , T.N. ja R.S. vastu kinnistusraamatu kande muutmise nõudes, tsiviilasi nr 2-06-
5. Esitatud hagis palub hageja tunnustada tema omandiõigust sellele maaosale, mis on tema omandist välja jäetud võrreldes maaga, mis oli tema õiguslikus kasutuses enne maa erastamist ning lugeda tehtav kohtuotsus kostjate nõusolekuks kinnistusraamatus vastava kande muutmiseks. Hagiavalduse kohaselt maa erastamise käigus ei erastatud hagejale maad nendes piirides, millistes ta oli hageja õiguspärases kasutuses. Erastamise käigus nihutati hagejale erastatava maa piire selliselt, et läänepoolne piiri nurk nihutati 1,5 m hageja õiguspärases kasutuses olnud krundi sisse. Krundi edelapoolne piir, mis külgneb L. 12 kinnistuga, nihutati 1 m hageja krundi piirist sissepoole. Seega muutus hageja õiguspärases kasutuses olev maa väiksemaks L. 8 kinnistu poolt 1,5m võrra ja L. 12 kinnistu poolt 1 m võrra. Sellise piiride nihutamise tagajärjel jäi hageja krundil olnud kaev kinnistute L. 6, L. 8, 10 ja 12 piirile selliselt, et kaevust jäi igale kinnistule 1/
6. Samas oli nimetatud kaev, mis on käesoleval ajal poolte ühisomandis, enne maade erastamist tervenisti hageja krundil ja hageja õiguspärases kasutuses. Hageja on lähtunud oma nõude esitamisel Maareformi seaduse § 7 lg 51, mille kohaselt elamu teenindamiseks vajaliku maa hulka arvatakse kogu elamuomaniku õiguspärases kasutuses olev maa. Maakasutus loetakse õiguspäraseks, kui maa kasutamiseks andmise otsus on pädeva organi või ametiisiku poolt vastu võetud enne Aluste jõustumist või maa kasutamist tõendatakse maarendise (maamaksu) tasumise kviitungiga või muu dokumendiga, mis on välja antud enne Aluste jõustumist. Hageja on seisukohal, et seega oleks tulnud temale erastatav maa piiride kindlaksmääramisel lähtuda hagejale õiguspärasesse kasutusse antud krundi piiridest.
7. detsembril 2006.a esitasid kostjad ühise vastuse hagile, mille teatasid, et nad ei nõustu nende vastu esitatud hagiga ja paluvad jätta selle läbivaatamata. Kostjad ei nõustu hageja poolt esitatud hagiga järgmistel põhjustel. 1998.a esitas H.V. Tartu Halduskohtule hagi Elva Linnavalitsuse vastu Elva Linnavalitsuse korralduste suhtes, mis käsitlesid Elva L. tn 8 ja 12 kruntide erastamist. Kostjad võtsid nimetatud protsessist osa kolmandate isikutena. Protsess lõppes 13.04.1998.a Elva Linnavalitsuse kahe ebapiisavalt motiveeritud korralduse osaliselt seadusvastaseks tunnistamisega. Elva Linnavalitsus tühistas need korraldused ja võttis vastu uued samasisulised, kuid juba seadusega täielikult kooskõlas olevad korraldused. Samuti on H.V. esitanud Tartu Maakohtusse hagi kostjate vastu, soovides L. tn. 6, 8, 10 ja 12 piiride ristumiskohal ühiselt ehitatud kaevule omandi ainuõigust (Tartu Maakohtu tsiviiltoimik nr 2350/98). Kaevule omandiõiguse saamine tähendanuks kruntide piiride nihutamist. Kohus ei rahuldanud hagi ja tuvastas, et vaidlusalune kaev on ehitatud nelja naabri ühiste vahenditega võrdsetes osades kruntide piiride ristumiskohta ja et kaev kuulub võrdselt neljale naabrile. Hageja kaebas Tartu Maakohtu otsuse edasi Tartu Ringkonnakohtusse (tsiviilasi nr II-2-287/99). Ringkonnakohus tunnistas Tartu Maakohtu otsuse seaduspäraseks, kuid hageja kaebas Ringkonnakohtu otsuse edasi Riigikohtusse. Riigikohtu loakogu ei andnud
8. novembril 1999.a H.V. kassatsioonkaebusele menetlusluba (tsiviilasi nr 3-7-2-5-546). Kostjad on seisukohal, et käesolev hageja poolt esitatud hagi kordab sisuliselt 1998.a – 1999.a aasta hagide nõudmisi. Hagi menetlusse võtmine tähendaks üheselt 1999.a Tartu Maakohtu kui ka Tartu Rinkonnakohtu otsuste revideerimist. Kuigi hagis on üritatud näidata, et tegu on 1999.a kohtuasjadest erineva probleemiga, on tegelikult hagi tuum sama. Kui käesoleva hagi esemeks on maa mõõdistamisel tekkinud eksitus, nagu hageja märgib, siis on hagi suunatud valede kostjate vastu, kuna kosjtad ei ole kunagi tegelenud maamõõdistamisega, seega ei saa vastutada ka mõõdistamisel tekkinud eksituse eest. KOHTU SEISUKOHT Maareformi seaduse § 7 lg 5 kohaselt ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid määrab vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega kindlaks kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras üldjuhul detailplaneeringut koostamata. Kohalik omavalitsus võib otsustada määrata ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid detailplaneeringuga, mille koostamisel arvestatakse käesolevas seaduses sätestatud maa erastamise ulatusega. Halduskohtumenetluse seadustiku § 6 lg 2 p 1 kohaselt kaebuse või protestiga võib taotleda haldusakti või selle osa tühistamist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 13 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole asja pädev lahendama. Hagiavaldusest nähtub, et hageja nõude aluseks on asjaolu, et maade erastamisel on hagejale eraldatud maad vähem kui oli see tema õiguspärases kasutuses enne maade erastamist. Tulenevalt maareformis seaduse § 7 lg 5 otsustab erastatavate maade piirid ja suurused kohalik omavalitsus. Juhul kui hageja ei nõustunud kohaliku omavalitsuse poolt väljaantud aktiga, millega määrati kindlaks hagejale erastatava maa piirid, oli hagejal õigus pöörduda vastava akti vaidlustamiseks halduskohtusse. Seega ei ole antud vaidlus lahendatav tsiviilkohtus. Kohus jätab TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel H.V. hagi E.M. , M.M. , T.M. , M.E. , T.N. ja R.S. vastu kinnistusraamatu kande muutmise nõudes läbi vaatamata. TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Kohus on teinud kindlaks, et hageja eest on tasunud hagiavalduse esitamisel
9. oktoobril 2006.a riigilõivu Maia Ploom. Vastavalt TsMS § 150 lg 3 riigilõivu tasunud isiku nõudel tagastatakse riigilõiv määruse alusel. Hagejal tuleb riigilõivu tagastamiseks esitada kohtule vastav taotlus, märkides taotluses ühtlasi ära arvelduskonto number, kuhu riigilõiv tagastatakse ja kellele see tagastataks. Kohtunik