2-07-27527 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Vaheotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Peet Teidearu Otsuse tegemise aeg ja koht 10. jaanuar 2008, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-27
§ 162
lg 1 ja § 173 lg 1, esitada menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel, tuues välja enda menetluskulud. Hageja menetluskulud on riigilõiv 250 krooni ja õigusabikulud 1 062,09 krooni. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja esitas
- jaanuaril 2007 kohtule taotluse menetlusökonoomika huvides vaheotsuse tegemiseks. Kostja leidis, et nähtuvalt hagimaterjalidest on hageja esitanud tehingust tuleneva nõude, kus võlgnevus tekkis perioodil
- aasta lõpp kuni
- aasta algus. Kostja märgib, et VÕSRS § 9 lg 1 ja lg 2 koosmõjus TsÜS seaduse § 146 lõikega 1 oli hagiavalduse esitamise viimaseks kuupäevaks 01.07.
- Kostja leiab, et hagist ei tulene põhjusi, miks ei ole hagi esitatud õigeaegselt. Sellest lähtuvalt palub kostja teha kohtul aegumise kohta vaheotsus, millega kohaldada aegumist ja jätta hagi rahuldamata. Lisaks leiab kostja, et tema käitumine arvete mittetasumisel ei ole vaadeldav tahtlusena VÕS § 104 lg 5 mõttes. Hageja esitas kostjale arved aadressile Nooruse 7-213, Tartu. Liitumislepingus oli aga kostja postiaadressiks märgitud Muhu 10-
- Kuivõrd kostja ei ole näidanud üles aadressi muutmise soovi, ei näe kostja põhjendusi, miks saatis hageja arved teisele aadressile, kui oli näidatud liitumislepingus. Kuna liitumislepingus märgitud aadressile kostja arveid ega pretensioone ei saanud, siis on hageja ise pannud ennast olukorda, kus on teinud tasumise teenuste eest võimatuks. Kostja leiab, et sellises olukorras ei ole võimalik rääkida kostja tahtlusest. See välistab ka 10 aastase aegumistähtaja, mis tuleneb TsÜS § 146 lõikest
- KOHTU PÕHJENDUSED Poolte vahel sõlmiti liitumisleping
- septembril
- Toimiku materjalidest nähtub, et hageja saatis kostjale 4 arvet, millede makse laekumise tähtajad olid vastavalt 22.11.1997, 20.12.1997, 20.01.1998 ja 20.02.
- VÕSRS § 9 lg 1 sätestab, et tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne
- juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Sama paragrahvi teine lõige sätestab, et kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne
- juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates
- juulist
- TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on aegumistähtajaks kolm aastat. Sellest johtuvalt oli hagi esitamise viimane kuupäev 01.07.
- Hagi tegeliku esitamise päevaks, 20.01.2007, oli hagi aegunud. Vastavalt TsÜS § 143 võtab kohus aegumise nõude arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Hageja poolt esitatud taotluse põhjal arvustab aegumist ja otsustab, et hagi on aegunud. Arvestades TsÜS § 142 lõiget 1, mille kohaselt ei ole kostja kohustatud aegumise tõttu oma kohustust täitma ja väljakujunenud kohtupraktikat (RKTKo nr 3-2-1-92-02, kus Riigikohus märgib, et kui hageja taotleb aegumise kohaldamist, pole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine, seda ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid.), jätab kohus hagi sisu puudutavad argumendid tähelepanuta. Juhindudes VÕSRS § 9 lg-st 1 ja lg-st 2, TsÜS § 143 ja § 146 lg-st 1 ja
§ 449
lg-st 3 kohaldab kohus EMT AS 5 294,60 krooni nõudes X vastu aegumist ja jätab hagi rahuldamata.
§ 173
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
§ 173
lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt
§ 162
lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
§ 162lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud hageja.
Kohtunik