kohaselt kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Poolte vahel puudub käesoleval ajal vaidlus selles, et poolte ühine laps, CS jääb ka edaspidi elama hageja juurde. Vastavalt TsMS § - le 428 lg 1 p 3 kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Arvestades asjaolu, et hageja on oma nõudest lapse elukoha kindlaks määramiseks TsMS § 429 lg 1 tähenduses loobunud, leiab kohus, et sellest nõudest loobumine tuleb vastu võtta, kuivõrd asjas ei esine § 429 lg 4 toodud loobumist välistavaid asjaolusid ja menetlus selles nõudes lõpetada.
lg 1 sätestab, et vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Asjaolu, et poolte abielust on XXX a. sündinud tütar CS, on tõendamist leidnud sünnitunnistusega nr XXXX va XXX. Seega on laps alaealine, kes vajab abi.
lg 2 tuleneb, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja tasub alaealise lapse ülalpidamiseks igakuiselt elatist alates 01.07.2006.a. 1500 kr, et hageja saab käesoleval ajal palka kätte 10 000 kr kuus. Kostja väidet, et tema sissetulek kuus on 12 000 kr, hageja millegagi ümber lükanud ei ole. Pooled vaidlevad elatisraha suuruse üle.
lg 1 kohaselt mõistab kohus vanemalt välja elatise lapse ülalpidamiseks, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust. Nimetatud sätte mõtte kohaselt mõistetakse ka elatis välja juhul kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust piisavas ulatuses.
lg 2 järgi elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest, lg 4 igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, lg 6 sätestab alused sellest alammäärast väiksema summa välja mõistmiseks.
lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest, lg 2 järgi kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Kuivõrd kostja ei täitnud elatise maksmise kohustust 2005.a. oktoobrikuust, palub hageja põhjendatult elatise välja mõistmist kooskõlas
Hagi esitati kohtule 17.07.2006.a., seega on õiguslikult põhjendatud elatise välja mõistmine tagasiulatuvalt alates 23.10.2005.a. Pooled vaidlevad elatise suuruse üle. Hageja leiab, et põhjendatud elatise suurus on 4300 kr, kostja leiab, et elatis summas 4300 kr on üle paisutatud, elatise suuruseks peaks olema 2000 kr. Kohus, arvestades asja materjale, seda, et vanemad peavad lapse ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi kandma üldjuhul võrdselt, seda, et laps veedab vanemate kokkuleppel iga kuu teise nädalavahetuse, osa riiklikke pühi, osa isa puhkusest isaga jne, kes sel ajal kannab ka kulutusi lapse ülalpidamiseks, vaba aja sisustamiseks, ostab vajalikke riideesemeid jms, leiab, et elatis (sh tulumaks) summas 1500 kr kuus ajavahemikul 23.10.2005.a.-31.06.2006.a., elatis summas 2100 kr (millest kostja on juba tasunud igakuiselt 1500 kr) ajavahemikul 01.07.2006.a.30.11.2007.a. ja elatis summas 2700 kr alates 01.12. 2007.a., katab piisavalt alaealise, XXX sündinud tütar CSi tavapärased ja üldteadaolevad kulutused (söögile, riietele, jalanõudele, vabale ajale, tervishoiule, eluasemele jne). Kohus leiab, et elatise suuruse määramisel tuleb aluseks võtta eelkõige lapse põhjendatud vajadused, kuid tähelepanuta ei saa jätta ka vanemate reaalset majanduslikku olukorda. Kohus leiab, et alaealise ülalpidamiseks makstav elatis peab tagama normaalsed võimalused lapse arenguks ja kasvamiseks ning et igapäevases elus tehtavad kulutused lapse ülalpidamiseks ja tema eest hoolitsemiseks peavad jääma eluks vajalike mõistlikult võimalike kulutuste piiridesse. Arvestades vanema PS majanduslikku seisundit leiab kohus, et kostjal on võimalik nimetatud suuruses lapsele ülalpidamist anda. Kohus on seisukohal, et elatise suuruse määramisel käesoleval ajal ei ole mõistlik arvestada kulutustega, mida hakatakse tegema 5 aasta pärast. Lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta (
MS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega kannab elatise nõudes menetluskulud kostja PS. Kooskõlas TsMS § 164 lg 1 järgi kannavad abielu asjas kumbki pool oma menetluskulud ise, seega jäävad abielu lahutamise asjas kummagi poole kulud tema enda kanda. Ene Tsefels Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.