Avalduse kohaselt vanemad ei saa alkoholiprobleemide tõttu laste kasvatamise ja hooldamisega kohaselt hakkama. Nimetatut kinnitab, et järelevalveta 4 aastane D viibis turul, politsei ei suutnud leida vanemaid, mistõttu laps toimetati Tallinna Imikute ja puuetega laste keskuse varjupaika, kes sellest teavitas avaldajat 1 05.04.2005.a. Lapse oletatava kodu kodukülastusel selgus, et see on koristamata, must. Ka teine laps paistis olevat hooldamata, oli koos vanaemaga voodis, ema oli ilmselgete alkoholi jääknähtudega ja isa lamas kontaktivõimetuina põrandal, ilmselt joobes. Koos politseiga toimetati ka teine laps varjupaika. 11.04.2005.a. lastekaitse talitusse tulnud isa kirjutas juhtunu kohta, et viibis turul ebakaines olekus ja laps kadus ära. Lubas tööle minna ja lubas, et edaspidi sellist käitumist ei juhtu. Ema kirjutas, et lapse kadumise ajal oli ta ebakaines olekus ja politsei poole pöördus järgmisel hommikul, kui märkas lapse kadumist. 18.04.2005.a. tulid vanemad lastekaitse spetsialisti A.S vastuvõtule pärast korduvaid kodukülastusi Neile pakutud psühholoogi kui ka alkoholiravist vanemad keeldusid. 09.05.2005.a. laekus info, et A.A kohta on Rakvere politseiosakonnas algatatud kriminaalmenetlus. Avalduse kohaselt olukorras, kus lapsed võeti ära, jõid vanemad murest ja kurvastusest. 05.07.2005.a. toimunud kodukülastuse ajal oli korteri uks lahti ja eluruumi olukord muutumatu, puudutatud isikud magasi põrandal, ei kontakteerunud. 20.01.2006.a. Tallinna Lastekodu kirja kohaselt vanemad on lapsi varjupaigas ebaregulaarselt külastanud. 10.01.2006.a. Põhja Politseiprefektuuri Lõuna politseiosakonna teatise kohaselt A.A kehtib kolm karistust alkoholiseaduse ja karistusseaduse alusel. Avaldaja leiab, et puudutatud isikud on oma huvid seadnud kõrgemale laste huvidest ning hoolimata avaldatud soovist neid kasvatada, ei ole kumbki vanem oma elukombeid muutnud ega alkoholi tarvitamist lõpetanud. See on vanematepoolne ükskõiksus kõike muud kui laste huve arvestav. Varjupaigas on laste areng eakohane, nad on hooldatud ja toidetud ja on tagatud nende igakülgne arendamine ja järelevalve. Antud juhul on vanemad oma tegevusega jätnud lapsed ilma nii vanematest, kodust kui võimalusest kasvada ja areneda perekonnas ning oma alkoholitarvitamisest tulenevalt asetanud lapse elu reaalselt ohtu, jättes 4-aastase lapse üksi turule. Puudutatud isikute seisukohad Puudutatud isikud J ja AA 14.06.2007.a. ärakuulamisele ei ilmunud; tõendeid kohtu määratud ajaks so 01.08.2007.a. ei esitanud. 16.08.2007.a. toimunud kohtuistungil puudutatud isikud vaidlesid avaldusele vastu. AA lubas asuda tööle, lootis, et saab korteri ja väitis, et alkoholiga on teinud lõpu, ja et ei ole alkoholi tarvitanud neli kuud. Kinnitab, et on külastanud lapsi lastekodus. JA palus vanema õigusi mitte ära võtta. Väitis, et on vaba alkoholisõltuvusest. Lootis, et kui abikaasa saab korraliku töökoha, saadakse ka elukoht. Kinnitas, et külastab lapsi lastekodus, viimasel külaskäigul pühendas lastele väidetavalt 40 minutit, aga lubab, et hakkab käima lapsi külastamas kella 16-20.
Selle nõude rikkumise puhul vanema õigusi ei kaitsta ja riik sekkub perekondlikesse õigussuhetesse.
lg1 p.1 võimaldab kohtul eestkosteasutuse nõudel vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. A ja Di esindaja on seisukohal, et käesolevas asjas on leidnud tõendamist vanemate soovimatus hoolitseda oma lapse eest ja huvi puudumine lapse käekäigu vastu, ja seda alkoholisõltuvuse tagajärjel. Puuduvad mõjuvad põhjused, miks vanemad ei oleks saanud täita vanemakohustusi. Oma soovimatuse ja alkoholisõltuvuse tõttu ei ole nad olnud ega ole ka käesoleval ajal võimelised pakkuma lastele turvalist kasvukeskkonda. Kuivõrd ülalpidamiskohustus perekonnas on vastastikune, siis ei tohiks J ja A A jääda õigust nõuda ülalpidamist oma lastelt. Seetõttu esindaja leiab, et AA ja JA vanemaõiguste äravõtmise nõue on põhjendatud ja alus tõendatud. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-4-07 tehtud määruses asunud seisukohale, et vanemalt lapse suhtes vanema õiguste äravõtmine on äärmuslik õiguskaitsevahend lapse huvide kaitseks. Vanema õiguste äravõtmise tagajärjeks on see, et isik, kellelt on ära võetud vanema õigused, kaotab lapse suhtes kõik õigused. Seaduse mõte ei ole vanema õiguste äravõtmisega karistada vanemat, vaid kaitsta last vanema eest, kes ei täida vanema kohustusi nõuetekohaselt ilma mõjuvate põhjusteta. Lastekaitseseaduse §-i 32 kohaselt vajab laps viivitamata abi, kui ta on tingimustes, mis ohustavad tema elu ja tervist. Hädaohus laps paigutatakse viivitamatult ohututesse tingimustesse ohu möödumiseni või hooldusküsimuse otsustamiseni, selleks tema vanemate või hooldajate nõusolekut küsimata. A ja D on paigutatud põhjendatult lastekodusse, kus neile on tagatud eakohane kohtlemine, meditsiiniline järelevalve ning regulaarne toit. On vähetõenäoline, et laste vanemad suudaks lastele pakkuda lastekoduga samaväärset hooldust ja järelevalvet. Laste huvides on välistada olukord, kus vanemad võivad oma suva järgi korraldada lapse elu, kui nad ei suuda adekvaatselt korraldada oma elu. Seega on vanemaõiguste äravõtmine A Aalt ja JA põhjendatud. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p 2 kohaselt hagita menetluses lahendatakse perekonnaasjana vanema õiguste määramine lapse suhtes. 3 Asjaolu, et AA vanemad on AA ja JA(ik XXX), on tõendamist leidnud Tallinna Perekonnaseisuameti sünniaktiga nr XXX milline on koostatud XXX Asjaolu, et DA vanemad on AA ja JG (ik XXX, nüüd A ), on tõendamist leidnud Tallinna Perekonnaseisuameti sünniaktiga nr XXX, milline on koostatud XXX Seega on tegemist väikelastega, kes vajavad vanemate piisavat tähelepanu, järelevalvet ja hoolitsust. Asjaolu, et DA leiti 05.04.2005.a. järelvalveta turult ja suunati Tallinna Mustamäe Väikelastekodusse, on tõendamist leidnud Lõuna Politseiosakonna saatekirjaga 05.04.2005.a. (t lk 8). Et laps oli sel ajal e aprillikuus väljas toariietes, on tõendamist leidnud tunnistaja AS ütlustega. Et alkoholijoobes isa kaotas lapse ja lapse ema märkas väikelapse kadumist alles järgmise päeva hommikul, nähtub vanemate seletuskirjadest (t lk 12, 10.). Eelnevast järeldub vanemate äärmine hoolimatus oma 4.aastase poja suhtes. Aastane A toimetati varjupaika XXX.a. (t lk 24). Lastekaitseseaduse §-i 32 kohaselt vajab laps viivitamata abi, kui ta on tingimustes, mis ohustavad tema elu ja tervist. Hädaohus laps paigutatakse viivitamatult ohututesse tingimustesse ohu möödumiseni või hooldusküsimuse otsustamiseni, selleks tema vanemate või hooldajate nõusolekut küsimata. Õige on A ja Dsi esindaja seisukoht, et lapsed paigutatud põhjendatult lastekodusse, kus neile on tagatud eakohane kohtlemine, meditsiiniline järelevalve ning regulaarne toit. Tallinna lastekodu 18.01.2006.a. kirjaga on tõendamist leidnud, et vanemad on lapsi külastanud, külastamise ajal ja peale nende lahkumist lapsed on rahulikud. Kui vanemad esimest korda tulid lapsi külastama, kestis külastus 10 min personali juuresolekul, kusjuures Ds jooksis teise tuppa ja A ei tundnud neid ära (t lk 24). Asjaolu, et puudutatud isikute kodu (kööginurga ja sanitaarsõlmega ühetoaline korter) on räpane, kus korraldatakse pidusid, tarvitatakse alkoholi, suitsetatakse, leiab tõendamist tunnistaja Aita Saare ütlustega, kes on Aite kodu mitmeid kordi külastanud. Ütluste kohaselt pooled aegajalt kaklevad, mille tagajärjel on Jl verevalumid näos. Asjaolu, et Dsi ja A vanemad ei suuda lastele tagada normaalseid tingimusi kasvamiseks, eakohaseks arenguks, kinnitab ilmekalt J ja AA juhtumikirjeldus ajavahemikul 05.04.24.11.2005.a. (t lk 13-16), millest nähtuvalt joomingud kõnealuses kodus ei ole lõppenud, vanemad kokkulepitud aegadel sotsiaaltöötaja vastuvõtule erinevatel põhjustel ei ilmu või kodukülastuse ajal väidetavalt ei avata ust, vanemad peavad mõttetuks nõustamisel käimist. Alaealiste esindaja arvamusest nähtuvalt oli kõnealune korter ka 2007.a. hoolitsemata ja kõikjal oli jälgi regulaarsest alkoholitarvitamisest. Laste voodid ja muu laste eluks vajalik, puudus. Eelnevast järeldub, et vanemate elukorraldus ei ole võrreldes varasemaga muutunud. Seega puudutatud isikute elamispaika ei saa pidada koduks, kus lastele oleks tagatud turvalisus, vajalik tavapärane vanemlik hoolitsus ja tähelepanu. Tunnistaja A.S poolt 08.08.2006.a. antud ütluste kohaselt ei ole vanemad pooleteise aasta jooksul suutnud leida endale püsivat tööd ega üürida korterit, nagu nad on soovinud, sest nad ei saa sellega alkoholiprobleemi tõttu hakkama. Asjaolu, et puudutatud isikud tarvitavad alkoholi ja jätsid Dsi järelvalvete tol päeval, kui poiss leiti, tunnistaja OA (kelle juures puudutatud isikud elavad), ei eita. Et A rikuvad majaelanike rahu ja on ilmselt alkoholijoobes, nähtub ka tsiviilasja menetluse käigus üle kuulatud tunnistaja SP ütlustest, samuti 05.07.2005.a. aktist puudutatud isikute kodukülastuse kohta. Asjaolu, et vanemad ka 26.09.2006.a. toimunud kohtuistungile ilmusid alkoholijoobes, on tõendamist leidnud Kesklinna Politseiosakonna joobe tuvastamise protokollidega 26.09.2006.a. , mille kohaselt J kui ka A A tuvastati alkoholijoove. Eelnev annab alust lugeda tuvastatuks asjaolu, et puudutatud isikud on käsitletavad isikutena, kes on alkoholi sõltuvuses ega suuda sellest vabaneda. Asja materjalidest nähtuvalt, on nad aga alkoholiabist keeldunud. Asjaolu, et A. A on kolm kehtivat karistust väärteomenetluse AS § 70 ja KarS § 262 järgi, on tõendamist leidnud 10.01.2006.a. Lõuna Politseiosakonna kirjaga (t lk 25). Viru Maakohtu 29.09.2006.a. tagaotsitavaks kuulutamise määruse ja vahistamise määruse kohaselt kuulutati süüdistatav A. A süüdistatuna KarS § 199 lg 2 p 7 ja 8 järgi tagaotsitavaks ja uueks tõkendiks valiti vahistamine, 18.10.2006.a. kinnipidamisprotokolli kohaselt võeti A. A vahi alla. 16.08.2007.a. toimunud kohtuistungil A. A lubas tööle asuda, kinnitas, et külastab lapsi. Leidis, et saab laste kasvatamisega hakkama. JA kinnitas, et olid küll abikaasaga alkoholisõltuvuses, kuid on hetkel sellest täiesti vabanenud. Kinnitas, et ei ole pool aastat joonud. Leiab, et saab hakkama. Kinnitas, et külastas lapsi. Vanemad kinnitasid kohtus, et saavad tööd ja kõik saab korda. 12.12.2007.a. toimunud kohtuistungile aga 4 vanemad ei ilmunud. Tõendeid selle kohta, et nad oleksid käesolevaks ajaks leidnud töö ja parandanud oma elamistingimusi, kohtule puudutatud isikud A ja J Aa, esitanud ei ole. Vanemate varasemalt avaldatud soovi oma lapsi kasvatada ja nende eest hoolitseda, ei saa pidada usaldusväärseks, sest vanemad ei ole reaalselt teinud midagi oma elukorralduse muutmiseks. Arvestades eeltoodut, asub kohus seisukohale, et vanematel puudub reaalne soov hoolitseda oma laste eest ja siiras huvi laste käekäigu vastu.
Arvestades asja kogutud tõendeid, asub kohus seisukohale, et vanemad ei ole oma seadust tulenevat õigust ja kohustust lapsi kasvatada ja nende eest hoolitseda. Kohus nõustub laste esindaja arvamusega, et vanemad, hoolimata nende väidetavast soovist lapsi kasvatada ja nende eest hoolitseda, ei suuda seda teha eeskätt alkoholisõltuvuse tõttu. Õige on esindaja väide, et oma soovimatuse ja alkoholisõltuvuse tõttu ei ole nad olnud ega ole ka käesoleval ajal võimelised pakkuma lastele turvalist kasvukeskkonda. Vastupidine millegagi tõendamist leidnud ei ole. Puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et vanemad oleksid kohtumenetluse ajal (kohtumenetlus kestab alates 07.06.2006.a.) hankinud endale töökoha, nagu nad on lubanud ja leidnud elamispinna, milles oleksid tagatud laste kasvamiseks ja nende eest hoolitsemiseks tavapärased tingimused.
lg 1 p 1 kohaselt ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või p 4 järgi avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju. Arvestades asja materjale ja eeltoodut, asub kohus seisukohale, et A ja JA tuleb vanema õigused laste A ja DA suhtes ära võtta, kuivõrd vanemad ei täida oma kohustusi laste kasvatamisel ja nende eest hoolitsemisel. Seda, et nendel oleksid mõjuvad põhjused jätta oma alaealised lapsed ilma vanemlikust hoolitsusest ja peres kasvamiseks, asja kohtuliku arutamise käigus tõendamist leidnud ei ole. Laste jätmine alkoholisõltuvuses olevate vanemate kasvatamisele, kellel puuduvad igasugused tingimused laste eest hoolitsemiseks, ei ole laste huvides ja on vaieldamatult lastele kahjulikku mõju avaldav. Õige on laste esindaja seisukoht, et on vähetõenäoline, et laste vanemad suudaks lastele pakkuda lastekoduga samaväärset hooldust ja järelevalvet. Laste huvides on välistada olukord, kus vanemad võivad oma suva järgi korraldada lapse elu, kui nad ei suuda adekvaatselt korraldada oma elu. Tähelepanuta ei saa jätta asjaolu, et samas menetluses tehtud 18.12.2006.a. tehtud kohtulahendiga määras kohus jätta Tallinna Linna avaldus puudutatud isikutelt vanema õiguse äravõtmise nõudes, rahuldamata. Seega andis kohus vanematele võimaluse oma laste eest hoolitseda ja neid kasvatada. Vanemad seda võimalust ei kasutanud.
lg 4 kohaselt kui vanemalt vanema õiguste äravõtmisel jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab lapse elu eestkosteasutus. Kuivõrd laste vanematelt on ära võetud vanema õigused, on lapsed jäänud ilma vanemliku hoolitsuseta ja seega tuleb alaealiste elu korraldada eestkosteasutusel, so Tallinna linnal. Vastavalt TsMS § 478 lg 3 kohtumäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Jõustunud kohtumääruse ärakiri saata Lastekodule, kus lapsed asuvad (
lg 5) Ene Tsefels Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.