2-07-50449/4

Tsiviilasi nr 2-06-50449 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Peet Teidearu Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2008, Tartu kohtumaja Tsiviilasi R. AS-i avaldus ärinime kasutamise keelamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg avaldaja: R. avaldaja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kari-Paavo Koch (advokaadibüroo Ruus, Koch, ja Vabamets) puudutatud isikud: X
2. jaanuar 2008 Protokollija kohtuistungisekretär Jane Oidsalu RESOLUTSIOON
3. Keelata X OÜ-l sõnalist tähist „R“ sisaldava ärinime kasutamine kutse- ja majandustegevuses.
4. Jätta menetluskulud X OÜ kanda.
5. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele.
6. Määrus jõustub ja kuulub täitmisele päeval, kui see tehakse teatavaks X OÜ-le. Määrus jõustub päeval, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti. Määrus ei kuulu edasikaebamisele (TsMS § 478 lg 2 ja § 660 lg 1). Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. AVALDUSE SISU
7. novembril 2007 esitas X OÜ Tartu Maakohtusse avalduse ärinime kasutamise keelamiseks.
8. novembril 1997 kanti äriregistrisse äriühing ärinimega AS R. Äriregistri andmetel on R tegevusalaks kinnisvaraga seotud tegevus. R. AS-i nõusolekul kasutavad sõnalist tähist „R“ oma ärinimes ka järgmised R. AS-iga seotud äriühingud: R AS, X OÜ ja R OÜ. Nimetatud äriühingud moodustavad koos R. AS-iga nn X.
9. veebruaril kanti äriregistrisse äriühing nimega X OÜ, mille tegevus on samuti seotud kinnisvaraga. X OÜ asutajaks oli äriühing EuroConsult OÜ. X OÜ on asutatud R. AS-i teadmata. R. AS ei ole andnud nõusolekut tähise „R“ kasutamiseks E OÜ poolt asutatud äriühingute ärinimes.
10. oktoobril 2007 esitas R. AS X OÜ-le nõude, milles palus lõpetada sõnalise tähise „R“ kasutamine oma ärinimes hiljemalt
11. novembriks
12. Nõudele X OÜ ei reageerinud. Esiteks leiab avaldaja, et X OÜ ärinimi ei ole ÄS § 11 lõike 2 mõttes selgesti eristatav R. AS-i ärinimest. R. AS on tänu 10aastasele tegutsemisele kinnisvara valdkonnas saanud üldtuntuks. Kui X OÜ kasutab enda ärinimes tähist „R“, esineb oht, et R. AS-i kliendid, äripartnerid kui muu avalikkus ajab paratamatult segamini vastavate äriühingute poolt pakutavate teenuste päritolu ehk osutaja. Samuti võidakse X OÜ poolt osutatavaid teenuseid seostada põhjendamatult kvaliteediga, mis on R. AS-i teenustel. Segiajamise tõenäosust suurendab veelgi asjaolu, et X OÜ ärinimes sisalduv teine sõnaline tähis „Halduse“ viitab kinnisvara haldamise teenuste osutamisele, millega tegeleb ka R. AS. Teiseks leiab avaldaja, et X OÜ ärinime võib pidada eksitavaks tema tegevuse ulatuse osas, kuivõrd kolmandatel isikutel võib tekkida väärarusaam, nagu kuuluks ka X OÜ nn R. R. AS on väljendanud enne X OÜ äriregistrisse kandmist oma tahet olla osaline äriühingute grupis, mille tegevusalad on mõnevõrra erinevad, kuid mille puhul soovitakse nende seostamist üksteisega. X OÜ seostamist ei enda ega ka nn R R. AS ei soovi. Tuginedes Riigikohtu praktikale (RKTKo nr 3-2-1-4-06), leiab avaldaja, et analoogia korras tuleb kohaldada VÕS § 1055 lõiget
13. R. AS palub keelata X OÜ-l sõnalist tähist „R“ sisaldava ärinime, sh ärinime X OÜ, kasutamine. Avaldaja palub jätta avaldaja menetluskulud X OÜ kanda. Kostja kohtule kirjaliku seisukohta esitanud ei ole. KOHTUISTUNG Kohtuistungile ilmus avaldaja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kari-Paavo Koch. Ilmumata jäid puudutatud isiku X OÜ esindaja Jaanis Saag. TsMS § 477 lg 3 kohaselt ei takista kohtuistungile kutsutud isiku puudumine asja läbivaatamist ja lahendamist, kui kohus ei määra teisiti. Kohus otsustas samal istungil alustada asja läbivaatamist. Avaldaja esindaja seletas kohtule avalduse tagamaid. R. AS-ile hakkasid laekuma X OÜ tasumata arved, mis panid R. AS-i raskesse olukorda. Avaldaja tõi välja, et äriregistril võib olla raske vigu tunnistada, kuid ka äriregistril tuleks siiski lähtuda ka Riigikohtu praktikast, viidates Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsustele nr 3-2-1-157-05 ja nr 3-2-1-4-
14. Avaldaja esindaja leidis, et avaldus on põhjendatud ja X OÜ-l tuleb keelata ärinime kasutamine. KOHTU SEISUKOHT ÄS § 7 kohaselt on ärinimi äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. ÄS § 11 lg 2 kohaselt peab äriühingu ärinimi olema selgesti eristatav teistest Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest. ÄS § 15 lg 1 kohaselt võib kohus hagita menetluse korras keelata kasutada ärinime, mis ei vasta ÄS
15. peatüki nõuetele või mille kasutamiseks ei ole isikul õigust. Hagita menetluse käigus saab kohus ÄS § 15 lg 1 järgi keelata ärinime kasutamise. VÕS § 1055 rakendamine eeldab aga hagimenetlust. Kestva õigusvastase kahju tekitamise analüüsimisel tuleb tuvastada kahju ja teo õigusvastasus. Kestva õigusvastase kahju tekitamise tuvastamisel tuleb kahju tekitajat kohustada hoiduma kahju tekitamisest. See on aga hagimenetluse küsimus, kuivõrd kahju saaja jaoks on nimetatud meetod õiguskaitsevahendi väärtusega. Kuna kohus vaatab asja lähtuvalt ÄS § 15 lg-st 1 ja TsMS § 475 lg-st 2 läbi hagita menetluse korras, siis ei saa kohus võtta seisukohta küsimuses, mis puudutab nn R, kuna nimetatud nõude aluseks on toodud hagimenetlust eeldav VÕS § 1055 lg
16. X OÜ ärinime sisaldab põhinime „R“, mis on identne avaldaja ärinime põhinimega. Nimede erinevus seisneb äriühingu vormi kajastavates täiendites ja täiendsõnas. Äriühingu vormi kajastav täiend on ÄS § 9 lg 2 kohaselt ärinime kohustuslik osa. Kuigi äriühingu vormi kajastav 2 täiend on äriseadustiku mõtte kohaselt äriühingu ärinime täisväärtuslik osa, ei saa väita, et pelgalt erinevad lühendid AS ja OÜ muudavad ärinimed selgelt eristatavaks ÄS § 11 lg 2 mõttes. Ärinimede selgesti eristatavus peab väljenduma peamiselt äriühingu ärinimede põhinimede, kuid ka täiendnimede võrdlemisel. Kuivõrd käsitlusel olevate äriühingute ärinimede põhinimed on identsed, tuleb analüüsida, kas täiendnimed „Kinnisvara“ ja „Haldus“ on piisavalt erinevad, et ärinimed oleksid selgesti eristatavad. Täiendnimi „Kinnisvara“ viitab otseselt sellele, et äriühingu tegevus on suutanud kinnisvarale ehk kindlale objektile, olgu selleks tegevuseks siis arendus, vahendus või haldus. Täiendnimi „Halduse“ on aga suunatud tegevusele, mitte objekti(de)le, mille(de)ga tegeletakse. Kuid ka see erinevus ei ole piisav, et ärinimed oleksid selgesti eristatavad. Täiendnimest „Halduse“ järeldub, et äriühing tegeleb teatud objektide haldamisega. Kuna kinnisvaraga tegelemise üheks võimaluseks on ka kinnisvara haldamine, on täiendnimed osaliselt kattuvad, mistõttu ei ole ärinimed selgesti eristatavad ja kolmandatel isikutel võib tekkida segadus äriühingute eristamisel. Toimikumaterjalidest nähtub, et X OÜ tegevus on samuti seotud kinnisvaraga. Kuna ÄS § 12 lg 1 kohaselt ei tohi ärinimi olla eksitav muuhulgas ettevõtja tegevusala ja tegevuse ulatuse osas, siis leiab kohus, et X OÜ-l ei ole võimalik võtta põhinime „R“ kõrvale täiendnime, mis täidaks samal ajal nii ÄS § 11 lg 2 ja § 12 lg 1 nõudeid. Eeltoodust lähtuvalt kohus leiab, et X OÜ-l tuleb keelata ärinime „R“ kasutamine, kuna ärinimi ei vasta ÄS § 11 lõikes 12 sätestatud nõuetele. Kohtuvälises menetluses on avaldaja saatnud X OÜ-le saatnud nõude, kus paluti lõpetada ärinime „X“ kasutamine. X OÜ sellele kirjale ei vastanud, mistõttu tegi R. AS Tartu Maakohtusse avalduse hagita menetluse alustamiseks. Kohus leiab, et arvestades asjaolusid, on TsMS § 172 lg 1 kohaselt õiglane, kui menetluskulud kannab X OÜ. Kohtunik 3