KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Otsuse tegemise aeg ja koht 22. jaanuar 2008. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-07-43876 Tsiviilasi R.K. hagi A. M. vastu ela

) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda. 13. Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (

§ 60lg 1).

Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Kui vanem ei täida

§-s 60 lg 2 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas ulatuses, on teisel vanemal õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Elatise hagi esitab lapsevanem lapse huvides. Pooled ei vaidle selle üle, et nende perekondlikud suhted lõppesid peale lapse sündi (

1. a suvel). Kostja on maksnud lapse ülalpidamiskulude katteks peale lahkuminekut raha kahel korral (juunis
2. a 3 000 krooni ja juulis
3. a 1 500 krooni (tl 27-28). Peale seda ning ka alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni (kohtumenetluse ajal) kostja last materiaalselt toetanud ei ole. Laps vajab ülalpidamist pidevalt ja seega on lapse huvides, et elatise maksmine oleks regulaarne ja piisav ning ainult sel juhul saab asuda seisukohale, et ülalpidamiskohustus on täidetud. 14.

§ 61

lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool (50%) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (elatise miinimumsumma

1. a oli 1 800 krooni,
2. a 2 175 krooni). 3
3. Kohus nõustub hagejaga selles, et hageja võime lapsele ülalpidamist vajalikul määral anda on käesoleval ajal piiratud (vanemapuhkusel viibimine) ning kostja ülalpidamisvõime on praegusel ajal parem kostjal. Ülalpidamisvõime arvestamisel tuleb lähtuda poolte hetkel olevatest püsivatest sissetulekuallikatest ja arvestada ülalpeetavate arvu. Hageja ülalpidamisvõime on 2 100 krooni (/sissetulek/ 4 200 krooni : 2 /hageja ise ja 1 laps/). Kostja ülalpidamisvõime on 4 307 krooni (8 615 : 2). Seega on kostja ülalpidamisvõime käesoleval ajal ligi kaks korda parem kui hagejal. Tulenevalt

§ 61

lg 2 määratakse elatis kindlaks lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Kohus ei kahtle selles, et väikelapse (alla 1 aastase) ülalpidamiskulud on ca 4 000 krooni kuus.

1. Kohus leiab, et kostja suuremat ülalpidamisvõimet arvestades ülalpidamiskuludest hageja katma 1 500 krooni ja kostja 2 500 krooni. peab lapse
2. Kostja põhilised vastuväited hagile on seotud elatise suurusega (kostja peab võimalikuks maksta elatist mitte rohkem kui miinimumi ulatuses), ülalpidamiskohustuse täitmisega, hageja parema varalise seisuga (hagejal on korteriomand), kostja oma elu korraldamise vajadusega. Kohus nõustub osaliselt kostja argumentidega, kuid lähtub eelkõige lapse huvidest ja hetkevajadustest. Kostjal on võimalus ka hiljem oma elu korraldada, kui hageja vanemapuhkus lõpeb ja hageja suuremat sissetulekut teenima hakkab. Samuti on kostjal võimalus sissetulekute vähenemisel ja teiste ülalpeetavate lisandumisel taotleda kohtult elatise vähendamist vastavalt

§ 61lg 3 ja lg 5).

Pooleli on ka kohtuvaidlus lapse elukoha üle. 2 500 krooni ei ole ülemäära suur ega ülemäära väike elatis ning võimaldab kostjal ka last vabatahtlikult lisaks väljamõistetud elatisele materiaalselt toetada. 18. Hageja taotleb elatise väljamõistmist alates hagi esitamisest (11.10.2007. a). Kohus nõustub hagejaga.

§ 70

lg 1, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Kohus tuvastas, et kostja rikkus ülapidamiskohustust sellega, et ülalpidamine ei olnud piisav ja regulaarne (vt kohtuotsuse p 13). 19. Lapse vajaduste muutumisel või vanema varalise seisundi muutumisel on õigustatud isikul õigus taotleda kohtult elatise suurendamist või vähendamist vastavalt

§ 61lg 3.

Kohtunik 4