← Eesti

2-07-50767/3

Obsah (4)§ 317§ 322§ 173§ 162

2-07-50767 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Eveli Vavrenjuk Otsuse tegemise aeg ja koht 30. jaanuar 2008 Tartu Kohtumaja Tsivi

§ 317lg 1 p 1, lg 3, lg 4 p 3, lg 5) HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED 3.

detsembril 2007 esitas Balti Investeeringute Grupi Pank AS Tartu Maakohtusse hagi X vastu sõlmitud tarbijakrediidilepingu alusel laenu tagasimaksmise võlgnevuse 119 900 krooni, millest 60 000 krooni moodustab tagastamata krediidisumma, 20 232,36 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 8 222,23 krooni viivis, 12 000 krooni leppetrahv, 1 300 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ning 18 145,41 krooni kahjuhüvitis. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks 119 900 krooni. Hageja palub kohtul jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega. KOHTU PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt 20 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Toimiku materjalidest nähtub, et kohtu teade on 27.12.2007 kostjale allkirja vastu kätte toimetatud.

§ 322lg 1 alusel loeb kohus hagimaterjalid ja kohtu teate kostjale kättetoimetatuks.

Määratud tähtajaks kostja kohtule vastanud ei ole. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg-st 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud lepingusumma. VÕS § 115 lg 1 järgi võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tuleneval alusel hüvitamisele. Balti Investeeringute Grupi Pank AS varaline kahju seisneb kasus, mida VÕS § 128 lg 1, 2 ja 4 tulenevalt oleks isik saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tuluna nuleb mõista intressi, mille tasumises on hageja ja kostja kokku leppinud lepingus ning mille saamisega hageja lepingu sõlmimisel mõistlikult arvestas. Arvestades eeltoodut, rahuldab kohus tagaseljaotsusega Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi hagi X vastu 119 900 krooni nõudes. 2 Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt

§ 162

lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.