3-05-1324 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise (eesistuja), Ivo Pilving, Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 3. detsember 2007, Tallinn Haldu

MS) § 14 lg-s 23 sätestatud võimalusest esitada täiendavalt maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingute teostamise ajal avaldus maa ostueesõigusega erastamiseks ning määrata avalduse esitamiseks tähtaeg. 2

§-ga 221. Mõlemas avalduses taotletud maa suurused tuleb summeerida. Kaasomanikud pole üksteise poolt esitatud avaldustega seotud selliselt, et maad saaks ostueesõigusega erastada vaid esimesena avalduse esitanud kaasomaniku poolt taotletud suuruses. Avaldustes märgitud maa suurus kokku ei ületa

§ 221lg-s 2 märgitud erastatava maa suuruse piirmäära.

Kaebajale teadaolevalt on Rae vallas erastamiseks piisavalt maad. Maa tuleb erastada kaasomandisse proportsionaalselt kaasomanike omandi osa suurusele ehitistes; 3) Vallavalitsuse tegevus on olnud õigusvastane ja head haldustava rikkuv. Vabariigi Valitsuse 21.05.2004 määruse nr 198 § 3 lg 2 kohaselt teavitab vallavalitsus juhul, kui mõni ehitise kaasomanikest ei ole tähtaegselt esitanud maa erastamise avaldust, avalduse esitamata jätnud kaasomanikku

MS § 14 lg-s 23 sätestatud võimalusest esitada maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingute teostamise ajal avaldus maa ostueesõigusega erastamiseks ning määrab avalduse esitamiseks tähtaja, mis ei või olla lühem kui üks kuu. 3

ei näe ette võimalust, et maa ostueesõigusega erastamist taotlev isik oma avaldust muudaks või täiendaks. 04.10.1999 esitatud maa ostueesõigusega erastamise avaldust on peale selle esitamist muudetud ja täiendatud. Vallavalitsuse hinnangul tegi esialgse avalduse E. Hirv enda nimel, hiljem lisatud 12 ha on aga taotletud tema esindatava M. O. Mädo nimel. Kui vastab tõele E. Hirve väide, et avaldus on esitatud üksnes tema nimel, puudub võimalus arvestada nimetatud avaldust 24 ha ulatuses, seda saab arvestada üksnes ulatuses, milles see esialgselt oli esitatud. Valla arvates oli esialgselt avaldusele kantud üksnes 2 ha, hiljem kirjutati numbri „2“ ette number „1“ ja veelgi hiljem kirjutati eelkirjeldatud viisil tekkinud numbri „12“ ette „12 +“; 2) Kuni 50 ha maa erastamiseks ei saa kohustada, sest

1. a)kaebuse esitajaks on üksnes M. O. Mädo, mistõttu ei saa kaebuse esemeks olla mõlema kaasomaniku erastamisavalduse lahendamist puudutavad taotlused;
2. b)olukorras, kus tühistamiskaebuse esemeks on taotluse läbi vaatamata jätmise õiguspärasus, ei saa kohus teha ettekirjutust asja sisulise lahendamise viisi kohta;
3. c)M. O. Mädole ja E. Hirvele kokku 50 ha erastamine ei ole objektiivselt võimalik, kuna X maaüksusega piirnevaid vabu maid ei ole rohkem kui 36 ha; 3) Vallavalitsus pole erastamismenetluse läbiviimisega viivitanud. Kõigi E. Hirve avaldusega seonduvate vaidluste algpõhjuseks on esialgse avalduse muutmine avaldaja poolt, mis on viinud vallavalitsuse segadusse; 4) Vabariigi Valitsuse 21.05.2004 määruse nr 198 § 3 lg 2 on vastuolus põhiseaduse § 87 punktiga 6 ja tuleks jätta kohaldamata.

MS § 14 lg 23 ei anna Vabariigi Valitsusele volitust ühegi erastamistoimingu reguleerimiseks. 7. Tallinna Halduskohtu 30.03.2007 otsusega rahuldati kaebus osaliselt, tühistati Rae Vallavalitsuse 06.09.2005 istungil tehtud otsustus ja 08.11.2005 korraldus nr 1487 ning jäeti rahuldamata nõue vallavalitsuse kohustamiseks kuni 50 ha maa erastamiseks. Menetlusosaliste kohtukulud jäeti nende endi kanda. Otsuse põhjendused: 1) Vabariigi Valitsuse 21.05.2004 määrus nr 198 “Ehitise kaasomanike kasuks hoonestusõiguse seadmise kord ehitise teenindamiseks vajaliku maa ostueesõigusega erastamisel” vastab

MS § 14 lg-s 2³ sätestatud volitusnormi ulatusele ja on antud selle sätte rakendamiseks tervikuna, mitte aga üksnes selle sätte teise lause rakendamiseks. Seega on määruse § 3 lg 2 põhiseadusega kooskõlas. Antud juhul puudus vallavalitsusel üldse vajadus määruse nr 198 § 3 lg 2 kohaldamiseks, kuna M. O. Mädo seaduslik esindaja esitas tema nimel vallavalitsusele maa ostueesõigusega erastamise avalduse 18.04.2005 ise, ilma et vallavalitsus oleks teda teavitanud avalduse esitamise võimalikkusest ja määranud selle esitamiseks tähtaja; 4

§ 221

lg 6 kohaselt määrab erastatava maa suuruse ja piirid vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega kindlaks kohalik omavalitsus. Ostueesõigusega erastatava maa suuruse ja piiride kindlaksmääramine toimub maa ostueesõigusega erastamise korra p-des 131 ja 132 sätestatud korras. Kohalik omavalitsus teeb erastamise taotlejale erastatava maa piiride kulgemise ettepaneku; kui taotleja sellega ei nõustu, on tal õigus 15 päeva jooksul ettepaneku saamisest arvates esitada kirjalikult oma motiveeritud vastuväited. Ostueesõigusega erastatava maa täpne suurus sätestatakse kohaliku omavalitsuse otsuses pärast katastriüksuse moodustamist vastavat õigust omava isiku poolt. Käesoleval juhul ei ole kohalik omavalitsus veel teinud maa ostueesõigusega erastamise eeltoiminguid ega määranud erastatava maa piire ja suurust. Kohus ei saa erastatava maa suurust määrata ega kohustada Rae Vallavalitsust erastama maad 50 ha ulatuses. Lisaks sellele puudutab menetletav kaebus ainult M. O. Mädo maa erastamise õiguse läbivaatamist, mitte aga mõlema kaasomaniku maa erastamise õigust kokku. Kaebus tuleb kohustamisnõude osas jätta rahuldamata; 4) Vallavalitsus pole täitnud seadusest tulenevat kohustust viia maa erastamise protsess läbi mõistliku aja jooksul. Põhjendatud ei ole vallavalitsuse väide, et avalduse muutmine on viinud ta segadusse, sest väited avalduse muutmise kohta on tõendamata ning vallavalitsus pole teinud midagi selleks, et väidetavat segadust selgitada. PROTSESSIOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 8. Markus Oliver Mädo apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada osas, millega jäeti kaebus rahuldamata, ning kohustada vallavalitsust viima M. O. Mädole maa ostueesõigusega erastamise toimingud lõpule 3 kuu jooksul. Põhjendused: 1) Mõlemad ehitiste kaasomanikud on esitanud maa ostueesõigusega erastamise avaldused seaduses sätestatud tähtajal, sh M. O. Mädo

MS § 14 lg-s 23 sätestatud tähtaja jooksul. Seega on mõlemal õigus eeldada, et nende taotlus läbi vaadatakse ja rahuldatakse; 5

§ 23

lg 3 kohaselt tehakse maa ostueesõigusega erastamise avalduse suhtes otsus 3 kuu jooksul, ei ole vallavalitsus seda teinud. Ka kohus on nõustunud kaebuse esitaja seisukohtadega põhjendamatust venitamisest erastamise lõpuleviimisega. Kuna kolme kuu pikkune tähtaeg erastamise lõpuleviimiseks tuleneb seadusest, on see kahtlemata mõistlik. Apellant nõustub, et kohus ei saa määrata vallavalitsuse asemel erastatava maa suurust ja piire, kuid ei nõustu sellega, et kohus ei ole määranud vallavalitsusele konkreetset tähtaega maa erastamise protsessi lõpuleviimiseks, kuigi kaebuse esitaja seda taotles. Apellant on kohtumenetluses korduvalt taotlenud, et kohus määraks erastamise lõpuleviimise tähtajaks kolm kuud, kuid kohus ei ole seda kaalunud; 3) Kui kohus leidis, et kaebuse esitaja kohustamisnõuet pole võimalik rahuldada seetõttu, et teine kaasomanik ei ole menetlusse kaasatud, pidanuks kohus viimase kolmanda isikuna HKMS § 14 lg 3 p 1 alusel ise kaasama, mitte jätma kaebust sel motiivil rahuldamata. Samas ei pea apellant E. Hirve kaasamist oluliseks takistuseks nõude rahuldamiseks M. O. Mädo osas, sest AÕS § 71 lg 4 kohaselt on kaasomanikul ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused. Samas on ilmne, et sellise otsuse tegemine ei mõjutaks ega kahjustaks E. Hirve õigusi, kuna tegemist ei ole erastamise lõpuleviimise kohta seadusest tulenevast tähtajast pikema tähtajaga. 9. Rae Vallavalitsus palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) Jääb ebaselgeks, millise halduskohtu otsuse osa peale on kaebus esitatud. Halduskohtu otsusega jäeti rahuldamata kaebuse nõue kohustada vallavalitsust võimaldama ostueesõigusega erastada kuni 50 ha maad. Selle nõude põhjendamatust apellant möönab ning ei taotle ettekirjutuse tegemist, mis näeks ette erastamiskohustuse konkreetses suuruses. Nõuet kohustada viima kaebuse esitajale maa ostueesõigusega erastamise toimingud lõpule 3 kuu jooksul võib küll pidada kaebuse täpsustuseks, kuid selle nõude osas puudub halduskohtu otsuse resolutsioon. Olukorras, kus üks kaebuse esitaja taotlustest jäi lahendamata, oleks ta pidanud HKMS § 25 lg 6 ja TsMS § 448 kohaselt taotlema halduskohtult täiendava otsuse tegemist. Põhiseaduse § 24 lg-ga 4 ei ole kooskõlas kaebuse nõude esmakordne lahendamine ringkonnakohtus; 2) Kohtuotsuses vastustaja

§ 23

lg 3 sätestatud kohustuse viia apellandi maa ostueesõigusega erastamise toimingud lõpule 3 kuu jooksul ülekordamine ei anna apellandile mingit kasu ning selle nõudmiseks puudub tal põhjendatud huvi. Apellandil on ilmselt väär ettekujutus, et

§ 23

lg 3 nõuab selles sätestatud tähtaja jooksul just apellandile meelepärase otsustuse tegemist ning maa ostueesõigusega erastamise taotluse lahendamisel tehtud otsustuste vaidlustamine ei mõjuta seda tähtaega. On iseenesestmõistetav, et avalduse esitaja poolt vaide või kaebuse esitamisel tema avalduse suhtes tehtud otsuse peale lükkub lõpliku lahendi saamine edasi vähemalt kohtulahendi jõustumiseni.

1. Ringkonnakohtu istungil jäid pooled oma seisukohtade juurde. M. O. Mädo esindaja märkis täiendavalt, et ringkonnakohtu otsuse põhjendavas osas tuleks tunnustada M. O. Mädo ja E. Hirve õigust 50 ha maa erastamisele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Apellatsioonkaebuse taotluses soovitakse uue otsuse tegemist, millega tehakse vallavalitsusele ettekirjutus M. O. Mädole maa ostueesõigusega erastamise toimingute 6

MS § 14 lg-st 2³, mis sätestab: „Kui ehitise kaasomanik ei ole tähtaegselt esitanud avaldust maa ostueesõigusega erastamiseks, kuid erastamise eeltoimingute teostamise ajal avaldab soovi maad ostueesõigusega erastada, esitades valla- või linnavalitsusele vastava avalduse, erastatakse maa vastavalt kaasomanike osadele ehitises. Kui eelmises lauses nimetatud kaasomanik ei soovi maad ostueesõigusega erastada, on maa ostueesõigusega erastamiseks avalduse esitanud kaasomanikul õigus kas taotleda ehitise aluse ja selle teenindamiseks vajaliku maa erastamist ning sellele maale Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras ja tingimustel hoonestusõiguse seadmist kõigi ehitise kaasomanike kasuks või algatada asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-s 12 sätestatud korras ehitiseosa sundvõõrandamise menetlus.“

§ 23

lg 3 kohaselt tehakse maa ostueesõigusega erastamise avalduse kohta otsus kolme kuu jooksul, arvates avalduse esitamisest. Vallavalitsus on selle otsuse tegemisest 7

§ 221

lg 6 kohaselt määrab erastatava maa suuruse ja piirid vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega kindlaks kohalik omavalitsus. Käesoleval juhul märgitud vallavalitsuse otsus veel puudub, mistõttu ei arutle ringkonnakohus selle üle, kui suures ulatuses tuleks M. O. Mädole maad ostueesõigusega erastada. Tegemist ei ole vaidlusega selle üle, kas vallavalitsus on M. O. Mädole ostueesõigusega erastatava maa suuruse ja piirid määranud õigesti. Isegi kui ringkonnakohus selles küsimuses otsuse põhjendavas osas mingeid seisukohti avaldaks, nagu on soovinud apellant, ei oleks need tulenevalt TsMS § 457 lg-st 1 vallavalitsusele järgnevas maa ostueesõigusega erastamise menetluses kohustuslikud.

1. Halduskohtus ei ole kaebuse esitaja menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise taotlust esitanud. Rae Vallavalitsuse taotluse menetluskulude väljamõistmiseks kaebuse esitajalt jättis kohus täies ulatuses rahuldamata. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse, puudub juba seepärast alus rahuldada Rae Vallavalitsuse taotlust apellatsiooniastme menetluskulude 8 496 krooni väljamõistmiseks.
2. Apellant on taotlenud ringkonnakohtult menetluskuludena kokku 20 327 krooni ja 50 sendi väljamõistmist. Kulude kandmist tõendavad järgmised dokumendid: 1) advokaadibüroo Aivar Pilv 19.06.2007 arve nr 20070485 õigusabi eest 4 tunni ja 4 minuti vältel summas 9117,50 krooni (koos käibemaksuga), mis seisnes arvele lisatud spetsifikatsioonist nähtuvalt vastuse koostamiseks Rae Vallavalitsuse vastusele apellatsioonkaebusele ja vastamises kliendi kirjale; 2) sama advokaadibüroo 20.09.2007 arve nr 20070792 summas 11 210 krooni (koos käibemaksuga) ja millel märgitud teenuseks on „materjalide läbitöötamine, õigusliku positsiooni kujundamine ja memorandumi koostamine Rae valla maade erastamisega seoses 5 tunni vältel; 3) mõlemale arvele lisatud pangaväljavõtted. 8