← Eesti

2-07-14559/4

Obsah (11)§ 416§ 142§ 472§ 407§ 410§ 413§ 468§ 138§ 162§ 173§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 19.12.2007.a., Kentmanni kohtumaja, Tallinn Tsiviilasja number 2-0

§ 416

nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142

lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas (konto nr XXXXXXXXXXX) või Hansapangas (konto nr XXXXXXXXXX), viitenumber mõlemal XXXXXXXXX.

§ 472

lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Asjaolud ja hageja nõue 18.04.2007.a. esitas R OÜ kohtule hagi OG vastu kommunaalteenuste nõudes summas 16 318.35 krooni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS H ja kostja 03.11.2000.a. liisinglepingu nr XXX, mille alusel kasutas kostja korteriomandit asukohaga XXX. 06.08.2003.a. saatis AS H kostjale teate liisinglepingu lõpetamise kohta seoses kommunaalteenuste mittetasumisega. Augustis 2004.a. toimunud enampakkumise tulemusel otsustati korteriomandi asukohaga XXX võõrandamine OÜ-le K ja 24.08.2004.a. sõlmiti korteriomandi ostu-müügileping. 26.04.2006.a. omandas vaidlusaluse korteriomandi hageja ning 03.01.2007.a. ka nõudeõiguse kostja vastu OÜ-lt K, mis tulenes kostja poolt tasumata kommunaalteenustest. Hagiavalduse esitamise seisuga moodustas kostja võlgnevus hageja ees kokku 16 318.35 krooni, mille hageja palubki kostjalt välja mõista. Samuti palub hageja esitada menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluse käik maakohtus 03.12.2007.a. kell 15.00 toimuvast istungist oli kostja teadlik, mida kinnitab ka kostjale tehtud hoiustamise kiri (tlk 59) ning veelkordne teade istungi toimumisest, milline oli kostjale edastatud meili teel aadressil: XXX (tlk 60). Kostjat on hoiatatud, et tema mitteilmumisel võib kohus asja arutada tema puudumisest hoolimata või teha tagaseljaotsuse puuduva poole kahjuks. Kostja ei ole kohtule teatanud seaduslikust takistusest istungilt puudumiseks. Puuduvad

§ 407lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

Hageja taotles teha asjas tagaseljaotsus ja hagi rahuldada. Hageja palus kostjalt välja mõista 16 318.35 krooni ning esitada menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohtuotsuse põhjendused

§ 410

kohaselt kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse.

§ 413

lg 1 alusel rahuldatakse kostja kohtuistungilt puudumisel tehtud tagaseljaotsusega hagi, mis on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus, hindamata tõendeid, leiab et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hagi on õiguslikult põhjendatud korteriomandiseaduse (VÕS) § 1037 lg-ga 1. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 16 318.35 krooni. Tulenevalt

§ 468

lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsusotsus viivitamatule täitmisele.

§ 138

lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt

§ 162lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud (sh riigilõiv, hageja esindaja kulud) tuleb täies ulatuses välja mõista kostjatelt. Vastavalt

§ 173lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 2

(3)

§ 174

lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Karin Sonntak Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.