Obsah (8)

§ 416§ 142§ 318§ 322§ 468§ 162§ 173§ 174

2-07-3563 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Raivo Einula Otsuse tegemise aeg ja koht 28. november 2007. a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number

§ 416

nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142

lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas hagile õigeaegseks vastamata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas SEB Eesti Ühispangas (konto nr XXXXXXXX või Hansapangas (konto nr XXXXXXXX), viitenumber XXXXXXXXXXX Asjaolud 29.01.

1. a esitas OÜ F Harju Maakohtusse hagiavalduse OÜ E vastu töövõtulepingu tulenevate kohustuste täitmisele sundimiseks. Hagiavalduse kohaselt pöördus kostja esindaja ajavahemikul 2005-2006 hageja poole pakkumisega sõlmida töövõtulepinguid, mille objektiks oleks PVC uste ja akende ettevalmistamine ja tootmine, hageja nõustus lepingute sõlmimisega. Lepingute alusel kohustus kostja tasuma kostjale esitatud arvete alusel kauba eest arvetel märgitud tähtajaks. Kostja on rikkunud töövõtulepingutest tulenevat kohustust – on tasunud kauba eest hilinemisega ning osaliselt. Vastavalt esitatud arvetele ning töövõtulepingu üldtingimuste p 4.
2. on töövõtjal õigus nõuda arve tasumisega viivitamisel viivist tasumata summalt 0,5% päevas iga viivitatud päeva eest. Seega tekkis hagejal õigus nõuda lisaks põhivõlale viivist summas 154 419.10 krooni. Kostjal puudub õiguslik alus vastuvõetud tööde eest mittetasumiseks. Hageja palub mõista kostjalt välja kokku 221 249.25 krooni, sealhulgas põhivõlgnevus 66 830.15 krooni ja viivisvõlgnevus 154 419.10 krooni, samuti menetluskulud. Kohus toimetas hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning hagiavalduse menetlusse võtmise määruse koos kirjaliku vastamise tähtajaga kätte kostja seadusliku esindaja, juhatuse liikme ML’i, eluruumis viibinud isikule 16.08.
3. a. Kostjale antud tähtaja 30 päeva jooksul ega hiljem kostja hagile kirjalikku vastust ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 318

lg 2 kohaselt toimetatakse juriidilise isiku puhul menetlusdokument kätte juriidilise isiku seaduslikule esindajale. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt kui juriidilisel isikul on mitu seaduslikku esindajat, piisab kättetoimetamisest ühele neist.

§ 322

lg 1 kohaselt kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt 14-aastasele isikule. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või 2 mittekohane täitmine. VÕS § 101 lg 1 punktid 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 66 830.15 krooni ja viivised 154 419.10 krooni, kokku 221 249.25 krooni.. Vastavalt

§ 468lg 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks.

Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Kuna kohus rahuldab hagi, tuleb jäta kõik menetluskulud kostja kanda. Vastavalt

§ 173

lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Raivo Einula Kohtunik 3