2-06-20952/15

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-07-7372 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember
2. a, Tallinn Kohtukoosseis Ülle Jänes, Gaida Kivinurm, Margo Klaar Tsiviilasi A.K hagi R.T vastu elatise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 10.05.2007 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.K apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg
3. november
4. a, avalik kohtuistung Hageja A.K, esindaja adv Rein Laid; kostja R.T, esindaja adv Hannes Olli Menetlusosalised ja nende esindajad RESOLUTSIOON Harju Maakohtu 10.05.2007 otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue 07.08.2006 kohtusse esitatud hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista 17.07.2001 sündinud tütre S-K. T ülalpidamiseks elatusraha 6439 krooni kuus alates hagi kohtusse esitamisest. Hageja oli seisukohal, et pärast poolte kooselu lõppu ei ole kostja andnud lapse ülalpidamiseks elatist piisaval määral, vaid on tasunud kaootiliselt umbes 2000 krooni kuus. Hageja väitel kulub tal lapse ülalpidamiseks kuus 10 470 krooni, millest ½ on 5235 krooni. Kui lisada sellele tulumaks, mille hageja peab elatiselt maksma riigituludesse, on tema poolt nõutava elatise suuruseks 6439 krooni. Hagiavalduse kohaselt koosnevad lapse ülalpidamiskulud ühes kuus: 1) lapse eluasemekuludest summas 3312, 83 krooni, millest 2100.- krooni moodustab eluasemelaen + kindlustuskulud, ülejäänu on kommunaalkulud ja tasu internetiühenduse eest; 2) kulutustest riiete ja jalanõude ostmiseks 1740, 42 krooni; 3) kulutustest lasteaiamaksu tasumiseks ja huviringidest osavõtmiseks 1459, 25 krooni; 4) vaba aja veetmiseks tehtavates kulutustest summas 1695 krooni; 5) isikliku hügieeni tagamiseks tehtavatest kulutustest 173, 06 krooni; 6) kulutustest lapse kogumiskindlustuse makseteks 1000 krooni ning 7) kulutustest toidule 1090, 45 krooni. Hageja poolt kohtuistungil avaldatu kohaselt töötab ta X OÜ-s kuupalgaga 19 000 krooni. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu, kuna ta on oma kohustused lapse ülalpidamisel täitnud, mistõttu oli hagi esitamine tema vastu hageja poolt pahatahtlik. Kostja arvamuse kohaselt on hageja poolt nõutav elatis lapse ülalpidamiseks ebamõistlikult suur. Sotsiaalministeeriumi tellitud uurimuse kohaselt kulus aastatel 2004-2006 6-aastase lapse ülalpidamiseks 1875 krooni kuus. Hageja lähtus elatise nõudes aga 5,6 korda suuremast summast. Kostja arvates on lapse ülalpidamiseks vajalikeks kulutusteks 4954, 40 krooni kuus. Kui arvestada sellest maha riigilt saadav lapsetoetus 300 krooni, jääb vanemate kanda lapse ülalpidamiskuludest 4654, 40 krooni. Jagades selle vanemate vahel pooleks ja lisades 23 %, mille hageja peab tulumaksu näol riigile maksma, on põhjendatud elatise suuruseks 2555 krooni. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada, et kostja on lapse ülalpidamiseks hagejale elatist maksnud 2000 krooni kuus. Kostja ei nõustunud, et eluasemelaenu tagasimakse on lapse ülalpidamiskulu, mistõttu oli ta nõus kandma lapse eluasemekuludest 350 krooni. Ka kulutusi riiete ja jalanõude ostmiseks pidas kostja ülepaisutatuks, piisav oleks 800 krooni kuus, millest kostja kanda jääks 400 krooni. Lasteaia ja huvialaringide kuluga summas 1304 krooni oli kostja nõus, millest tema kanda jääks 652 krooni. Lapse vaba aja sisustamiseks tehtavate kulutuste osas pidas kostja piisavaks 422 krooni, millest ½ on 211 krooni. Isiklikule hügieenile tehtavate kulutuste osas on piisavaks summaks 138 krooni kuus, millest ½ on 69 krooni. Lapse kogumiskindlustuse makseid ei pidanud kostja lapse ülalpidamiskuludeks ning leidis, et vastavate maksete tasumist ei ole hageja ka tõendanud. Kostja palus elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestada ka sellega, et tema keskmiseks netopalgaks kuus on 9934 krooni ning et tema ülalpidamisel on ka 02.05.2006 sündinud poeg D. T. Maakohtu otsus ja selle põhjendused Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Arvestades hageja poolt esiletoodud hagi põhistusi ja kostja vastuväiteid, leidis kohus, et poolte kooselust (otsuses ekslikult „abielust“) sündinud tütre S-K. T ülalpidamiseks on piisav kostja poolt märgitud 4954, 40 krooni ning hageja poolt väidetav 6-aastase lapse ülalpidamiskulu 10 470 krooni kuus on ilmselgelt ülepaisutatud. Kohus leidis, et hageja eksib kui leiab, et sotsiaalministeeriumi uurimuses "Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodikast" toodud järeldus, et kuni 6-aastase lapse ülalpidamiskulu 1875 krooni kuus on nn vaesuspiir. Uurimuse kohaselt läheb terve lapse ülalpidamine linnas ühes kuus vanusegrupis 0-6 eluaastat maksma 1875 krooni. Kohus nõustus kostjaga, et hageja poolt hagis märgitud kulutused lapse ülalpidamiseks kuluartiklite lõikes on ülepaisutatud ning lapse ülalpidamiseks piisab kostja viidatud kulutustest. Kohus ei pidanud võimalikuks lugeda hageja nõuet tõendatuks tema poolt esitatud ostutšekkide ja kultuuriürituste pääsmetega. Hagejal on õigus teha oma lapsele kulutusi vastavalt oma soovile ja varalisele seisundile, mis aga ei tähenda, et tal on õigus nõuda pool neist kulutustest kostjalt elatusrahana välja. Kohus nõustus kostjaga ka selles, et hageja poolt pangalt võetud eluasemelaen ja eluaseme kindlustuskulud ei ole lapse ülalpidamiskulud. Sama kehtib ka lapse kogumiskindlustuse maksete kohta. Neid kulutusi ei saa lapse ülalpidamiskuludeks lugeda. Kui hageja sõlmis lapse kasuks kogumiskindlustuslepingu ja soovis, et kostja maksaks kindlustusmaksetest poole, oleks tal tulnud kostjaga eelnevalt kokku leppida. Elatise suuruse määratlemisel arvestas kohus asjaolu, et kostja ülalpidamisel on peale tütre ka alaealine poeg D.T, kes ei tohi osutuda elatise väljamõistmisel varaliselt vähemkindlustatuks elatist saavast lapsest. Kohus pidas põhjendatuks mõista kostjalt välja alaealise tütre S-K. T ülalpidamiseks elatist 2555 krooni kuus. Kohus arvestas, et kostja on lapse ülalpidamiskohustust täitnud ning tasunud hagi esitamisest kuni asja istungil arutamiseni 2000 krooni kuus ja mõistis elatist perioodi 07.08.2006-10.04.2007 eest kostjalt välja 555 krooni kuus. Apellatsioonkaebuse põhjendused Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada Harju Maakohtu otsus ning saata asi esimese astme 2 kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellant ei nõustu maakohtu seisukohaga, et poolte tütre S-K. ülalpidamiseks ühes kuus on piisav kostja poolt märgitud 4954, 40 krooni. Maakohus, võttes otsuse tegemisel aluseks TÜ emeriitprofessori E-M. T poolt oktoobris 2004 sotsiaalministeeriumile koostatud uurimistöö "Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika", on jätnud põhjendamatult tähelepanuta ja arvestamata, et selles töös on aluseks võetud
5. aasta hinnatase. Maakohus tegi aga otsuse
6. aastal, seega aeg on läinud edasi juba neli aastat.
7. aasta hinnatase erineb aga oluliselt
8. aasta hinnatasemest; mis omakorda annab aluse arvamuseks, et lapse ülalpidamine linnas kuluga 1875 krooni ühes kuus võimaldab katta ainult lapse kõige hädavajalikumad vajadused. Apellant ei nõustu maakohtuga, et tema poolt hagis märgitud kulutused on ülepaisutatud ja piisav oleks kulutada lapse ülalpidamiseks raha kostja poolt pakutud ulatuses. Maakohus ei põhjenda, miks ja kuidas on ta sellisele nõustumisele jõudnud, kuna üldteada on asjaolu, et lapse kasvatamiseks vajalikke asju ja teenuseid on võimalik saada vaid raha eest. Maakohus on leidnud, et kuigi hageja on esitanud oma nõuete tõendamiseks hulgaliselt ostutšekke ja pääsmeid kultuuriüritustele, ei tähenda see, et hageja nõue kostja vastu oleks esitatud tõenditega põhistatud. Eelnimetatut sedastades on maakohus jätnud tähelepanuta tema enda 10.08.2006 kohtumääruses sisalduva nõude lapsele tehtavate kulutusi kinnitavate tõendite esitamiseks. Maakohus ei ole otsuses hageja poolt esitatud tõendeid analüüsinud ega põhjendanud, miks ta neid kohtu nõudmisel esitatud tõendeid ei loe hageja nõude põhistuseks. Hageja esitas oma nõude tõendamiseks dokumentaalsed tõendid, millele kostja on vastanud vaid paljasõnaliste väidetega kulutuste ülepaisutamisest, viidates sotsiaalministeeriumi tellitud uurimistööle. Maakohus nõustus kostjaga, et hageja eluasemelaen ja eluaseme kindlustuskulud ei ole lapse ülalpidamiskulud, mida hageja saab kostjalt elatisena nõuda. Oma sellekohast seiskohta ei ole maakohus põhjendanud. Laps elab emaga koos ja neil peab olema koht, kus elada – oma kodu. Laen eluaseme soetamiseks ja eluaseme kindlustuskulud on tehtud eelkõige ja võrdselt ka lapse huvides, seega on need ka lapse ülalpidamiskulud. Hinnates vanemate varalist seisundit on kohus nimetanud kostja palga suuruseks OÜ-st F väljastatud palgatõendi kohaselt 12 632 kooni ning et kostja varanduslikku olukorda tõendab lisaks palgatõendile ka tema poolt esitatud väljavõte SEB Eesti Ühispanga arvelduskontost. Maakohus on jätnud põhjendamatult tähelepanuta kostja omandis oleva kinnisvara ning kostja poolt kohtuistungil avaldatud asjaolu, et ta on saanud OÜ F omanikuks. Kostja varalist seisundit hinnates on kohus jätnud faktilise asjaoluna põhjendamatult tähelepanuta kostja arvelduskonto laekumised ning kohtuotsuses põhjendamata, miks elatise väljamõistmisel kohus ei ole arvestanud kostja poolt esitatud arvelduskonto väljavõttes perioodil 01.05.2005 15.01.2007 SEB Eesti Ühispangast kajastatud laekumisi tema kontole summas 1 623 043, 34 krooni. Apellandi arvates kinnitab eriti viimane asjaolu seda, et hageja nõutud elatise väljamõistmisel ei osutuks kostja alaealine poeg D. T varaliselt vähemkindlustatuks kui tütar S-K. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Harju Maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu otsuse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei pea vajalikuks neid korrata. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väitega, et maakohus lähtus lapse kulutuste määratlemisel sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud uurimusest „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise 3 metoodika“. Kohus on sellele uurimusele küll viidanud, kuid ei ole uurimuses märgitud 6-aastase lapse ülalpidamiseks vajalikke kulutusi poolte tütre vajaduseks pidanud, vaid arvestas sellest mitu korda suuremat summat. Kolleegiumil ei ole alust teha teistsugust järeldust. Eluasemelaenu tagasimakseid ja eluaseme kindlustuskulusid ei olnud kohtul alust arvata lapse ülalpidamiskuludeks. Nimetatud kulutused võivad perekonna tarbeks olla vajalikud ja põhjendatud, millisel juhul tuleb neid kulutusi arvestada vanema varalise seisundi hindamisel, kuid lapse ülalpidamiskuludeks neid pidada ei saa. Ka muud hageja väidetud ja tõendatud kulutused lapsele, mida maakohus ei arvanud elatise määramisel lapse ülalpidamiskulude hulka, ei ole hinnatavad apellandi soovitud viisil. Maakohus on otsuses märkinud, milliseid kulutusi mis ulatuses ta antud juhul on arvestanud. See, et hageja väidetud kulutused on kaetud dokumentaalsete tõenditega, ei võimalda neid hinnata lapse ülalpidamiseks vajalikeks kuludeks PKS § 61 lg 2 tähenduses. Kostja seisukoht, et vajalikud kulutused lapsele on hageja väidetust ca 2 korda väiksemad, ei olnud paljasõnaline, nagu kaebuses väidetakse. Kostja on oma väidete põhjendamiseks esitanud omapoolse arvestuse, mille kohaselt jäävad vajalikud kulutused alla 5000 krooni. Maakohus on sellega põhjendatult nõustunud. Asjas ei ole tuvastatud, et pärast poolte kooselu lõppemist oleks lapse elustandard langenud, mis võiks olla aluseks arvestada lapse kulutusi tavapärasest suuremaks. Hageja on väitnud pigem vastupidist: pärast kostjast lahkuminekut on osutunud võimalikuks lapsele tehtavaid kulutusi oluliselt suurendada. Siinkohal peab kolleegium vajalikuks juhtida apellandi tähelepanu seadusest tulenevale võimalusele lapse kasvades tema vajaduste suurenemisel nõuda elatise suurendamist. PKS § 61 lg 3 kohaselt võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PKS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Kuigi maakohus on elatise väljamõistmisel lähtunud eelkõige lapse vajadusest, on ta seejuures tuginenud ka vanemate varalisele võimalusele. Seetõttu ei vajanud eraldi hindamist pooltele kuuluva kinnisvara väärtus, samuti asjaolu, et kostjast on saanud äriühingu osanik. Ka kostja esitatud pangakonto väljavõttes kajastatud laekumised ei võimalda teha apellatsioonkaebuses soovitud järeldust. Eluaseme soetamiseks võetud pangalaenu arvelduskontole laekumine ei kinnita hageja väidet, nagu oleks maakohus jätnud kostja suure sissetuleku tähelepanuta. Kostja esitatud palgatõendi kohaselt on kohus tema tulud ka tuvastanud, muid tõendeid tema sissetulekute kohta esitatud ei ole. Pealegi on hageja väitel tema sissetulek netopalga näol 19 000 krooni kuus, mis ületab oluliselt kostja oma. Ü. Jänes G. Kivinurm M. Klaar 4