KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 27. november 2007 Tartu Haldusasja number 3-07-696 Haldusasi A

) §-ile 6 lg 2 alust õigusvastaselt võõrandatud maa mittetagastamiseks.

§ 6

lg 2 kohaselt maad ei tagastata kas osaliselt või tervikuna, kui õigustatud subjekt ei nõua maa tagastamist, vaid soovib selle kompenseerimist (p 1) või maa on antud

vastuvõtmise ajaks teisele füüsilisele isikule põliseks kasutamiseks seaduslikus korras Eesti NSV taluseaduse alusel ja kasutusõigust omav isik on alustanud maa sihtotstarbelist kasutamist enne

1. aasta
2. aprilli (p 2) või maal asuvad teisele isikule kuuluvad hooned või rajatised ning ei lepita kokku hoonestusõiguse või kasutusvalduse seadmises, rendileandmises või muul viisil vastavalt

§-idele 7, 9, 10 (p 3) või maa jäetakse riigi omandisse või antakse munitsipaalomandisse (p 4). Taheva vald on oma 09.05.2000 kirjaga nr 37/54.5 kinnitanud, et Taheva Vallavolikogu ei ole esitanud Vabariigi Valitsusele taotlust erandkorras ehitusloa väljastamiseks Kuusaare talu maadele. Maareformi seadus eristab seaduslikus korras ja korda rikkudes väljastatud ehitusluba ja nendest tulenevaid õigusi. O. J. le on ehitusluba väljastatud kehtinud korda rikkudes ja ehitusloa alusel püstitatud pooleliolevale ehitisele ei saa laieneda samad õigused seaduslikus korras väljastatud ehitusloa alusel ehitatud hoonega. Maa-amet on 24.01.2007 kirjas nr 4.1-4/10975 selgitanud, et O. J. le ehitusloa väljaandmisega 26.07.1993 on rikutud seadust, millest tulenevalt on väljaantud ehitusluba õigustühine. Ühtlasi viitab Maa-amet oma kirjas asjaolule, et asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (edaspidi AÕSRS) §-is 14 lg 3 on sätestatud, et seadusevastaselt antud maakasutusõiguse või ehitusloa alusel püstitatud ehitise olemasolu ei saa olla maa mittetagastamise aluseks. Seadusandja on pidanud väga oluliseks, et ehitised oleksid püstitatud seaduslikus korras omandatud maakasutusõiguse ja kehtinud korras väljaantud ehitusloa alusel. Lisaks eeltoodule ei ole O. J. hooned kantud ehitisregistrisse, mistõttu kaebuse esitajale ei ole selge, millisel õiguslikul alusel O. J. le maad erastatakse, s. t ei ole lahendatud hoonete omandiõiguse küsimus. Asja menetluse käigus ei ole vallavalitsusele esitatud tõendeid, mis 2 näitaksid, et O. J. on hoonete omanik, mille alusel tal maareformi seadusest tulenevalt saaks tekkida õigus maad erastada. O. J. le tehtud piiriettepaneku sisse jääb ka endise Kuusaare talu ehitis. 2. Taheva Vallavalitsus vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on O. J. le välja antud ehitusloa õiguspärasus ja ehitiste püstitamine õiguslikul alusel tuvastatud Tartu Halduskohtu 19.04.2001 otsusega nr 3-63/2001, Tartu Halduskohtu 20.05.2003 otsusega nr 3-59/2003 ja Tartu Ringkonnakohtu 26.09.2003 otsusega nr 2-3-210/2003. Tartu Halduskohtu 19.04.2001 otsuse nr 3-63/01 põhjenduses on kohus leidnud, et

§ 6

lg 32 ei määratle elamu mõistet maareformiseaduse tähenduses mitte ainult lõpetamata elamute puhul, vaid kõikide hoonete puhul. Seega ei ole

§ 6lg 32 seadnud lõpetamata elamute omanikke, kelleks on ka O.

J. , halvemasse olukorda kui teisi elamute omanikke.

§ 6lg 32 ei riku O.

J. õigust maad erastada

§ 9

lg 2 alusel, kuna projekti järgi on tegemist elamuga, ehitis vastab planeerimis- ja ehitusseaduse (edaspidi PES) § 38 lg 2 tunnustele, s. t tegemist on maaga püsivalt ühendatud, katuse, välispiirete ja siseruumiga ehitisega. Kohtuotsust ei vaidlustatud ja see jõustus 30.04.

1. Tartu Halduskohtu 20.05.2003 otsuse nr 3-59/2003 resolutsioonis on kohus leidnud, et O. J. poolt endise Kuusaare talu maale ehitatud, antud hetkel pooleli olev, ehitis on püstitatud õiguslikul alusel ja kuulub O. J. le. Valga Rajooni RSN Täitevkomitee 22.04.1986 otsusest nr 129 ja 27.11.1986 välja antud maa looduses eraldamise aktist nähtub, et O. J. le eraldatud maal asus vare ning maa eraldati elamu ehitamiseks. 22.02.1988 kooskõlastas Valga Rajooni Arhitektuurikomisjon O. J. le Valga Rajooni Arhitektide Tootmisgrupi arhitekti poolt projekteeritud eramu ümberehitusprojekti ning 26.07.1993 väljastas Arhitektuurilis-Ehitusliku kontrolli Valga Inspektsioon ehitusloa nr M-26/
2. Samas kohtuotsuses on kohus nõustunud O. J. selgitusega, et temale projekteeritud elamu projekti ümberehitusprojektiks nimetamine võis olla tingitud asjaolust, et projektis nähakse ette elamu püstitamist varemetele. Ehitusprojekti nimetus ei muuda aga tegelikke faktilisi asjaolusid, mis selgelt järelduvad maakasutusõiguse andmise otsusest ja maa looduses eraldamise aktist - ehitis on projekteeritud Taheva valla Laanemetsa külla endise Kuusaare talu elamu varemetele ning ehitusluba on välja antud projekteeritud elamu ehitamiseks O. J. poolt. Antud juhul ei oma tähtsust, kas ehitusluba anti ümberehitamiseks või uusehituseks. Vareme või endise eramu säilmete kuuluvust kellelegi kolmandale ei ole keegi vaidlustanud. Kohus on leidnud, et antud juhul ei ole aga O. J. esitanud avaldust maa erastamiseks mitte ehitusloast tulenevalt, vaid sellest, et ta omab Kuusaare maadel hooneid ja O. J. l on õigus taotleda maa erastamist kui elamu omanik, mitte ehitusloast tulenevalt. Tartu Halduskohtu 20.05.2003 otsus nr 3-59/2003 vaidlustati, kuid Tartu Ringkonnakohus 26.09.2003 otsusega nr 2-3-210/2003 jättis Tartu Halduskohtu 20.05.2003 otsuse muutmata. Kaebuses esitatud väite kohaselt ei tekiks O. J. l õigust maad erastada, kuna endise Kuusaare talu maal asuvate hoonete omandiõigus on tõendamata. Samas ei ole vallavalitsusele esitatud tõendeid, et O. J. le elamu ehitamiseks antud maal oleks asunud teisele isikule kuulunud hooneid või et keegi oleks vaidlustanud hoone või nn varemete omandiõigust.
3. Kolmas isik O. J. vaidles kaebusele vastu. Kolmanda isiku seisukoha kohaselt on Taheva Vallavalitsuse 29.11.2006 toiming - tagastatava ja ostueesõigusega erastatava maa piiride kulgemise ettepanek (väljastatud kirjaga nr 5-11/011) seaduslik ja põhjendatud. O. J. le kuulub õiguslikul alusel püstitatud ehitusjärgus elamu ning tal on õigus erastada maad

§ 9lg 2 alusel.

Kaebuses ei sisaldu ühtegi sisulist vastuväidet 3 piiride kulgemise osas. Kaebuses toodud asjaolude kohta on olemas jõustunud kohtuotsus. Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega 24.10.2006 jõustus Tartu Halduskohtu 20.09.2006 määrus, millega kohus lõpetas menetluse A.S. kaebuse osas, milles ta taotles 26.07.1993 Riikliku Arhitektuurilis-Ehitusliku kontrolli Valga Inspektsiooni poolt väljastatud ehitusloa M-26/51 väljaandmise või ehitusloa puudumise tuvastamist ning nimetatud ehitusloa õigusvastaseks tunnistamist. Tartu Halduskohtu 20.09.2006 määruses on kohus leidnud, et ehitusloa olemasolu, ehitusloa õiguspärasus ja ehitusloa alusel püstitatud ehitise õiguspärasus on eelnevalt tuvastatud Tartu Halduskohtu 20.05.2003 otsusega nr 3-59/2003, Tartu Ringkonnakohtu 26.09.2003 otsusega 2-3-210/2003, Tartu Halduskohtu 19.04.2001 otsusega nr 3-63/

1. Sellele on viimati osundatud ka Tartu Ringkonnakohtu 18.05.2006 otsuses nr 3-05-
2. Tartu Halduskohtu 22.02.2006 kohtuotsusega kohtuasjas 3-05-1010 (jõustunud Tartu Ringkonnakohtu 18.05.2006 otsusega nr 3-05-1010) otsustas kohus tühistada Taheva Vallavalitsuse korralduse piiride kulgemise ettepaneku mitte A.S. kaebuses toodud motiividel, vaid sel põhjusel, et kohus leidis, et erastatavale ja tagastatavale maale juurdepääsu tee osas võib tekkida vaidlusi ning tehti ettepanek lahendada piiride kulgemine selliselt, et oleks maksimaalselt tagatud tagastamisele ja erastamisele kuuluvate maade omanike huvid tee kasutamisel. Taheva Vallavalitsus ongi vaidlustatud toimingus juhindunud eelnimetatud kohtuotsusest.
3. Kaasatud isik Maa-amet leidis, et kaebus on alusetu. Kaebuse esitaja ei ole kaebuses ega oma seletuses välja toonud, millega on vaidlustatud toiming vastuolus või kuidas piiride kulgemise ettepanek piirab kaebuse esitaja õigusi. Kolmandal isikul on õigus ehitise omanikuna erastada ostueesõigusega maad. Vallavalitsus on teinud kõik, et lahendada ka tagastatavale maale ligipääsu küsimus. Ehitusloa olemasolu, ehitusloa õiguspärasus ja ehitusloa alusel püstitatud ehitise õiguspärasus on eelnevalt tuvastatud Tartu Halduskohtu ja Tartu Ringkonnakohtu otsustega. HALDUSKOHTU LAHEND
4. Tartu Halduskohus jättis
5. septembri 2007 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt on õige vastustaja ja kaasatud isikute seisukoht, et kõik antud asjas kaebuse esitaja poolt toodud põhjendused on varasemates kohtulahendites analüüsitud ning lahendatud. O. J. le kuuluva elamu ehitamiseks väljastatud ehitusloa olemasolu, ehitusloa õiguspärasus ja ehitusloa alusel püstitatud ehitise õiguspärasus on eelnevalt tuvastatud Tartu Halduskohtu 20.05.2003 otsusega haldusasjas nr 3-59/2003, Tartu Ringkonnakohtu 26.09.2003 otsusega haldusasjas nr 2-3-210/2003, Tartu Halduskohtu 19.04.2001 otsusega haldusasjas nr 3-63/
6. Ehitusloa seaduspärasust on märkinud Tartu Ringkonnakohus ka oma 18.05.2006 otsuses haldusasjas nr 3-05-1010, milles A.S. oli vaidlustanud Taheva Vallavalitsuse 10.08.2005 väljastatud piiride kulgemise ettepanekut. 14.09.2006 esitas A.S. halduskohtule kaebuse Riikliku Arhitektuurilis-Ehitusliku Kontrolli Valga Inspektsiooni poolt 26.07.1993 väljastatud ehitusloa nr M-26/51 väljaandmise või ehitusloa puudumise tuvastamiseks ning selle ehitusloa õigusvastasuse tuvastamiseks (haldusasi nr 3-06-1837). Tartu Halduskohus lõpetas oma 20.09.2006 määrusega menetluse haldusasjas nr 3-06-1837 menetluse tähtaja ületamise tõttu. Kohus märkis, et kaebaja poolt esitatud taotlus ei ole oma olemuselt HKMS §-is 6 lg 3 p 3 sätestatud avalik-õigusliku suhte olemasolu või puudumise kindlakstegemine ning, et ehitusloa olemasolu, ehitusloa õiguspärasus ja ehitusloa alusel püstitatud ehitise õiguspärasus on eelnevalt tuvastatud Tartu Halduskohtu ja Tartu Ringkonnakohtu mitmete jõustunud otsustega. Et ehitusluba on väljastatud 26.07.1993, on kaebuses väitnud ka kaebaja ise. Seetõttu luges kohus, et A.S. on ületanud kaebuse esitamise 4 tähtaja. Tartu Ringkonnakohus nõustus halduskohtu põhjendustega ning jättis halduskohtu määruse muutmata. Eeltoodule tuginedes on põhjendatud väide, et A.S. on piiride kulgemise ettepanekut vaidlustanud tulenevalt ehitusloast, mille õiguspärasuse suhtes on olemas mitmed kohtulahendid. Kaebuse esitaja ei ole kohtule esitanud ühtegi sellist asjaolu, mis sunniks kohut ümber hindama varasemates kohtuotsustes tuvastatu või ära ootama Valga maavanema poolt läbiviidava järelevalve tulemusi. Kaebaja selgituste järgi tingis kaebuse esitamise Maa-ameti poolt talle antud vastus, kus Maa-amet märkis, et O. J. le väljastatud ehitusluba on välja antud Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 17.10.1991 otsuses „Eesti Vabariigi maareformi seaduse kehtestamise kohta“ sätestatud korda rikkudes ning et seetõttu ei ole O. J. l talle kuuluva ehitise juurde õigust maad ostueesõigusega erastada. Nimetatud Maa-ameti selgitus kaebuse esitajale ei tingi ehitusloa väljaandmisega seonduvate asjaolude uut läbivaatamist ega ehitusloale teistsuguse hinnangu andmist. Nagu Maa-amet oma käesolevas asjas antud selgitustes märkis, on Maa-ameti 24.01.2007 vastus koostatud ainult A.S. poolt esitatud andmete alusel, kontrollimata tegelikku olukorda, omamata seejuures informatsiooni samas küsimuses jõustunud kohtulahenditest. O. J. le kuulub õiguslikul alusel ehitatud pooleliolev elamu, mille juurde on tal õigus maad erastada. Vaidlustatud piiride kulgemise kokkuleppes on vallavalitsus arvestanud maa tagastamise subjekti õigusi juurdepääsuks tagastatavale maale, mis oli Tartu Ringkonnakohtu 18.05.2006 haldusasjas nr 3-05-1010 piiride kulgemise ettepaneku kohta tehtud vallavalitsuse korralduse tühistamise aluseks. Samas ei ole kaebuse esitaja 29.11.2006 piiride kulgemise ettepanekut kinnistule juurdepääsu osas vaidlustanud. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
7. A.S. esitas apellatsioonkaebuse Tartu Halduskohtu
8. septembri 2007 otsuse peale, milles taotleb otsuse tühistamist ning asja saatmist esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse norme. Väär ja õiguse üldpõhimõtetega vastuolus on seisukoht, et ehitusluba on kehtiv, kuna ebaseadusliku ehitusloa andmist ei ole vaidlustatud ja seda ei ole tühistatud. Maa-amet on oma 24.01.2007 kirjaga nr 4.1.-4/10975 andnud õige ja põhistatud selgituse, milles on O. J. le 1993 antud ehitusloa õigustühisust põhjendatud, toetudes selgituses nimetatud materiaalõiguse normidele. Seega on nimetatud ehitusluba õigustühine ja kehtetu selle andmisest. Järelikult ei saa O. J. le tuleneda maa erastamise õigust nendel alustel, millest ta on lähtunud. Seetõttu on ebaõige kohtu seisukoht, et kaebuse sisuks saab olla vaid piiride kulgemine (näiteks kinnistule juurdepääsu osas). Kaebuse esitaja on lähtunud seisukohast, et kuivõrd O. J. ei saa olla maa erastamise subjektiks, siis on põhimõtteliselt ebaõige ka selline piiride kulgemise ettepanek üldse, kuna lähtub enamast kui kahest hektarist; 2) on oluliselt rikutud menetlusnorme. Halduskohus on oma otsuse rajanud viidetele antud maaga seotud varem tehtud jõustunud kohtulahenditele, kuid samas sätestab HKMS § 17 lg 1, et varasema jõustunud kohtulahendi motiivides tuvastatud asjaolusid hindab kohus kogumis teiste tõenditega; 3) on jäetud andmata sisuline hinnang võimalikele teistele tõenditele - Maa-ameti 24.01.2007 kirjale nr 4.1.-4/
9. Maa-ameti seisukoht ei tohi olla mõjustatud ühestki kohtulahendist, vaid peab tulenema seadusest.

§ 38

lg 2 p 4 sätestab Maa-ameti õiguse anda selgitusi maareformiga seotud õigusakti rakendamisel, mitte aga varasemate kohtulahendite hindamisel. Seetõttu on Maa-ameti seisukoht, mis rajaneb ainult kohtulahenditele, vastuolus HKMS § 17 lg 1 mõttega; 4) on põhjendamatult keeldutud rahuldamast kaebuse esitaja 15.08.2007 taotlust võtta asja juurde tõenditena koopia Maa-ameti peadirektori 08.11.2005 kirjast nr 4.1-4/4751, koopia Maa-ameti 5 peadirektori kt 09.04.2007 ettepanekust nr 4.1-5/3998 Valga maavanemale, koopia Valga maavanema 23.04.2007 vastuskirjast nr 3.2-3/1905 ja koopia Valga maavanema 17.04.2007 korraldusest nr

1. Tegemist on dokumentaalsete tõenditega TsMS § 272 lg 1 ja 2 tähenduses. Lisaks eeltoodule taotles kaebuse esitaja halduskohtult Valga maavanemalt järelevalve materjalide saatmist ja kuni Valga maavanema järelevalve materjalide saabumiseni lükata edasi kohtuistungi aeg. Jättes põhjendamatult rahuldamata eelnimetatud taotlused ja lükates tagasi eelnimetatud tõendid, on kohus taandanud end uurimisprintsiibi rakendamisest halduskohtumenetluses, mis on vastuolus HKMS §-is 16 lg 2 ja §-is 19 lg 5 sätestatuga. Selline otsus ei ole põhjendatud ning on vastuolus HKMS §-iga 25 lg 5 ja TsMS §-iga 442 lg 8, kuna otsuse põhjendav osa on puudulik; 5) on rikutud poolte võrdsuse printsiipi, mis on kaasa toonud ebaõige ning ebaõiglase kohtuotsuse. Apellant füüsilise isikuna on võrreldes vallavalitsusega kui kohaliku omavalitsuse organiga faktiliselt ebavõrdseks pooleks ja sellises olukorras pidanuks halduskohus igati kaasa aitama poolte võrdsuse saavutamisele. Tulenevalt Riigikohtu lahendites väljendatud seisukohtadest on uurimisprintsiibi peamine eesmärk tagada, et olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata. Halduskohus on aga kaebuse esitaja tõendeid põhjendamata asja juurde võtmata jättes seda eesmärki eiranud. HKMS § 16 lg 1 sätestab, et halduskohtumenetluses on tõenditeks kõik tsiviilasja hagimenetluses lubatud tõendid. HKMS § 16 lg 2 sätestab, et menetlusosaline peab halduskohtumenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti; 6) on jäetud koostamata seadusega nõutav põhjendatud määrus. TsMS § 238 lg 4 sätestab, et tõendi vastuvõtmisest või tõendite kogumisest keeldumise kohta teeb kohus põhjendatud määruse. Kohus ei ole määruses sisuliselt põhjendanud, miks ta keeldub tõendeid vastu võtmast ja kaebuse esitaja taotlust rahuldamast tõendite kogumise osas (maavanema järelevalve materjalide osas). Olukorras, kus kohus on kaebuse esitaja tõendid ja tõendite kogumise taotluse tagasi lükanud, on tekkinud situatsioon, kus teise poole tõenditel (s. h Maa-ameti 07.06.2007 arvamus haldusasjas nr 3-07-696) on kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõud, mis on vastuolus HKMS §-is 16 lg 3 sätestatuga selle kohta, et ühelgi tõendil ei ole halduskohtu jaoks ette kindlaks määratud jõudu.
2. Taheva Vallavalitsus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
3. septembri 2007 otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt on Tartu Ringkonnakohus oma 18.05.2006 otsuses nr 3-05-1010 märkinud: „Asja materjalidest nähtuvalt on O.J. le välja antud ehitusloa õiguspärasus ja ehitiste püstitamine õiguslikul alusel tuvastatud Tartu Halduskohtu 19.04.2001 otsusega nr 363/2001, Tartu Halduskohtu 20.05.2003 otsusega nr 3-59/2003 ja Tartu Ringkonnakohtu 26.09.2003 otsusega nr 2-3-210/
4. Kuna asjas on olemas vastavad jõustunud kohtulahendid, siis ei anna käesolevas asjas ehitusloaga ja ehitistega seotud kaebaja väidete arvestamiseks alust ka viited Maa-ameti selgitustele, Ülemnõukogu 17.10.1991 otsuse p-le 3 ning AÕSRS §-dele 13 ja 14.“ Seega on Maa-ameti 08.11.2005 vastuskiri (selgitus) nr 4.1-4/4751 kohtule juba esitatud ja vallavalitsus ei pea teistkordset esitamist vajalikuks.
5. Kaasatud isik Maa-amet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
6. septembri 2007 otsuse muutmata jätmist. Seisukoha kohaselt: 1) on ehitusloa olemasolu, ehitusloa õiguspärasus ja ehitusloa alusel püstitatud ehitise õiguspärasus eelnevalt tuvastatud Tartu Halduskohtu 20.05.2003 otsusega haldusasjas nr 3-59/2003, Tartu Ringkonnakohtu 26.09.2003 otsusega haldusasjas nr 2-3-210/2003, Tartu Halduskohtu 19.04.2001 otsusega haldusasjas nr 3-63/2001 ja sellele on viimati osundatud ka 6 Tartu Ringkonnakohtu 18.05.2006 otsuses haldusasjas nr 3-05-
7. Kuivõrd HKMS § 17 lg 1 kohaselt varasema jõustunud kohtulahendi motiivides tuvastatud asjaolusid hindab kohus kogumis teiste tõenditega ning kuivõrd kohtud on A. Sarapu, O. J. ja Taheva Vallavalitsuse vaheliste hulgaliste kohtuvaidluste tulemusena tehtud jõustunud kohtulahendites korduvalt tuvastanud nii maakasutusõiguse andmise, ehitusloa väljastamise kui ka elamu püstitamisega seonduvaid asjaolusid nii eraldi kui ka kogumis, siis ei vaja eelnimetatud asjaolud käesolevas asjas enam tuvastamist, seda enam, et käesolevas kohtumenetluses osalevad samad pooled; 2) kuna Taheva Vallavalitsuse 29.11.2006 kirjaga nr 5-11/1011 tehtud tagastatava ja ostueesõigusega erastatava maa piiride kulgemise ettepaneku väidetavat õigusvastasust ei ole põhjendatud ühegi teise asjaoluga, siis on apellatsioonkaebus materiaal-õiguslikult täiesti põhistamata, samuti pole apellant osundanud ühelegi materiaalõigusnormile, millega Taheva Vallavalitsuse 29.11.2006 toiming oleks vastuolus või mida poleks järgitud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
9. septembri 2007 otsus muutmata. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS § 47 lg 1 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Vastavalt HKMS §-ile 34 lg 2 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on põhjendamatu.
10. Nähtuvalt asja materjalidest, on apellant vaidlustanud halduskohtus Taheva Vallavalitsuse toimingu, mis seisnes Kuusaare tagastatava ja ostueesõigusega erastatava maa piiride kulgemise ettepaneku tegemises 29.11.
11. Kuigi Vabariigi Valitsuse
12. novembri 1996 määrusega nr 267 kinnitatud Maa ostueesõigusega erastamise korra punkti 13¹ alusel koostatud tagastatava ja ostueesõigusega erastatava maa piiride kulgemise ettepanek on eelhaldusakt, mitte aga toiming, ei ole see asjaolu, et ettepanekut on käsitletud menetlusosaliste ja halduskohtu poolt toiminguna, viinud asja ebaõigele otsustamisele ja seega ei ole ka vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks.
13. Piiride kulgemise ettepaneku väidetav õigusvastasus seisneb selles, et kolmandale isikule O. J. le 26.07.1993 väljastatud ehitusluba elamu ehitamiseks endise Kuusaare talu asukohta on õigusvastane ja seetõttu on talle maa ostueesõigusega erastamine samuti õigusvastane ning rikub A.S. kui maa tagastamise õigustatud subjekti õigusi. Muid põhjendusi vallavalitsuse poolt esitatud piiride kulgemise ettepaneku vaidlustamiseks kaebaja esitanud ei ole. Halduskohus on õigesti leidnud, et on tõendatud O. J. le kuuluva elamu püstitamine õiguslikul alusel, sest maakasutusõiguse ja ehitusloa olemasolu ning ehitusloa ja püstitatud ehitise õiguspärasus on eelnevalt tuvastatud Tartu Halduskohtu 20.05.2003 otsusega haldusasjas nr 3-59/2003, Tartu Ringkonnakohtu 26.09.2003 otsusega haldusasjas nr 2-3-210/2003, Tartu Halduskohtu 19.04.2001 otsusega haldusasjas nr 3-63/2001 ja viimati on sellele osundatud ka Tartu Ringkonnakohtu 18.05.2006 otsuses haldusasjas nr 3-05-
14. Kuna HKMS § 17 lg 1 kohaselt varasema jõustunud kohtulahendi motiivides tuvastatud asjaolusid hindab kohus kogumis teiste tõenditega ning kohtud on A. Sarapu, O. J. ja Taheva Vallavalitsuse vahelistes kohtuvaidlustes tehtud jõustunud kohtulahendites korduvalt tuvastanud nii maakasutusõiguse andmise, ehitusloa väljastamise kui ka elamu püstitamisega seonduvaid asjaolusid nii eraldi kui kogumis ning antud asjas ei ole esitatud täiendavaid tõendeid, mis annaksid aluse asuda teisele 7 seisukohale, kui varasemates lahendites, siis on halduskohus õigesti hinnanud eelnimetatud asjaolusid käesolevas asjas.
15. Ebaõige on apellandi väide, et halduskohus on oluliselt rikutud menetlusnorme, kuna on vaidlustatud otsuse rajanud varem tehtud jõustunud kohtulahenditele, kuid on jätnud andmata hinnangu Maa-ameti 24.01.2007 kirjale nr 4.1.-4/
16. Vastavalt HKMS §-ile 17 lg 1 varasema jõustunud kohtulahendi motiivides tuvastatud asjaolusid hindab kohus kogumis teiste tõenditega. HKMS § 16 lg 1 kohaselt on halduskohtumenetluses tõenditeks kõik tsiviilasja hagimenetluses lubatud tõendid. TsMS § 229 lg 2 alusel võib tõendiks olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Vastavalt TsMS § 272 lg 1 on dokumentaalne tõend igasugune kirjalikult, pildistamisega või video, heli- või elektroonilise salvestusega või muu andmesalvestusega jäädvustatud dokument, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik kohtuistungil esitada tajutaval kujul. Kuigi sama paragrahvi lg 2 kohaselt on dokumendid ka ametlikud kirjad, siis antud juhul apellandi poolt viidatud Maa-ameti 24.01.2007 kiri ei sisalda andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta, vaid tegemist on selgituse andmisega õigusakti rakendamisel ning seetõttu ei ole see ka menetlusnormide kohaselt dokumentaalne tõend. Seda, et

§ 38

lg 2 p 4 sätestab Maa-ameti õiguse anda selgitusi maareformiga seotud õigusakti rakendamisel, on oma apellatsioonkaebuses märkinud ka apellant ise. Kuna Maa-ameti 24.01.2007 kiri sisaldab selgitusi õigusakti rakendamisel, mitte aga ei sisalda andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta, siis ei ole tegemist tõendiga ja halduskohus ei saanudki seda hinnata. Vastavalt HKMS §-ile 25 lg 3 otsust tehes kohus muuhulgas otsustab, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada, s. o kohus ise tõlgendab seadust ja seejuures ei ole talle siduvad kolmandate isikute poolt antud selgitused seaduse kohta. Lähtudes eeltoodust, hindas halduskohus õigesti HKMS § 17 lg 1 kohaselt varasemate jõustunud kohtulahendite motiivides tuvastatud asjaolusid kogumis teiste asjas olevate tõenditega ning kuna ei olnud esitatud selliseid tõendeid, mis oleksid ümber lükanud varasemates kohtulahendites tuvastatud asjaolusid, siis on halduskohus õigesti võtnud need aluseks ja jätnud uuesti hindamata selle, kas O. J. le kuuluvad ehitised on püstitatud õiguslikul alusel või mitte.

1. Halduskohus ei ole rikkunud uurimisprintsiipi sellega, et on jätnud rahuldamata kaebuse esitaja 15.08.2007 taotluse võtta asja juurde tõenditena koopia Maa-ameti peadirektori 08.11.2005 kirjast nr 4.1-4/4751, koopia Maa-ameti peadirektori kt 09.04.2007 ettepanekust nr 4.1-5/3998 Valga maavanemale, koopia Valga maavanema 23.04.2007 vastuskirjast nr 3.2-3/1905 ja koopia Valga maavanema 17.04.2007 korraldusest nr
2. Lähtudes käesoleva otsuse punktis 12 esitatud põhjendustest, ei ole Maa-ameti peadirektori 08.11.2005 kiri nr 4.1-4/4751 dokumentaalne tõend seaduse mõttes. Maa-ameti peadirektori kt 09.04.2007 ettepanek nr 4.1-5/3998 Valga maavanemale, Valga maavanema 23.04.2007 vastuskiri nr 3.2-3/1905 ja Valga maavanema 17.04.2007 korraldus nr 276 ei ole aga asjakohased ning seetõttu on ka need jätnud halduskohus õigesti asja juurde võtmata.
3. Arvestades eeltoodud põhjendusi, jätab ka ringkonnakohus rahuldamata apellatsioonkaebuses esitatud taotluse võtta asja juurde halduskohtu poolt tagastatud materjalid. Apellatsioonkaebuses on apellant taotlenud ka võtta asja juurde Õiguskantsleri 21.09.2007 kiri. Ringkonnakohus leiab, et taotlus ei ole asjakohane ja jätab selle rahuldamata. Samuti ei ole asjakohane ja tuleb jätta rahuldamata apellandi taotlus nõuda välja maavanemalt järelevalve materjalid ja võtta need asja juurde. 8
4. Halduskohus ei ole asja menetlemisel rikkunud poolte võrdsuse printsiipi ning apellatsioonkaebuses esitatud sellekohased väited on alusetud. Poolte võrdsuse printsiibi rikkumise on apellant sidunud sellega, et halduskohus on rikkunud uurimisprintsiipi. Kuna halduskohus ei ole rikkunud uurimisprintsiipi, siis ei ole rikutud ka poolte võrdsust. Halduskohus on lahendanud apellandi taotlused materjalide asja juurde võtmiseks protokollilise määrusega 22.08.
5. Protokollilises määruses on esitatud põhjendused, miks jäeti taotlused rahuldamata ning halduskohus ei pidanud koostama veel eraldi määrust taotluste rahuldamata jätmise kohta.
6. Arvestades seda, et apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad HKMS § 92 lg 1 alusel apellandi menetluskulud tema enda kanda. Teised menetlusosalised kuludokumente ei ole esitanud. Maili Lokk Agu Timmi 9 Viivi Tomson