TI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Marion Vakker Otsuse tegemise aeg ja koht 24.mai 2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-646 Haldusasi V.K. kaebus Tallinna Linnavalitsuselt kahju hüvitamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 08.mai 2007 Kohtuistungil osalenud isikud V.K., esindaja vandeadvokaat Helina Luksepp Tallinna Linnavalitsuse esindaja Priit Lello RESOLUTSIOON 1.Jätta V.K. kaebus rahuldamata. 2.Määrata advokaadibüroole Consensus riigieelarve vahenditest tasu riigi õigusabi korras advokaadi Helina Luksepp`a poolt osutatud õigusteenuse
t kokku 23 788,80 (kakskümmend kolm tuhat seitsesada kaheksakümmend kaheksa krooni ja 80 senti) krooni. 3.Saata otsuse ärakiri riigi õigusabi kulude väljamaksmise korraldamiseks
ti Advokatuuri juhatusele. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o. 24.05.2007 arvates esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. ASJAOLUD 24.10.1993 toimus V.K. kasutuses olevas eluruumis xxxxxxxx tulekahju, mille tagajärjel muutus eluruum elamiskõlbmatuks. 1 22.11.1993 ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni otsusega nr 1294 loeti Tallinnas, xxxxxx asuvad hooned ja krunt omandireformi objektiks. Nimetatud vara osas tunnistati omandireformi õigustatud subjektiks
ti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK). 22.06.1994 Tallinna Linnavalitsuse korraldusega nr 1225-k tagastati xxxxxx elamu EELK-le. 14.11.1994 esitas V.K. Tallinna Kesklinna Valitsusele avalduse xxxxxxx eluruumi erastamiseks. 22.11.1994 Tallinna Halduskohtu otsusega tunnistati linnakomisjoni otsus nr 1294 ja linnavalitsuse korraldus nr 1225-k seadusevastaseks ja tehti linnakomisjonile ja linnavalitsusele ettepanek asi uuesti läbi vaadata. 01.03.-24.05.1995 erastati üürnikele xxxxxxx asuvas elamus korterid 1,2,4 ja 5-
Tallinna Linnakohtu 28.02.2002 otsusega tuvastati, et kaebaja kasutas xxxxxx eluruumi üürilepingu alusel ning et üürileping ei lõppenud 1993.a. toimunud tulekahjus vara hävimise tõttu. 2001.a. lõpust hakati kaebajale eluruumi erastamisest keeldumist põhjendama sellega, et eluruum on tagastatud kirikule. Samas aga oli teistele xxxxxxx elanikele eluruumid erastatud. Vaatamata sellele, et tegemist oli õigusvastaselt võõrandatud varaga, oleks isikute võrdse kohtlemise korral tulnud ka kaebajale tema kasutuses olnud eluruum erastada nii nagu seda 1995.a. tehti kõigi teiste xxxxxx üürnike puhul.
lg 4 kohaselt ostumüügilepingu sõlmimisel võtab eluruumi müüja ostjalt erastamise kulude katteks tasu, mis ei tohi ületada 1% eluruumi ostu-müügilepingus fikseeritud eluruumi maksumusest. Selle tasu on erastamise kohustatud subjekt ka kaebajalt võtnud, kuid jätnud lepingu sõlmimata. Nimelt on kaebaja 21.03.1996 tasunud Korterite Erastamise Büroole 45 krooni ja 60 senti. Seega on vastustaja rikkunud
sätteid, mille alusel oli tal kohustus erastamine läbi viia. Kaebaja viitab Riigikohtu halduskolleegiumi 08.11.2002 otsusele haldusasjas nr 3-3-1-53-02, milles Riigikohus märgib, et eluruumide erastamisega viivitamine või erastamise mitteläbiviimine rikub eluruumide erastamise õigustatud subjektide
-st tulenevaid õigusi saada eluruumide omanikuks. Vastustaja on põhjendamatult viivitanud erastamise läbiviimisega, mille tulemusena on kaebajat koheldud ebavõrdselt võrreldes teiste xxxxxx üürnikega, kes said eluruumid erastada pärast seda, kui halduskohus 1994.a. tunnistas seadusevastaseks otsuse, millega xxxxxxx loeti omandireformi objektiks. 2 24.10.2002 teavitas Kesklinna Valitsus kaebajat sellest, et talle ei erastata eluruumi, kuna tegemist on omandireformi objektiga. Käesoleval ajal kasutab kaebaja eluruumi tähtajalise kehtiva üürilepingu alusel. Tänaseks on xxxxxx elamu osaliselt endistele üürnikele erastatud ning osaliselt EELK-le tagastatud, maa on kantud kinnistusraamatusse ning on moodustatud korteriomand. Lisaks on eluruumi korduvalt edasi müüdud. Seega ei saa kasutatav eluruum enam olla erastamise objektiks. Kaebaja on 1994.a. alates esitanud lugematuid nõudeid oma õiguste kaitseks ning on teinud kõik endast sõltuva, et kahju tekkimist ära hoida. Kuna aga vastustaja põhjendamatu viivituse tõttu on jäänud korter kaebajale erastamata ning puudub võimalus selle rikkumise heastamiseks, siis ainsaks võimaluseks on kahju hüvitamine. Kaebaja soovib saada sellist hüvitist, mis võimaldaks tal samaväärse eluaseme soetada. Kahju suuruse arvestamisel on kaebaja võtnud arvesse Lenkost Grupp OÜ hindamisakti, millest nähtub, et 3-toaline remontimata korter suurusega 63,6m xxxxxxx 3-kordses majas maksab umbes 2 800 0003 000 000 krooni. Kaebaja palub kohut välja mõista Tallinna linnalt tema kasuks eluruumi ebaseadusliku erastamata jätmisega tekitatud kahju summas 3 000 000 krooni. VASTUSTAJA SEISUKOHT Tallinna Linnavalitsus vaidleb kaebusele vastu ja palub see jätta rahuldamata.
lg 5 p 4 kohaselt erastamisele ei kuulu õigusvastaselt võõrandatud eluruumid, mille tagastamiseks või kompenseerimiseks on esitatud avaldus ettenähtud korras, kuni tagastamise küsimuse lahendamiseni või õigustatud subjekti notariaalselt kinnitatud loobumiseni vara tagastamise nõudest. Seega õigusvastaselt võõrandatud vara, mis kuulus seaduse kohaselt tagastamisele, ei saanud samal ajal olla erastamise objektiks. Asjaolu, et tagasitaotletavas hoones asuvad osad eluruumid on erastatud, ei anna alust hoone tervikuna mittetagastamiseks ja ka ülejäänud eluruumide erastamiseks, kuna subjektiivne avalik-õigus isiku kasutuses oleva eluruumi erastamiseks ei saa tuleneda teise samas elamus asuva eluruumi erastamise faktist. Subjektiivne avalik-õigus saab tuleneda ainult õigusnormist. Seadusest ei tulene, et kogu hoone tagastamise taotlus tuleb jätta rahuldamata ja kõik eluruumid kuuluvad erastamisele kui vähemalt osad selles asuvad eluruumid on juba erastatud. 1995.a. ei olnud alust xxxxxxx erastamiseks, kuna EELK vara tagastamise avaldus ei olnud selleks ajaks lahendatud. xxxxxx elamu tagastamise küsimus lahendati alles 2003.a. lõpus. xxxxxxx erastamine 1995.a. oli
lg 5 p 4 ja ORAS § 18 lg 1 alusel igal juhul välistatud ning kaebajale ei ole kunagi erastamise õigust tekkinud. Kuna eluruumi erastamise õigus kaebajal puudus, ei saa talle olla tekkinud ka kahju eluruumi väärtuse ulatuses. Kaebajale on Tallinna Kesklinna Valitsuse 28.11.2001 kirjas nr 1-28/2269 selgitatud, et eluruumi erastamine ei ole võimalik. Vastustaja leiab veel, et Lenkost Grupp OÜ ühelauseline eelhinnang xxxxxx asuvate remontimata korterite väärtuse kohta on täielikult põhjendamata ja tõendamata. Nimetatud dokumendist ei selgu, millest lähtuvalt on eluruumi väärtuse hinnang antud ja kuidas arvamuse andja on sellekohase tulemuseni jõudnud. Samuti on arusaamatu, kas Lenkost Grupp OÜ kirjale alla kirjutanud E. K. on atesteeritud hindaja, kes omaks piisavaid teadmisi eluruumide väärtuse hindamisel. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, ära kuulanud menetlusosalised ja uurinud kohtule esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt: 3 1.RVS §7 tuleneb, et kahju hüvitamise kohustus tekib ainult juhul, kui on täidetud neli tingimust, milleks on varalise kahju tekkimine, haldusakti või toimingu õigusvastasus, põhjuslik seos õigusvastase haldusakti või toimingu ja kahju tekkimise vahel ning kahju põhjustanud isiku süü. Kui üks nimetatud tingimustest on täitmata, siis ei teki ka kahju hüvitamise kohustust. Esitatud kaebusest nähtuvalt peab kaebaja tekkinud kahjuks erastamisele kuulunud xxxxxxx eluruumi väärtust ja kahju tekitanud õigusvastaseks tegevuseks Tallinna linna viivitust, mis seisnes erastamistoimingute tegemata jätmises, mis viis kaebaja kasutuses oleva eluruumi tagastamisele, selle edasimüümisele ja mis tegi võimatuks selle eluruumi kaebajale erastamise. Kaebaja leiab veel, et vastustaja põhjendamatu erastamise läbiviimise viivitamisega koheldi kaebajat ebavõrdselt võrreldes teiste xxxxxxx üürnikega, kes said pärast Tallinna Halduskohtu 22.11.1994 otsust eluruumid 1995.a.erastada. Kohus kaebaja väidetega ei nõustu. 2.
lg 5 p 4 kohaselt ei kuulu erastamisele õigusvastaselt võõrandatud eluruumid, mille tagastamiseks või kompenseerimiseks on esitatud avaldus ettenähtud korras, kuni tagastamise küsimuse lahendamiseni või õigustatud subjekti notariaalselt kinnitatud loobumiseni vara tagastamise nõudest. ORAS §12 lg 1 esimese lause kohaselt isikud, kelle omandis on omandireformi objektiks olev õigusvastaselt võõrandatud vara, on kohustatud selle õigustatud subjektile tagastama, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Viidatud sätetest tuleneb, et õigusvastaselt võõrandatud vara kuulub erastamisele ainult siis, kui seda ei tagastata. Käesolevas asjas ei ole poolte vahel vaidlust selles, et xxxxxx elamu näol oli tegemist õigusvastaselt võõrandatud varaga, mille suhtes oli EELK esitanud 1991.a. Tallinna Linnavalitsusele vara tagastamise avalduse. ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 22.11.1993 otsusega nr 1294 loeti xxxxxx hoone ja krunt omandireformi objektiks ja tunnistati selle vara suhtes õigustatud subjektiks EELK. Tallinna Linnavalitsuse 22.06.1994 korraldusega nr 1225-k tagastati xxxxxx asuv elamu EELK-le. Kümme xxxxxx üürnikku (kaebaja nende hulgas ei olnud) vaidlustasid ülalnimetatud linnakomisjoni otsuse ja linnavalitsuse korralduse. Tallinna Halduskohtu 22.11.1994 otsusega tunnistati linnakomisjoni otsus nr 1294 ja linnavalitsuse korraldus nr 1225-k täielikult seadusevastaseks. Otsuses tegi kohus linnakomisjonile ja linnavalitsusele ettepaneku asi uuesti läbi vaadata. Enne asja uuesti läbivaatamist aga erastas Tallinna linn 01.märtsist kuni 24.maini 1995 eluruumid halduskohtu 22.11.1994 otsuses nimetatud üürnikele. 3.Tallinna Linnakohtu 11.01.1996 otsusega tehti kindlaks, et xxxxxxx kinnisvara natsionaliseeriti 1940.a. ja selle otsuse alusel tegi ÕVVTK Tallinna linnakomisjon 15.03.1999 otsuse nr 10608, millega luges xxxxxx hoone ja maa uuesti omandireformi objektiks ja tunnistas selle vara suhtes õigustatud subjektiks taas EELK. Tallinna Linnavalitsuse 22.01.2003 korraldusega nr 110-k tagastati xxxxxxx elamu 1700/7443 mõttelises osas EELK-le. EELK taotlus ülejäänud mõttelise osa (5743/7443) tagastamiseks jäeti ORAS §12 lg 3 p 3 alusel rahuldamata, kuna vara oli füüsiliste isikute heauskses omandis. xxxxx elamu anti 14.02.2003 vara üleandmise aktiga EELK-le üle. Hoone osalise tagastamisega läks EELK-le üle ka omandiõigus kaebaja kasutuses olnud eluruumile nr 12a. Viidatud haldusaktid on kehtivad. Seega lõppes xxxxxx vara tagastamise menetlus hoone mõttelise osa üleandmisega EELK-le 14.02.2003. Kuna xxxxxx elamu näol oli tegemist varaga, mille erastamine
lg 5 p 4 alusel oli kuni selle vara tagastamise või kompenseerimiseni välistatud, siis on ebaõige kaebaja väide, et ta jäeti erastamisõigusest ilma. 4 4.Kaebaja on erastamisõiguse põhistamisel lähtunud asjaolust, et ülejäänud xxxxxx eluruumid erastati 1995.a. teistele üürnikele ja et ka tema oleks saanud eluruumi erastada, kui haldusorgan ei oleks erastamistoimingutega viivitanud. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et
-st tulenevalt ei olnud kaebajal ega ka neil üürnikel, kellele eluruum 1995.a. erastati, alust korterite erastamiseks, kuna EELK vara tagastamise avaldus ei olnud selleks ajaks lahendatud. 1995.a. kehtis kohtu ettekirjutus vaadata asi, ehk EELK avaldus uuesti läbi. xxxxxx hoone tagastamise küsimuse lahendamine oli peale 22.11.1994 kohtuotsust pooleli ja see jõudis lõpuni alles 2003.a. kui linnavalitsus andis 22.jaanuaril korralduse nr 110-k xxxxx elamu mõttelise osa tagastamise kohta EELK-le. Kohus leiab, et kaebaja ei saa asjaolust, et teistele xxxxxx üürnikele erastati 1995.a. korterid ja et EELK ei vaidlustanud Tallinna Linnakohtus korterite erastamistehinguid, tuletada endale õigust, mida seadus talle ei andnud. Samuti ei saa sel puhul tugineda võrdse kohtlemise põhimõttele. Põhiseaduse §12 esimene lause sätestab, et kõik on seaduse
võrdsed ehk nimetatud säte garanteerib võrdsuse õiguse kohaldamisel. Õiguse kohaldamise võrdsus tähendab seda, et seadust järgitakse kõigil juhtudel ühte moodi. Käesoleval juhul välistas
lg 5 p 4 õigusvastaselt võõrandatud eluruumide, mille tagastamise küsimus oli lahendamata, erastamise eluruumide üürnikele, sh kaebajale. Eluruumi erastamise keeld tulenes täiendavalt ka veel ORAS §18 lg 1, mis sätestas, et kuni omandireformi objektiks oleva õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise küsimuse otsustamiseni on riigi ja kohaliku omavalitsuse organitel ning teistel juriidilistel ja füüsilistel isikutel, kelle omanduses või valduses vara on, keelatud vara omandivormi muuta, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seda keeldu rikkuvad tehingud on tühised. Et Tallinna linn erastas 1995.a. eluruumid õigusvastaselt kohtuvaidluses osalenud isikutele, siis ei andnud see asjaolu iseenesest kaebajale õigust nõuda haldusorganilt õigusvastase käitumise jätkamist, ehk ka kaebajale eluruumi erastamist. Kuna kaebajal ei ole kunagi xxxxxx eluruumi erastamise õigust tekkinud, siis ei saa kaebajal olla ka tekkinud kahju eluruumi väärtuse ulatuses. Et kaebajale eluruumi erastamine ei olnud võimalik, on Kesklinna Valitsus selgitanud kaebajale ka oma 28.11.2001 kirjas nr 1-28/2269. Kirjas märgitakse, et xxxxxx elamu on tunnistatud ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 15.03.1999 otsusega nr 10608 omandireformi objektiks ja EELK selle vara suhtes õigustatud subjektiks (tl 14). 5.Kuna kaebajal puudus eluruumi erastamisõigus tulenevalt
lg 5 p 4, siis jätab kohus tähelepanuta kui asjasse mittepuutuvad kaebaja need väited, mis puudutavad xxxxxx eluruumis 24.10.1993 toimunud tulekahju ja sellega seotud asjaolusid. Samuti on käesolevas asjas asjasse mittepuutuvad kaebaja väited, mis puudutavad kaebaja kunagisi üürisuhteid Tallinna linnaga. Nagu juba kohus eelpool märkis, ei olnud xxxxxx eluruum erastamise objektiks ja kaebajal puudus eluruumi erastamisõigus tulenevalt
6.Harju Maakohtu 31.07.2006 määrusega (tsiviilasi nr 2-06-17805) rahuldati V.K. riigi õigusabi taotlus õigusdokumendi koostamiseks ja esindamiseks kohtus ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. V.K. esindajaks määras kohus AB Consensus vandeadvokaadi Helina Luksepp`a. Advokaat esitas 08.05.2007 halduskohtule taotluse määrata kindlaks riigi õigusabi tasu suurus. Taotluse kohaselt on advokaat H.Luksepp`a poolt V.K.`le osutatud õigusabi alljärgnevas mahus: halduskohtu menetluseks valmistumine ning kohtuistungitel osalemine 48 tundi (arvestusega 0,5 t tasu 210 krooni). Seega on kokku osutatud riigi õigusabi 48 tunni
t, mille tasuks on 20 160 krooni ja millele lisandub käibemaks 3628,80 krooni, kokku 23 788,80 krooni. 5 Justiitsministri 26.01.2005 määruse nr 2 „Riigi õigusabi osutamise
t makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ §12 lg 1 ning §13 kohaselt on isiku esindaja tasu halduskohtumenetluses haldusasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise
t 210 krooni iga poole tunni kohta ning esindaja tasu haldusasjas kohtulikus menetluses osalemise
t on sama määruse §12 lg 2 ja §13 kohaselt 210 krooni iga poole tunni kohta. Riigi õigusabi saaja V.K. on allkirjastanud taotlusele märgitud ajakulu ehk nõustunud õigusabi osutamiseks kulunud ajaga, s.o. 48 tunniga. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus riigi õigusabi tasu suuruseks ilma käibemaksuta 20 160 kr, millele lisandub käibemaks 3628,80 kr, kokku 23 788,80 kr. Marion Vakker Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.