KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Otsuse tegemise aeg ja koht 21. jaanuar 2008. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-07-40883 Tsiviilasi G.V. hagi I. Z. vastu ela

§ 61

lg 5 ning vähendada elatist alla miinimummäära (jätta elatise suurus 750 krooni muutmata), kuna elatise väljamõistmisel jääks teine laps (J.) varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (A.). IV Kohtuistung

1. Kohtuistungil hageja taotles elatise suurendamist alates hagi esitamisest. Hageja selgitas, et elatise suurus 750 krooni ühes kuus ei ole peaaegu kuue aastase lapse ülalpidamiseks piisav. Kostja ei ole ka kohtuotsusega välja mõistetud elatist regulaarselt maksnud ning kostjal on tekkinud elatisraha võlg.
2. Kostja leidis, et materiaalse olukorra tõttu on ta võimeline maksma elatist mitte rohkem kui 1 000 krooni. Kostja täidab võla tagasimaksmise kohustust kohtuotsuse alusel ning liiklusavariiga tekitatud kahju, mida kostja palgast kinni peetakse. 2 V Kohtu põhjendused
3. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud.
4. Perekonnaseaduse (

) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda. 10. Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (

§ 60lg 1).

Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. 11.

§ 61

lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest, kusjuures vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

§ 61

lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool (1/2) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (

1. aastal – 1 345 krooni,
2. aastal – 1 500 krooni,
3. aastal 1 800 krooni,
4. aastal 2 175 krooni).
5. Kostjalt on välja mõistetud elatis igakuise elatusraha suurusega 750 krooni alates 26.04.
6. a. Elatise väljamõistmise ajast on möödunud ca 6 aastat.
7. Elatise miinimumsumma tähendab seda, et see peaks katma lapse hädapärased kulutused ning sellisest summast väiksema summa maksmine on õigustatud vaid seaduses sätestatud juhtudel (

§ 61

lg 6), siis, kui lapsevanem on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaolud. Samuti juhul, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses (

§ 61

lg 4, elatise miinimumsuurus) osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

1. Kostja leiab, et tema varaline olukord ei võimalda maksta elatist lapsele miinimummääras. Kostja tunnistab elatise suurust 1 000 krooni kuus. Kostja leiab, et sel juhul jääks tema peres kasvav noorem tütar materiaalselt halvemasse olukorda, kui esimesest abielust sündinud laps.
2. A. V.(Z.) oli elatise väljamõistmise ajal 1 aastane, käesoleval ajal 5 aastane (
3. a veebruaris saab 6-aastaseks). Hageja tugineb sellele, et lapse vajadused on seoses eaga suurenenud, mis on iseenesest õige. Arvestades ka elukallidust, on
4. aastal elatis 1 000 krooni ilmselgelt liialt väike ja ebapiisav, et sellise summa maksmisega saaks lugeda ülalpidamiskohustust täidetuks.
5. Kostja põhjendab elatise maksmist alla seadusega sätestatud alammäära materiaalse olukorra ja teise lapse huvide kaitsega.
6. Hageja keskmine palk on käesoleval ajal 7 905 krooni (brutto, tl 4). Kostja keskmine palk on 9 368 krooni (brutto, tl 18).
7. Hagejal on üks ülalpeetav (tl 2), kostjal kaks ülalpeetavat (tl 2 ja 14). Kostja põhjendab oma vastuväiteid muu hulgas sellega, et tema abikaasa on lapsehoolduspuhkusel ning ta on seadusest tulenevalt kohustatud ka oma abikaasat üleval pidama. Kohus nõustub kostjaga, et

§ 21

tulenevalt peab abikaasa andma ülalpidamist teisele abikaasale lapse hooldamise 3 ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, kui kohustatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab. J. saab kolmeaastaseks 15.11.

1. a. Virumaa Pensioniameti tõendi kohaselt (tl 17) makstakse S. Z. peretoetust 900 krooni kuni 30.11.
2. a.
3. Kohus leiab, et kostja väited tema materiaalse olukorra kohta ei ole aluseks elatise vähendamiseks alla alammäära. Kostja ei ole kohtule esitatud tõendeid varaliste kohustuste kohta. Kostja ütlustest tulenevalt on varalised kohustused kostjal tekkinud kostja enda käitumise tagajärjel (kohtuotsusega väljanõutud võlg, liiklusavariiga tekitatud kahju). Kostja ei osanud ka selgitada, millal tal kohustused lõppevad. 20.

§ 61

lg 5 sätestab, et kohus võib elatise suurust vähendada alla poole kuupalga alammäärast, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 21. Elatist maksma kohustatud vanemale uute ülalpeetavate lisandumine (teise lapse sünd) mõjutab selle vanema varalist seisundit ning võib olla aluseks elatise vähendamisele, tagamaks kõikidele lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks (

§ 61lg 5).

Kostja tugineb sellele sättele. Kostja ülalpidamisvõime võimaldab ülal pidada nii ennast, lapsehoolduspuhkusel abikaasat, teisest abielust sündinud last kui ka last esimesest abielust vähemalt elatise miinimummääras. Kostja ülalpidamisvõime on 2 342 krooni (9 368 /brutopalk/ : 4 /kostja ise, 2 last ja abikaasa/). Kohtunik 4