← Eesti

3-07-490/29

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Lauri Madise ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 22. jaanuar 2008, Tallinn Haldusasja number 3-07-490

§ 19mõttes.

  1. c)Distsiplinaarmenetluse algatamise korraldus, milleks oli MTA peadirektori 23.01.2007 e-kiri, milles ta kohustas V. Naaritsat viima läbi distsiplinaarmenetluse, on käsitletav õiguspärase toiminguna. Rahandusministri 19.01.2004 määruse nr 9 „Maksu- ja Tolliameti põhimäärus” § 37 lõike 1 punkti 7 ja lõike 2 alusel MTA peadirektori 17.02.2004 käskkirjaga nr 12-P kinnitatud distsiplinaarmenetluse läbiviimise juhendi (edaspidi juhend) p 1 kohaselt määrab nimetatud juhend kindlaks MTA teenistuja suhtes distsiplinaarmenetluse läbiviimise korra. Juhendi punktist 7 ei tulene, et keegi teine peale vahetu ülemuse ei või teha esildist distsiplinaarmenetluse algatamise kohta. Oluline on, et peadirektor kiiresti süüteo kohta informatsiooni saaks, et siis otsustada, kas algatada distsiplinaarmenetlus või mitte.
  2. d)Kaebuse esitaja oli teadlik alustatud distsiplinaarmenetlusest. Seda saab järeldada kohtule 07.03.2007 esitatud kaebuse sõnastusest. Samuti on vastustaja väitnud kirjalikus vastuses kaebusele, et V. Naarits teavitas kaebuse esitajat 24.01.2007 suuliselt distsiplinaar-menetluse algatamisest ning esitanud selle tõenduseks jutuajamise juures viibinud T. Allase kirjaliku seletuse. Samuti on vestluse asjaolusid kirjeldatud V. Naaritsa kirjalikus ettekandes (tlk 104), milles V. Naarits kinnitab, et soovis seal I. Tagelilt ja T. Allaselt saada rohkem informatsiooni 08.01.2007 väärteo menetlemise kohta.
  3. e)Distsiplinaarmenetluse algatamist ei muuda õigusvastaseks see, et 22.01.2007 V. Naaritsa ekirjas MTA peadirektorile (tlk 49) on märgitud, et kaebuse esitaja pani väärteomenetluse käigus toime olulised menetlusnormide rikkumised, distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes on aga märgitud, et tegemist ei olnud oluliste rikkumistega. Distsiplinaarmenetluse eesmärk ongi selgitada välja võimalikud süüteod, nende raskusaste, kohaldatava karistuse vajadus ning selle liik ja määr. Asjaolu, et süütegu kvalifitseeriti lõpptulemusena mitteoluliseks, sai käesoleval juhul ainult kaitsta kaebuse esitaja huve.
  4. f)Kaebuse esitajale oli tagatud võimalus anda distsiplinaarmenetluse asjaolude kohta selgitusi. 17.01.2007 oli kaebuse esitaja andnud T. Allasele kirjaliku seletuse vaidlusaluse väärteojuhtumiga seoses. Vastustaja selgituste kohaselt kaebuse esitaja täiendavaid kirjalikke selgitusi distsiplinaarmenetluse raames anda ei soovinud (V. Naaritsa 31.01.2007 ettekanne peadirektorile tlk 104). T. Allase ja V. Naaritsa kirjalike seletustega on tõendatud ka see, et kaebuse esitaja sai anda asjas suulisi seletusi 24.01.2007 Koidula tollipunktis.
  5. g)I. Tagel ei tutvunud enne distsiplinaarasja kokkuvõtte allkirjastamist distsiplinaarmenetluse käigus kogutud materjalidega. See ei muuda distsiplinaarmenetluse kokkuvõtet iseenesest õigusvastaseks, sest I. Tagelit ei karistatud. Distsiplinaarmenetluse materjalide tutvustamise peamine eesmärk on anda isikule enne tema karistamise osas ettepaneku tegemist võimalus esitada karistuse määramise ning selle liigi ja määra osas oma seisukoht ja vastuväited. Distsiplinaarmenetluse kokkuvõtet tutvustati kaebajale 08.02.2007 ning teda teavitati võimalusest tutvuda kõigi distsiplinaarasjas kogutud materjalidega (V. Naaritsa e-kiri I. Tagelile 3

(8)3-07-490 12.02.2007 tlk 105). Riigikohtu halduskolleegium on oma 02.05.2005 otsuses haldusasjas nr 33-1-10-05 asunud seisukohale, et kokkuvõtte tutvustamine peale selle allkirjastamist ei piira isiku õigusi.
  1. h)Kaebaja väited teenistuskohustuste mittenõuetekohast täitmist vabandavate asjaolude kohta ei ole põhjendatud. Iga kohtuvälise menetleja tunnistuse saanud inspektor peab olema suuteline menetlust iseseisvalt läbi viima. Asjaolu, et kaebaja oli osalenud vaid ühel väärteomenetlemise alasel koolitusel ja see oli tema menetluses esimene väärteoasi, ei vabasta kaebuse esitajat vastutusest menetluses esinenud vigade pärast. Samuti ei õigusta asjaolu, et kaebuse esitajat häirisid väärteo menetlemisel mitmed faktorid, toimepandud rikkumisi.
  2. i)Kaebaja suhtes ei ole rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet. Kaebaja väitis, et teda on tema suhtes distsiplinaarmenetluse algatamisega koheldud võrreldes kolleegidega ebavõrdselt, kuna sarnaseid rikkumisi on esinenud ka teistel. V. Naaritsa kirjaliku ettekande (tlk 104) kohaselt selgitas T. Allas, et ka teistel tolliinspektoritel on väärteomenetluses esinenud eksimusi ja eriti enne 2006 koolitust. Toimiku materjalide hulgas on MTA juhtivjuristi Udo Mäesepa personaalsed e-kirjad Koidula tollipunkti ametnikele, millest koopiad on saadetud T. Allasele (tlk 81-92), milles U. Mäesepp juhib tähelepanu rikkumistele väärteoasjade dokumentide vormistamisel. Vaidlust ei ole selles, et varem ei ole Koidula tollipunkti teenistujate suhtes kaebuse esitaja poolt toimepandud distsiplinaarsüüteoga sarnastel juhtudel distsiplinaarmenetlust algatatud ega karistust määratud. Võrdselt tuleb kohelda isikuid, kes samadel asjaoludel panid toime samasuguse teo ja kelle osas muud olulised asjaolud (varasem karistatus, staaž, muud tööd iseloomustavad näitajad) on samasugused. Kaebuse esitaja teo asjaolud on küll distsiplinaarmenetluse kokkuvõttest nähtuvalt tuvastatud, kuid teiste isikute süütegude täpsemad asjaolud vastustaja poolt tuvastatud ei ole. Võrdse kohtlemise põhimõte kohaldub eelkõige samadel või sarnastel asjaoludel võrreldavate karistuste määramisel või ATS § 110 alusel distsiplinaarmenetluseks teenistusest kõrvaldamisel. Võrdse kohtlemise põhimõttest ei tulene, et distsiplinaarmenetlust ei tohi algatada juhul, kui seda varem tehtud ei ole.
  3. j)Distsiplinaarmenetluse kokkuvõte on õiguspärane, sest kaebaja poolt väärteomenetluse nr 66/EE480/004 mittenõuetekohase läbiviimisega ATS § 84 p 1 sätestatud distsiplinaarsüüteo teenistuskohustuste mittenõuetekohase täitmise – toimepanemine on tõendatud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 5. Apellatsioonkaebuses palub Ilmar Tagel tühistada Tallinna Halduskohtu 21.09.2007 otsus ja uue otsusega kaebus rahuldada.
  4. a)Kohus on liiga kitsalt piiritlenud vaidlustatud toiminguid ning jätnud mitmed V. Naaritsa õigusvastased toimingud käsitlemata. Ettepaneku distsiplinaarmenetluse algatamiseks tegi V. Naarits, mitte kaebaja vahetu ülemus või mõni ülemus, kellele kaebaja teenistusalaselt allub. T. Allase e-kirja põhjal on ilmne, et distsiplinaarmenetluse algatamise tingis soov vabaneda kaebajast kui töötajate peausaldusisikust.
  5. b)Kohus on valesti hinnanud tõendeid ja jätnud tähelepanuta, et peadirektorile distsiplinaarmenetluse alustamise ettepanekut tehes tugines V. Naarits üksnes T. Allase ja kaebaja seletuskirjale ega selgitanud välja, kas tegemist on kaebaja pisieksimuse või väärteomenetluse olulise rikkumisega.
  6. c)Distsiplinaarmenetlus erines tavapärasest ka seetõttu, et distsiplinaarmenetlusega tegeles sisekontrolli osakonna juhataja isiklikult. Juhendi kohaselt tegeleb sisekontrolli osakond üksnes tõsiste rikkumistega. 4
(8)3-07-490
  1. d)V. Naarits edastas peadirektorile väärad andmed üleastumise kohta, märkides, et tegemist on väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega. Peadirektoril ei olnud aega materjalidega korralikult tutvuda ja ta võttis distsiplinaarmenetluse algatamise korralduse andmisel aluseks üksnes V. Naaritsa ebaõigeid andmeid sisaldava e-kirja.
  2. e)Kaebajat ei tutvustatud suuliselt ega kirjalikult distsiplinaarmenetluse algatamisega. T. Allase seletus on vale ja tingitud sellest, et kaebaja näol on tegemist töötajate esindajaga või mõjutati teda juhtkonna poolt. Kohus on pooli ebavõrdselt koheldes andnud põhjendamatult suure kaalu vastustaja poolt alles hiljem esitatud T. Allase ja T. H kirjalikele seletustele. Samuti ei ole usaldusväärne V. Naaritsa 2007. aasta jaanuari lõpus peadirektorile antud seletus, sest distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes ei tehta sellele viidet ning see võidi koostada hiljem. V. Naaritsa tegevus oli õigusvastane ka seetõttu, et ta ei tutvustanud distsiplinaarmenetluse materjale enne kokkuvõtte koostamist kaebajale. Sellega rikuti kaebaja õigust ärakuulamisele ja vastuväidete esitamisele. V. Naarits ei tutvustanud isiklikult ka kokkuvõtet, mistõttu kaebajal ei olnud ka kokkuvõttega tutvumisel võimalik esitada küsimusi läbiviidud menetluse ja kogutud materjalide kohta. Materjale talle nagunii tutvustamisel ei esitatud.
  3. f)V. Naarits tegi kokkuvõttes õigusvastase ettepaneku vähendada kaebaja lisatasu. Kaebaja juhtis kohtu tähelepanu sellele, et kaebaja lisatasu on seoses distsiplinaarmenetlusega vähendatud, kuigi käskkirja selle kohta antud ei ole. Kohus oleks pidanud seda väidet kontrollima ja vastavad tõendid välja nõudma.
  4. g)Kohus jättis alusetult tuvastamata võrdse kohtlemise printsiibi rikkumise, sest asja materjalidest ei nähtu, mille poolest on kaebaja rikkumine nii eriline, et selle puhul pidi alustama distsiplinaarmenetluse.
  5. h)Kohus rikkus menetlusnorme kui jättis välja kutsumata tunnistaja T. H. Vastustaja on saanud esitada kohtuistungi protokollile parandusi varem, kui kohtuistungil protokolli avalikustamine teatavaks tehti. Vastustaja poolt 08.08.2007 saadetud materjalide hilise kättesaamise (saadeti kohtust välja alles 22.08.2007) tõttu ei olnud kaebajal võimalik oma menetlusõigusi täiel määral teostada. Kaebaja viibis 25.08.–10.09.2007 korralisel puhkusel ning tal olid planeeritud selleks ajaks erinevad üritused. Kohtutoimikuga sai kaebaja tutvuda 30.08.2007, kuid toimiku sisukord ei olnud koostatud loetavas kirjas ja toimik oli mahukas, mistõttu kulus kogu aeg sellele, et kindlaks teha, millisel leheküljel üks või teine tõend asub.
  6. i)Kaebaja palus vastustajalt välja nõuda andmed ametnike kohta, kelle suhtes on algatatud distsiplinaarmenetlus väärteomenetlusõiguse rikkumisega seoses; käskkirjade ärakirjad kaebajale 2007. aastal määratud lisatasude kohta ning V. Naaritsa ametijuhend. Kaebaja märkis, et nimetatud tõendid on vajalikud võrdse kohtlemise printsiibi rikkumise ja kaebaja karistamise fakti kindlaks tegemiseks. 6. MTA on vastuses seisukohal, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
  7. a)Kohtuotsuses on distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte alusel tuvastatud, et distsiplinaarmenetlust alustati T. Allase 22.01.2007 seletuse põhjal. Samuti on kohus leidnud, et juhendi punktiga 7 ei ole vastuolus, kui distsiplinaarmenetlus algatatakse kellegi teise kui vahetu ülemuse (antud juhul vahetu ülemuse vahetu ülemus) ettepaneku põhjal. Kohus on pikalt peatunud sellel, millised võivad olla distsiplinaarmenetluse algatamise ajendid. 5
(8)3-07-490
  1. b)Kaebajal oli võimalus anda seletusi distsiplinaarasja menetluse raames. Kaebajale tutvustati kokkuvõtet ja teavitati võimalusest tutvuda kogutud materjalidega. Kaebaja õigusi ei saanud kuidagi rikkuda see, et kokkuvõtet ei tutvustanud V. Naarits.
  2. c)Ettepaneku tegemine lisatasu vähendamiseks on kooskõlas juhendi punktiga 17.7. Käesoleva haldusasja raames ei pidanud kohus kontrollima, kas kaebaja lisatasu vähendati või mitte, sest vaidlustatud oli V. Naaritsa toiminguid distsiplinaarmenetluse läbiviimisel.
  3. d)Kaebaja suhtes ei ole võrdse kohtlemise põhimõtet rikutud.
  4. e)Täiendavate tõendite nõuet ei pidanud vastustaja asjakohaseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Käesolevas asjas on ringkonnakohtu hinnangul põhiküsimuseks, kas kaebaja õigusi on piiratud

§ 19lõike 3 mõttes.

Kaebaja leiab, et distsiplinaarmenetluse algatamise tema suhtes tingis üksnes tema ametiühingualane tegevus ja soov temast kui töötajate usaldusisikust vabaneda, sest ei varem ega hiljem ei ole väärteomenetlusnormide rikkumise tõttu distsiplinaarmenetlust ühegi MTA teenistuja suhtes alustatud. Samuti on kaebaja esile toonud mitmeid distsiplinaarmenetluse läbiviimise nõuete rikkumisi. 8.

§ 19

lg 4 annab isikule, kelle õigusi sama paragrahvi lõikes 3 sätestatud viisil piirati, muu hulgas kahjunõude. Kaebaja põhjendatud huvi tugineb viidatud paragrahvi lõikele 4 ning kaebaja ringkonnakohtu istungil antud selgitusele, et ta soovib ebaõiglase distsiplinaarmenetluse tõttu tulevikus esitada vastustaja vastu kahjunõude. Põhjendatud huvina halduskohtu otsuses esile tõstetud rehabiliteeriv huvi ja soov, et kokkuvõte sisaldaks ettepanekuid olukorra parandamiseks, ei anna alust distsiplinaarmenetluse toimingut, mille tulemusena kaebajat ei karistatud, kohtus kontrollida. Distsiplinaarmenetluse õigusvastaseks tunnistamine ei oma rehabiliteerivat mõju, sest ei välista lisatasu vähendamist või koondamisel ebasoodsasse situatsiooni sattumist. Tuvastamisnõude rahuldamine ei saa kaasa tuua seda, et vastustaja töötaks välja olukorra parandamise abinõud. Eeltoodud põhjustel kontrollib ringkonnakohus esitatud kaebuse alusel üksnes seda, kas distsiplinaarmenetluse läbiviimine on käsitletav kaebaja õiguste piiramisena

§ 19lg 3 mõttes.

Kohus ei kontrolli menetlusnõuete rikkumist distsiplinaarmenetluse läbiviimisel, sest sellest ei sõltu kaebaja kui ametiühingu valitud esindajaks oleva isiku õigusi piirava kohtlemise tuvastamine ega kahjunõue. Seega puudub kaebajal põhjendatud huvi distsiplinaarmenetluse erinevate toimingute kontrollimiseks selles osas. 9.

§ 19

lõike 2 kohaselt ei või töötaja õigusi piirata sõltuvalt tema kuulumisest või mittekuulumisest ametiühingusse, ametiühingu valitud esindajaks olemisest või muust seaduslikust ametiühingualasest tegevusest. Lõike 3 kohaselt mõistetakse sellise õiguste piiramise all ametiühingualase tegevuse tõttu palga ja lisatasude vähendamist, lisatasude mittemaksmist; distsiplinaarkaristuse määramist; ähvardamist töölepingu lõpetamise, teenistusest vabastamise, töötingimuste halvendamise, karistuse määramisega ja muud ebavõrdset kohtlemist. Piirang on õigusvastane, kui seda kohaldatakse üksnes isiku ametiühingualase tegevuse tõttu.

§ 19

lõike 5 kohaselt vabaneb tööandja vastutusest üksnes siis, kui tõestab, et töötaja õiguste piiramine oli seaduslik ega olnud seotud töötaja ametiühingualase tegevusega. 6

(8)3-07-490 10. Kaebaja poolt kirjeldatud asjaolude pinnalt võib kaebaja õiguste rikkumisena kõne alla tulla

§ 19

lg 3 p 7 tähendatud muu ebavõrdne kohtlemine, kuid välistada ei saa ka karistusega ähvardamist (p 6), sest kuigi otseselt karistuse määramisest kaebajale ei räägitud, on distsiplinaarmenetluse läbiviimise lõppeesmärgiks süüdlase kindlaks tegemine ja karistamine. Distsiplinaarmenetlus ei lõppenud käesoleval juhul karistuse määramisega. Kaebaja väidab küll, et lisatasu teisel poolaastal vähendati tulenevalt distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes tehtud ettepanekust ning vastustaja kinnitusel vaadatakse lisatasud ümber iga poole aasta tagant. Seega võib olla, et vead väärteoasja menetlemisel võisid tuua kaasa lisatasu vähendamise, kuid kindlasti ei saanud seda põhjustada pelgalt distsiplinaarmenetluse läbiviimine. Reeglina ei riku distsiplinaarmenetluse läbiviimine kui süüteo asjaolude väljaselgitamisele suunatud menetlus iseenesest töötaja õigusi. Töötajad peavad taluma menetluse läbiviimisega seotud kitsendusi tõe väljaselgitamise huvides.

§ 19

on aga andnud töötajatele täiendava kaitse ebavõrdse kohtlemise eest, mis on ajendatud töötaja ametiühingualasest tegevusest. Ringkonnakohus leiab, et juhul, kui tööandja algatab ja viib distsiplinaarmenetluse läbi ajendatuna töötaja ametiühingualasest tegevusest süüteo osas, mille puhul tavaliselt distsiplinaarmenetlust ei algatata, on tegemist

§ 19lg 3 p 7 näidatud õiguste piiramisega.

Vastasel korral võiks tööandjad, algatades distsiplinaarmenetlusi ka väheoluliste rikkumiste puhul, hoida ametiühinguliikumisega seotud isikuid pidevas pingeolukorras ning mõjutada nende seisukohti sobivas suunas. 11. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et kaebaja rikkus väärteomenetluse norme väärteoasja menetlemisel sarnaselt teiste MTA ametnikega, kuid erinevalt teistest ametnikest algatati kaebaja suhtes distsiplinaarasi. Kahtlust, et distsiplinaarmenetluse algatamine kaebaja suhtes võis olla seotud sooviga vabaneda temast kui tülikast ametiühingutegelasest, toetab Koidula tollipunkti juhataja kohusetäitja Tanel Allase e-kiri (lk 94). T. Allas märgib selles teiste hulgas ka sisekontrolli osakonna juhatajale saadetud e-kirjas: “Tööinspektsioon on teenistusest vabastamisest keeldumise ühe põhjusena toonud, et I. Tagelit ei ole karistatud distsiplinaarkorras - nüüd võiks otsustada, kas antud eksimus on piisav, et I. Tageli suhtes alustada distsiplinaarmenetlus ja vaidlustada Tööinspektsiooni poolne keeldumine?” Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et tegemist on üksnes tõdemusega, et kaebaja vabastamiseks ei antud tööinspektori poolt nõusolekut. T. Allas teeb ettepaneku kaaluda distsiplinaarmenetluse alustamist ja karistamist, et tööinspektori nõusolek ametiühingutegevusega seotud isiku vabastamiseks saavutada. Seega ei saa väita, et e-kirja ajendiks ei olnud kaebaja ametiühingualane tegevus. Ka selliste asjaolude pinnal ei saa veel lugeda tõendatuks, et kaebaja suhtes viidi läbi distsiplinaarmenetlus ajendatuna tema ametiühingualasest tegevusest, sest isegi kui töökohustuste rikkumise asjaolud on sarnased, võivad muud erilised asjaolud tingida ühel juhul vajaduse algatada distsiplinaarmenetlus ning teisel juhul mitte. Välistada ei saa töötaja pahatahtlust pisirikkumiste toimepanekul, ühetaoliste rikkumiste korduvust vaatamata tähelepanu juhtimisele jne. 12.

§ 19

lg 5 paneb tõendamiskoormise juhul, kui kaebaja väidab oma õiguste piiramist seoses ametiühingualase tegevusega, tööandjale. Distsiplinaarmenetluse algatamist üksnes kaebaja suhtes põhjendas MTA esindaja ringkonnakohtu istungil sellega, et peadirektor ega menetluse algatamise ettepaneku 7

(8)3-07-490 peadirektorile teinud sisekontrolli osakonna juhataja ei olnud kursis MTA praktikaga selles vallas ega teadnud, et analoogilistel juhtumitel distsiplinaarmenetlusi ei algatata. Selline põhjendus tundub otsitud ega ole piisav, et lükata ümber tõsiseid kahtlusi, et kaebaja ebavõrdne kohtlemine oli tingitud tema ametiühingualasest tegevusest. T. Allas, kellele MTA juriidiline osakond saatis kõik Koidula tollipunkti ametnike poolsetele väärteomenetlusnormide rikkumistele tähelepanu juhtivad e-kirjad, oli kindlasti teadlik, et ühelgi sarnasel juhul ei olnud distsiplinaarmenetlust algatatud. Sisekontrolli osakond peab juba oma funktsioonidest tulenevalt olema kursis sellega, millised on teenistujate sagedasemad töökohustuste rikkumised ning kuidas administratsioon neile reageerib. Peadirektor ei saa viidata vähesele informeeritusele, kui ta mõistlikult võis eeldada, et see informatsioon alluvatel olemas on. Seega ei ole vastustaja tõendanud, et distsiplinaarmenetlus algatati kaebaja suhtes muul põhjusel kui ametiühingualasest tegevusest ajendatuna. Kaebaja õigust võrdsele kohtlemisele on vastustaja poolt distsiplinaarmenetluse läbiviimisega piiratud ning distsiplinaarmenetluse läbiviimine on seetõttu õigusvastane. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtuotsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada. 13. Menetluskuludena on kaebaja palunud välja mõista riigilõivu 160 krooni ja sõidukulud nii halduskohtus toimikuga tutvumiseks kui istungiks kohaletulekuga ning ringkonnakohtu istungile sõiduga. Kaebaja on esitanud halduskohtule bussipileteid kokku 195 krooni eest, mis moodustab halduskohtu menetluskulud. Ringkonnakohtule on kaebaja esitanud ühe otsa bussipileti maksumusega 125 krooni, mis arvestades tagasisõidu maksumuseks sama summa, teeb sõidukuludena kokku 250 krooni. Seega tuleb kaebaja kasuks HKMS § 92 lg 1 alusel välja mõista kokku 605 krooni. Kohtunikud Viive Ligi Silvia Truman Lauri Madise 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.