← Eesti

2-06-34/8

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Avalikult teatavakstegemine 20 aprill 2007 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi Hagi ese nr 2- 06- 34 Andrus Mugur versus Markee Ehitus OÜ Nõud

§ 103

lg 2 järgi loetakse nõue tunnustatuks juhul, kui nõudele ei vaidle vastu ükski võlausaldaja ega haldur. Teiste võlausaldajate ja halduri poolt nõudele vastuväite esitamisel on nõude esitanud võlausaldajal õigus esitada

§ 106

lg 1 alusel hagi nõude tunnustamiseks.

§ 106

lg 1 alusel esitatud hagi rahuldamisel ja nõude tunnustamisel on hagejal õigus vastavalt jaotisele pankrotivara arvel oma nõude rahuldamisele.

§ 106

lg 1 alusel esitatud nõude osas on poolteks hagejana võlausaldaja, kelle nõuet nõuete kaitsmise koosolekul ei tunnustatud, ja kostjatena nõudele vastu vaielnud võlausaldaja ja/või võlgnik, keda esindab haldur. Kummagi nõude läbivaatamisel saab kohus lähtuda ainult selles nõudes poolte poolt esitatud väidetest ja vastuväidetest. Riigikohus oma lahendis 21 märtsist 2006 nr 3-2-1-10- 06 on asunud seisukohale, et

§ 106lg 1 sätestab Eesti õiguskorrale ka juba varasema, kuni 1.

jaanuarini 2004. a kehtinud pankrotiseaduse järgi tuntud võlausaldaja hagi esitamise õiguse teise võlausaldaja vastu, kui viimane on nõuete kaitsmise koosolekul vastu vaielnud tunnustamiseks esitatud nõudele. Ka varem oli võlausaldaja hagi nõude tunnustamiseks pankrotimenetluses suunatud sellele, et selgeks teha, kas tal on võlgniku vastu nõudeõigus või nõuet tagav pandiõigus. Hagi rahuldamise korral tekkis võlausaldajal õigus osaleda pankrotihalduri koostatud jaotusettepaneku põhjal pankrotivara müügist saadud raha jaotamisel. Käesolevas asjas esitas hageja nõude

§ 106lg 1 alusel s.t.

võlausaldaja on esitanud hagi võlgniku vastu, keda esindab pankrotihaldur. Hageja on esitanud OÜ Markee Ehituse pankrotihaldurile nõudeavalduse 26 09 2005 summas 506 400.89 krooni. ( tl. 6 ). Pankrotihaldur on esitanud kirjaliku vastuväite Andrus Muguri võlanõudele ( tl. 7 ). Pankrotihaldur on seisukohal, et võlanõue ei kuulu rahuldamisele tõendamatuse tõttu. Samuti pankrotihaldur põhjendab võlanõude tunnustamata jätmist asjaoluga, et perekond Mugur on OÜ Markeele võlgu 480 000 krooni. Kohtus ei tekkinud vaidlust selle üle, et OÜ Markee Ehitus ehitas hagejale maja ja ehituses olid puudused. Kohtuistungil tunnistajad I. Stepantšuk ja E. Järv kinnitasid, et olid teadlikud puudustustes ehituses, kuid ei saadud kokkuleppele puuduste kõrvaldamiseks kuuluvas summas. OÜ Markee Ehitus leidis, et puuduste kõrvaldamiseks kulub umbes 150 000 krooni, aga hageja väitel oli selleks hinnaks ehitusfirmalt Silindia ( tl 16 – 17 ) võetud hinnapakkumine puuduste kõrvaldamiseks ehituses summas 506 100.89 krooni. Tunnistaja Igor Stepantšuk ( tl 20 ) ütluste kohaselt esitas hageja neile pretensiooni puuduste kohta 2004 kevadel. Oli ka mingi nimekiri 3 puuduste kohta, kuid nad keeldusid puuduste kõrvaldamisest, kuna A. Muguril oli tehtud tööde ees tasumata. Objekti juht käis kohapeal puudusi vaatamas ja kõiki puudusi ei tunnistanud, kuna need olid ebareaalsed. Hageja poolt on koostatud 30 12 2005 Andrus Muguri ja OÜ Markee Ehitus vahel 20 10 2003 sõlmitud ehituslepingu vaegtööde nimekiri. ( tl. 11- 14 ). Selle nimekirja on koostanud FIE Indrek Lember ja Andrus Mugur. Kohtuistungil hageja väitis, et OÜ Markee ei kirjutanud nimekirjale alla ja ei asunud ka puudusi kõrvaldama. Tööde vastuvõtu akti ei ole vormistatud kuna hageja keeldus sellele alla kirjutamast enne puuduste kõrvaldamist. Hageja on esitanud kohtule kolme tunnustatud ehitusfirma ( OÜ Silindia, OÜ Leviehitus ja AS VMT Ehtus ) pakkumise puuduste kõrvaldamiseks hageja ehitusel. Hageja leiab, et puuduste kõrvaldamine järjest kallineb, kuna ehitusmaterjalide hinnad tõusevad. Kohus lähtudes eeltoodust leiab, et hageja on õigeaegselt pöördunud kostja poole, et ta kõrvaldaks ehituses tehtud vead. Kostja ei ole seda senini suutnud teha. Põhiliseks vaidluseks on olnud summa, mis kuluks nende ehitusvigade kõrvaldamiseks. Kohus on seisukohal, et hageja poolt võetud hinnapakkumised on kindlasti tõenditeks selles osas, kui palju läheks kostja poolt tehtud ehitusvigade parandamine maksma. Kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta oleks ära hinnanud ehitusel tekkinud parandusteks vaja minema summa. Tunnistajad ainult suusõnaliselt oma ütlustes on kinnitanud, et nad olid nõus teostama parandusi 150 000 krooni eest. Kohtule ei ole ka kostja esitanud selle kohta tõendeid, et keegi oleks nende poolselt teinud puuduste nimekirja, mida oli vaja parandada. Seetõttu kohus leiab, et kostja väide, et hageja poolt nõude suurus puuduste parandamiseks on liialt suur, on oletuslik ja ei põhine ühelgi tõendil. Seega kohus võtab aluseks nõude suuruse määramisel, hageja poolt kohtule esitatud ehitusfirma Silindia pakkumise ja leiab, et hageja nõue tuleb pankrotimenetluses tunnustada summas 506 400.89 krooni. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 438 lg-le 2 kohtuotsuse tegemisel otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma ning vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Helle Tamm Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.