← Eesti

2-07-44725/3

Obsah (11)§ 416§ 142§ 472§ 307§ 407§ 444§ 468§ 138§ 162§ 173§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 14. detsember 2007.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-07-44725

§ 416

nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. 2. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142

lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas (konto nr XXXXXXXXXXX) või Hansapangas (konto nr XXXXXXXXXX), viitenumber mõlemal XXXXXXXXXX. 3.

§ 472

lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Menetluse käik OÜ P(pankrotis) on 24.10.2007.a esitanud kohtule hagi PN(N ) vastu pankrotivarasse 2 065 275.00 krooni tagasivõitmise nõudes. Hagiavalduse kohaselt täitis kostja hageja juhatuse liikme ja tegevjuhi funktsioone. Kostja on ajavahemikul 31.07.2006.a. kuni 13.09.2006.a. sularahas välja võtnud hageja SEB Eesti Ühispanga kontolt 121 000 krooni ja 03.01.2005.a. kuni 30.09.2006.a. Hansapanga kontolt 1 614 475.00 krooni. Summat 1 735 475.00 krooni ei kasutatud hageja majandustegevuses. Lisaks on kostja kandnud hageja kontolt OÜ-le K 84 800.00 krooni, samas kui hageja ei ole OÜ-ga K laenulepingut sõlminud. Laenulepingu nr 023/05T on sõlminud kodanik P N . Kostja on hageja vara arvelt täitnud isiklikke kohustusi. Lisaks tellis kostja väidetavalt eramu ehitamise XXX katusekive summas 245 000.00 krooni. Vastavaid dokumente haldurile esitatud ei ole. Seega palub hageja kostjalt välja mõista pankrotivarasse arvamiseks kokku 2 065 275.00 krooni. Samuti palub hageja esitada menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja hagile kirjalikult vastamiseks 20 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks

§ 307lg 1 alusel 13.11.2007.a., mida tõendab toimikus olev väljastusteade.

Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust kohtule esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused

§ 407

lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel, istungit pidamata, hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 444

lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus, esitades vastavalt

§ 444

lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

§ 407lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud puuduvad.

Hagi on õiguslikult põhjendatud pankrotiseaduse (PankrS) §-dega 113, 117, 118 ja 119. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele pankrotivarasse arvamiseks 2 065 275.00 krooni. Tulenevalt

§ 468

lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsusotsus viivitamatule täitmisele.

§ 138

lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt

§ 162lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud (sh riigilõiv, hageja esindaja kulud) tuleb täies ulatuses välja mõista kostjatelt. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult 2

(3)menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Karin Sonntak Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.