← Eesti

2-06-37578/17

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-06-37578 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Tiit Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 1

(VÕS) § 196 ja § 313 alusel investeerimiskohustuse realiseerimata jätmise tõttu. Rendilepingu eesmärk investeerimiskohustuse täitmata jätmise tõttu (investeerimiskohustuse tühisuse tõttu lepingu vorminõuete eiramisel) on seitsme aasta vältel jäänud saavutamata. Tugineda ei saa hageja poolt viidatud kostja nn äririskile kui väidetavalt lepingu ülesütlemist välistavale asjaolule - madal rendihind oleks olnud kostja majandusrisk siis, kui oleks realiseerunud 2

(8)investeerimiskohustus või muul viisil oleks realiseerunud lepingu eesmärk. Vaidlusalusel juhul on lepingu eesmärk siiani saavutamata.
  1. Eeltoodust tulenevalt on lepinguliste kohustuste tasakaal pika aja vältel olnud ebavõrdne ja kostjal puudub huvi taolise olukorra kestmajäämise vastu. Kostja on piisavalt kaua talunud rendilepingust tulenevate kohustuste ebavõrdset kaalu lähtudes lepinguga kavandatud eesmärgist. Lepingu eesmärki ei ole eksisteerivas olukorras
  2. aastal kehtinud hindadega võrreldes võimalik saavutada ning erastamisprotsess on viibinud pooltest sõltumatutel asjaoludel. Kostja on aastate vältel teinud hagejale ettepanekuid mõlemale poolele mõistliku lepingu sõlmimiseks ning ebamõistlikult madala renditasu tõstmiseks. Hageja on viidatud kokkulepete sõlmimisest keeldunud. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
  3. OÜ Kadrioru Tennisekeskus palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus hindas vääralt tõendeid, rikkus oluliselt menetlusõiguse norme ja kohaldas ebaõigesti materiaalõigust.
  4. Maakohus jättis täielikult tähelepanuta hageja viited rendilepingu punktile 17.1, mille kohaselt ei mõjuta lepingu kehtetu või rakendamatu säte lepingu teiste sätete kehtivust. Seega ei ole üksnes rendilepingu punktis 15.3 fikseeritud kohustuste tühisus juba lepingus endas kokkulepitu kohaselt rendilepingu lõpetamise aluseks.
  5. Rendilepingu erakorralise ülesütlemise mõjuva põhjuse olemasolu tuleb hinnata eelkõige VÕS § 97 lg 2 regulatsiooni eeskujuks võttes. Mõjuva põhjuse tuvastamisel tuleb esmajoones kindlaks teha, mis on see erakorraline asjaolu, mille esinemist ei saanud hageja ette näha ega mõjutada ning mis tingib lepingu lõpetamise vajaduse. Rendilepingu erakorralise ülesütlemise mõjuva põhjuse tuvastamisel tuleb lähtuda VÕS § 97 lg 2 analoogiast. Antud juhul: kostja teadis juba rendilepingu sõlmimise ajal, et lepingu punktis 15.3 fikseeritud investeerimiskohustus on seotud edasilükkava tähtajaga. Maakohus järeldas õigesti, et investeerimiskohustuse sõltuvusse seadmisega edasilükkavast tingimusest (kasutusvalduse või hoonestusõiguse seadmine) on kostja võtnud endale riski, et erastamisprotsessi tõttu investeerimiskohustus määramata aja jooksul ei jõustu; kostjal oli võimalus investeerimiskohustuse puudumine kõrvaldada, kui ta oleks vastu võtnud hageja ettepaneku sõlmida notariaalne võlaõiguslik leping kasutusvalduse või hoonestusõiguse seadmiseks.
  6. Ka kindlustas hageja kostjale vajalikud rahalised vahendid rendilepingu objektiks olevate ehitiste aluse maa erastamiseks, et saaks võimalikult ruttu sõlmida hoonestusõiguse või kasutusvalduse seadmise lepingu ning alustada investeeringute tegemisega. Kostja aga keeldus hageja vastavast ettepanekust. Maakohus jättis sellekohased tõendid lähemalt analüüsimata, märkides vaid, et pooled ei ole jõudnud aastate jooksul vaidluse lahendamises kokkuleppele. Kostja sõlmis enda riisikol lepingu just sellistel tingimustel, mida ta praegu enda jaoks sedavõrd ebamõistlikuks peab. Kostja on ise tühise kokkuleppe sõlmimisega põhjustanud olukorra, kus ta õiguslikult pole õigustatud investeerimiskohustuse täitmist nõudma ning see ei saa olla mõjuvaks põhjuseks rendilepingu ülesütlemiseks.
  7. Lisaks eeltoodule jättis kohus arvesse võtmata asjaolu, et investeeringutega kavandatud suuremahuliste ehitustööde aluseks saab tiheasustusalas olla üksnes detailplaneering. Detailplaneeringu menetlusprotsess kestab üldteadaolevalt Tallinna linnas enam kui aasta. Detailplaneeringu kehtestamisele peaks järgnema ehituslik projekteerimine ja projekteerimisdokumentatsiooni kooskõlastamine linna vastavates asutustes, mis kesta samuti vähemalt aasta. Seega, ainuüksi planeeringute tegemine nihutab investeeringute tegemise algust võrreldes lepingu allkirjastamise ajaga, millega kostja pidi arvestama. 3
(8)
  1. Kohus pole põhjendanud, milline on kostjapoolne märkimisväärne huvi, et 17 000 000 kroonine investeering oleks tehtud vahetult pärast 50 aasta pikkuse rendilepingu sõlmimist, mitte kooskõlas rendilepingu punktiga 15.3, so peale notariaalse hoonestuslepingu sõlmimist. Rendilepingu kohaselt on tennisekompleksi valdus antud 50 aastaks hagejale. Seega ei saa kostja rendiobjekti 50 aastat vallata. Hagejal tekib rendiobjekti valdamise võimalus alles pärast rendilepingu (või hoonestusõiguselepingu sõlmimisel pärast selle) lõppemist. Kostja pidi arvestama üldteada oleva asjaoluga, et 50 aasta jooksul amortiseeruvad mistahes mahus hageja poolt tehtavad parendused üüritud asjale.
  2. Rendilepingu objektiks olevad ehitised on hädavajalikud hageja kui sporditeenindusega tegeleva ettevõtja tegevuse jätkamiseks. Rendilepingu lõppemisel seiskub hageja tegevus täismahus, mis toob endaga kaasa ettevõtte pankrotistumise.
  3. Maakohus jättis täielikult tähelepanuta hageja esitatud põhjendused kokkulepitud renditasu suuruse kohta. Samuti ei ole kohus, märkides investeerimiskohustuse olulisust rendihinnas, võtnud arvesse hageja poolt esitatud põhjendusi selle kohta, millistel tingimustel Kadrioru tennisekompleks OÜ-le Kadrioru Tennisekeskus rendile anti. Eelkõige asjaolu, et nimelt hageja kindlustas kostjale vajalikud rahalised vahendid rendilepingu objektiks olevate ehitiste aluse maa erastamiseks, et saaks võimalikult ruttu sõlmida hoonestusõiguse või kasutusvalduse seadmise lepingu ning alustada investeeringute tegemisega.
  4. Renditasu mõistlikkust hinnates tuleb kindlasti võtta arvesse ka rendilepingu objektiks olevate ehitiste seisukorda. Rendilepingu objektiks olevat hoonetekompleksi kasutatakse sportlike tegevuste läbiviimiseks. Alates rendilepingu sõlmimisest on rentnik pidanud silmitsi seisma probleemiga, et ehitised ei vasta sportimiseks nõuetekohastele tingimustele – küttesüsteem on korrast ära, mistõttu on talvel sportimine raskendatud; katus laseb vett läbi, mistõttu märguvad põrandad; tennisehalli välisuks ei ole kasutuskõlblik, jne. Hageja on läbi aastate esitanud kostjale ka teateid rendiobjektil ilmnenud puuduste kohta ning teinud ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks (tõendid toimikus). Rendilepingu objektiks olevate ehitiste seisukord on selline, mis toob kaasa täiendavaid ohutusprobleeme nii tuletõrjeeeskirjade kui sportimiseks nõutavate tingimuste osas. Lisaks kaasnevad rendilepingu objektiks oleva ehitisekompleksi valdamise ja hooldamisega suured halduskulud, kuna eelkõige küttesüsteemid on vananenud ja amortiseerunud, tuues kaasa väga suuri soojakadusid.
  5. Samuti on oluline arvestada, et rendilepingu punkti 7.10 kohaselt on Klubihoone II korrusel asuvad ruumid antud kogu lepingu kehtivuse ajaks kostja tasuta kasutusse. Samuti on hageja kohustatud kostja soovi korral andma viimase tasuta kasutusse Klubihoone I korrusel asuvad ruumid ürituste läbiviimiseks. Rendilepingu selline tingimus vähendab kahtlemata rendilepingu alusel saadava hüve väärtust rentniku jaoks ning seega ka rendi suurust.
  6. Samuti jättis maakohus tähelepanuta hageja poolt esitatud tõendid selle kohta, et hageja soov oli alustada investeeringute tegemisega võimalikult ruttu ning aastate jooksul on ta juba teinud renditavasse varasse parendusi, mis väljuvad tavapärase korrashoiu raamest ning kattuvad algselt planeeritud investeeringutega. Kostja seevastu ei ole soovinud rendilepingu punkti 15.3 vorminõuetega seonduvaid puudusi kõrvaldada ning on viimase paari aasta jooksul keeldunud andmast ka oma nõusolekut igasuguste, sh selgelt hädavajalike, kuid rendiobjekti igapäevase korrashoiu raamest väljuvate kulutuste (nt katla väljavahetamine või katuse rekonstrueerimine), remonttööde tegemiseks. Samas on ehitistesse tehtavate kasulike kulutuste tegemisel rendilepingu punkti 7.2.3 kohaselt nõutav rendileandja eelnev kirjalik nõusolek. Hageja on rendilepingu punktist 7.2.3 tulenevat kohustust korrektselt järginud, kuid tema poolt esitatud kooskõlastusnõuded on 4
(8)toonud kaasa hoopis kostja pahameele ja vastumeelse suhtumise. Kostja käitumisest jääb paratamatult mulje, nagu sooviks ta parenduste ja uuenduste tegemiseks nõusoleku andmisest või kulutuste hüvitamisest keeldumisega viia olukorra niikaugele, et hagejal osutub tulenevalt ehitiste seisukorrast võimatuks ehitistes senise sporditegevuse jätkamine, ning sundida sellega hagejat rendilepingu ennetähtaegse lõpetamisega nõustuma.
  1. Kostja keeldus juba paar aastat peale rendilepingu sõlmimist lepingut samadel tingimustel (mille pooled oleksid korrektselt vormistanud) jätkamast. Kostja selline käitumine oli poolte vahel sõlmitud rendilepingu pikaajalisust arvestades arusaamatu. Maakohtu seisukoht, et kostjal oli lepingu samadel tingimustel jätkamisest keeldumiseks mõjuv põhjus, on asjaolusid arvestades põhjendamatu ja asjatundmatu ning selline kohtupraktika õõnestab selgelt pikaajaliste rendi- ja üürilepingute kohta käivat regulatsiooni, jättes lepingupooled ilma kindlustundest, et lepingus kokkulepitut tuleb ka täita.
  2. Tsiviilõiguses tunnustatud lepingutruuduse põhimõttest tulenevalt peavad lepingupooled tegema kõik mõistlikult võimaliku lepingu eesmärgi saavutamiseks. Riigikohus on samuti rõhutanud kohustust teha teise poolega koostööd lepingu eesmärgi saavutamiseks (Riigikohtu otsus 3-2-1-33-00). Kostja käitumine on aastate jooksul olnud selgelt suunatud pikaajalise rendilepinguga võetud kohustustest vabanemisele, kuna ta on täiesti põhjendamatult alates 2003 keeldunud hageja ettepanekust rendilepingu punkti 15.3 vorminõuetega seonduvad puudused notariaalse võlaõigusliku hoonestusõiguse või kasutusvalduse seadmise lepingu sõlmimisega kõrvaldada.
  3. Rendilepingu punkti 15.3 tühisuse tõlgendamine mõjuva põhjusena rendilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks olukorras, kus puudub kahtlus, et mõlemad pooled soovisid rendilepingu punktis 15.3 sätestatud kokkulepete realiseerumist ning hageja on avaldanud korduvalt valmisolekut vastavad kokkulepped seaduses nõutud viisil vormistada, on vastuolus heas usus käitumise põhimõttega. Kostja ülesütlemisavalduse p-s 3.4 esitatud kinnituse kohaselt oleks kostja huvi rendilepingu jätkamise vastu püsinud, kui rentniku investeerimiskohustust kehtestav säte ei oleks tühine. Järelikult ei ole kostjal tegelikult hagejale etteheiteid ei renditasu suuruse ega rendilepingust tulenevate kohustuste rikkumise osas.
  4. Rendilepingu punktis 15.3 nimetatud hoonestusõiguse või kasutusvalduse seadmise asjaõiguslepingu sõlmimine on senini olnud võimatu erastamistoimingute lõpule viimata jätmise ja maatükkide kinnistamise võimatuse tõttu. Samas on kostja nüüd, kui kaks kolmest maatükist, millel rendilepingu objektiks olevad ehitised asuvad, on erastatud ja kinnistatud ning oleks võimalik sõlmida hoonestusõiguse või kasutusvalduse seadmise lepingud, asunud jõuliselt ja pahatahtlikult rentnikust vabanema, tuues ettekäändeks investeerimiskohustuse tühisuse. Hea usu põhimõttega vastuolus olevaks käitumiseks tuleb lugeda ka kostja poolt täiendavate rendilepingu erakorralise ülesütlemise aluste otsimist, mis ei ole pooltevahelises suhtluses senini tõusetunud ning mida kostja ei ole esitanud ka oma 01.11.2006 ülesütlemisavalduses.
  5. Erakorraline ülesütlemine ei toimunud mõistliku aja jooksul. Kostja poolt esitatud väiteid arvesse võttes oleks rendilepingu ülesütlemine pidanud toimuma juba
  6. Kostja jätkas aga rendilepingu täitmist ka peale seda, kui oli enda sõnul saanud teadlikuks nii rendilepingu ebamõistlikest tingimustest kui ka hageja keeldumisest rendilepingu tingimusi renditasu suuruse osas muuta.
  7. Maakohus kohaldas vaidluse lahendamisel vääralt VÕS § 196 lg 1 ja § 313 lg 1 ning jätnud põhjendamatult kohaldamata VÕS § 196 lg
  8. Kostjal puudus mõjuv põhjus lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Isegi juhul kui lepingu ülesütlemine kostja poolt oleks olnud õigustatud, pole hageja esitanud ülesütlemisavaldust mõistliku aja jooksul, kooskõlas VÕS § 196 lg-ga
  9. 5
(8)
  1. Samuti jättis maakohus vääralt kohaldamata VÕS § 324 lg 1 ning rahuldamata hageja nõude üürilepingu olemasolu näitava märke sissekandmiseks kinnistusraamatusse. Vastustaja seisukoht
  2. MTÜ Eesti Spordiselts „Põhjakotkas“ vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
  3. Ringkonnakohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõigusnormide ebaõige kohaldamise ja tõendite väära hindamise tõttu. Ringkonnakohtul on võimalik teha uus otsus, millega hagi tuleb rahuldada.
  4. Pooled vaidlevad asjaolu üle, kas kostjal oli lepingu ülesütlemiseks seaduslik alus, s.o kas lepingu ülesütlemine on kehtiv.
  5. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et asjas tuleb kohaldada

sätteid. Rakendamise seaduse § 12 lg 1 järgi kohaldatakse enne 01.07.

  1. a sõlmitud kestvuslepingutele alates 01.07.
  2. a tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja

s sätestatut. Kostja esitas rendilepingu ülesütlemisavalduse 01.11.2006.

§ 341

järgi kohaldatakse rendilepingule üürilepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. 30.

§ 186p 6 järgi lõpeb võlasuhe muuhulgas lepingu ülesütlemisega.

Lepingu erakorraline ülesütlemine on sätestatud VÕS § 196 lg-s 1, mille kohaselt kumbki lepingupool võib kestvuslepingu mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Üürilepinguga seonduvalt täpsustab seda sätet VÕS § 313 lg 1, mille kohaselt võib kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu mõjuval põhjusel üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. 31. Üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alust andvaks mõjuvaks põhjuseks on eelkõige VÕS §-des 314−319 nimetatud asjaolud.

§ 313

lg 1 järgi võib üürilepingu erakorralisel ülesütlemisel olla mõjuvaks põhjuseks ka erakorraline, s.o poolte jaoks ettenägematu asjaolu, mille tõttu poolte huvisid kaaludes saab eeldada, et lepingu täitmine ühe või teise poole jaoks on muutunud võimatuks.

§ 313

lg 1 rakendamine eeldab mõlema lepingupoole huvide kaalumist, mille käigus võrreldakse, kas lepingu lõppemist sooviva poole huvid on olulisemad ja saaksid lepingu jätkumise korral rohkem kahjustada kui teise lepingupoole huvid lepingu lõppemise korral. Samuti tuleb mõjuva põhjuse olemasolu hindamisel võtta arvesse lepingupoolte käitumist. Sellisele seisukohale on asunud Riigikohus tsiviilasjas 3-2-1-62-

  2. Avalduse kohaselt on ülesütlemise põhjuseks asjaolu, et poolte vahel sõlmitud lepingu p-s 15.3 kokku lepitud hoonestusõiguse või kasutusvalduse lepingu sõlmimise kohustus on seaduses sätestatud vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine ning koos sellega on tühine ka hagejale lepingu p-st 15.3 tulenev investeerimiskohustus, mistõttu rendileandjal puudub huvi lepingu vastu ilma investeerimiskohustuse täitmiseta rentniku poolt. Samas kinnitab kostja avalduse p-s 3.4, et tema huvi rendilepingu jätkamise vastu oleks igal juhul püsinud, kui rentniku investeerimiskohustust kehtestav säte ei oleks tühine. 6

(8)
  1. Ringkonnakohus leiab, et ülesütlemisavalduses esile toodud alust ei saa pidada mõjuvaks põhjuseks üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks VÕS § 313 lg 1 mõttes. Pooled olid lepingu sõlmimisel teadlikud, et lepingu punktis 15.3 viidatud investeerimiskohustus ei jõustu ilma vastavate erikokkulepete sõlmimiseta tulevikus. Seetõttu on põhjendamatu väita, et lepingu ülesütlemise tingiv erakorraline asjaolu on lepingu tühisus tema olulistes tingimustes. Maakohus märkis õigesti, et suuremahuliste investeeringute alustamiseks on hagejal vaja teatud kindlustunnet ja tagatist. Sellise tagatise eesmärki teenis hoonestusõiguse või kasutusvalduse seadmise kokkulepe, mis oleks võimaldanud hagejal investeeringuid alustada, kuid mille võlaõiguslikku osa on kostja keeldunud korrektselt vormistamast. Kostja teadis investeerimiskohustuse seotusest edasilükkava tingimusega ja nõustus sellega lepingu sõlmimisel. Samuti pidi ta olema rendilepingu punkti 15.3 tühisusest vorminõuete rikkumise tõttu teadlik juba lepingu sõlmimisel.
  2. TsÜS § 138 lg 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Ringkonnakohus leiab, et kostja käitumist kasutada ära investeerimiskohustuse kokkuleppe vormilist tühisust rendilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks olukorras, kus rentnik soovib investeerimiskohustust täita ja selle eelduseks olevaid lepinguid sõlmida, kostja hoidub sellest aga kõrvale, tuleb pidada hea usu põhimõttega vastuolus olevaks.
  3. Investeerimiskohustus omab kindlasti suurt osakaalu rendilepingu hinnas, kuid hageja ei ole selle kohustuse täitmisest keeldunud. Kohustuse täitmine on edasi lükkunud seoses maa erastamise viibimisega. Käesoleval ajal on kolmest kinnistust kaks erastatud ja ühe osas on erastamine peatatud kostja avalduse alusel. Seega ei ole praktiliselt enam pooltest mitteolenevat takistust, mille tõttu ei saa lepingu eesmärki saavutada.
  4. Rendilepingu kohaselt on tennisekompleksi valdus antud 50 aastaks hagejale. Seega ei saa kostja rendiobjekti 50 aastat vallata. Hagejal tekib rendiobjekti valdamise võimalus alles pärast rendilepingu (või hoonestusõiguselepingu sõlmimisel pärast selle) lõppemist. Kostja ei ole selgitanud, milles seisneb tema huvi nii pika rendilepingu puhul, et kokkulepitud investeering oleks tehtud kohe rendilepingu alguses, ootamata ära kokkulepitud tingimuste saabumist. Just hageja soov on alustada investeeringutega võimalikult ruttu, kuna tema huvi on kasutada rekonstrueeritud ruume.
  5. Kuna käesoleva hagi esemeks ei ole rendilepingu muutmine poolte kohustuste esialgse vahekorra taastamiseks, ei analüüsi ringkonnakohus poolte väiteid tegeliku olukorra, renditasu suuruse ja vastavuse kohta. Samuti ei analüüsi kolleegium muude rendilepingu järgsete kohustuste täitmist poolte poolt, kuna lepingu ülesütlemise aluseks on üksnes lepingu p 13.5 tühisus ja sellest tulenevad tagajärjed.
  6. Eeltoodud alusel leiab ringkonnakohus, et rendilepingu p 15.3 vorminõuete rikkumisest tulenev tühisus ei anna käesoleval juhul alust rendilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Puudub VÕS § 313 lg 1 kohaldamise eelduseks olev mõjuv põhjus tähtajalise üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ja seetõttu puudub ülesütlemise õiguslik alus. Ilma õigusliku aluseta teostatud üürilepingu ülesütlemine on tühine. Tühisel lepingu ülesütlemisel ei ole õiguslikke tagajärgi.
  7. Ringkonnakohus leiab, et hageja taotlus üürilepingu kohta märke tegemiseks kinnistusraamatusse, on põhjendatud. Vastavalt VÕS § 324 lg-le 2 tagab kinnistusraamatusse kantud märge, et kinnisasja igakordne omanik või isik, kelle kasuks kinnisasja piiratud asjaõigusega koormatakse, peab lubama üürnikku kinnisasja vastavalt üürilepingule kasutada ja uuel omanikul ei ole õigust üürilepingut vastavalt VÕS §-s 323 sätestatule üles öelda. Kinnisasja üürniku õigus nõuda vastava märke tegemist ei ole seatud sõltuvusse ei üürileandja tahtest ega muudest tingimustest. Vastava õiguse realiseerimiseks piisab üksnes kehtivast üürilepingust kinnisasja suhtes ning üürniku sellekohasest tahteavaldusest. Kuivõrd kostjal puudub mõjuv põhjus rendilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks VÕS § 196 lg 1 ja § 313 lg 1 alusel, on poolte vahel 7
(8)sõlmitud rendilepingu näol tegemist kehtiva lepinguga ning hagejal on tulenevalt VÕS § 324 lg-st 1 õigus nõuda kinnistusraamatusse üürilepingu olemasolu näitava märke sissekandmist. 40. Seoses hagi täieliku rahuldamisega, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Reet Allikvere Gaida Kivinurm Tiit Kollom 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.