Obsah (5)

§ 657§ 654§ 652§ 230§ 232

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-05-265 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07.12.2007, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Iko Nõmm, Ande Tänav Tsiviilasi M

) § 230 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus leiab, et hageja pole tõendanud kostja poolt lepingu rikkumist. Vaidlust ei ole selles, et hambasild telliti kolmandalt isikult. OÜ MN Modicus 21.03.2002 tõendi kohaselt on hagejale valmistatud tihvtköntpanus hambale 35 ja metallokeraamilised kroonid 35 ja 45 valmistatud väärismetallisulamist Orplid Keramik 5 ja kroonid on kaetud portselaniga Vita Omega 900 (I kd t.lk 7). OÜ MN Modicus tõendiga on vastuolus Hambastuudio Kaubanduse OÜ 07.12.2005 kiri (II kd t.lk 23), mille kohaselt Eesti Proovikoja 06.12.2002 ekspertiisiaktis nr 130 analüüsitud kullasulam ei vasta Hambastuudio Kaubanduse OÜ poolt müüdava Orplid Keramik 5 kullasulamile (Au 86,2 + Pt 11,5 + Zn 1,5 + Mn 0,1 + Ta 0,3 + Ru 0,4). Kohus hindab Eesti Proovikoja arvamusi dokumentaalsete tõenditena. Erinevused Eesti Proovikoja poolt tehtud hambasilla analüüside tulemustes ei anna alust hagi rahuldamiseks, sest tulemuste erinevus on tingitud erinevusest proovide võtmise viisis. Katsekehades on esinenud keemilised elemendid, milliste omavaheline suhe mõnevõrra erineb. Eesti Proovikoja katsete tulemuste järgi on testitud hambasilla ja kasutatud sulami näidise koostis samadest metallidest (Zn, Pt, Au), erinevused ilmnevad üksnes sulami koostisosade sisemises suhtes (I kd t.lk 35-44). Hambatihvti analüüs ei oma vaidluses tähendust, kuivõrd seda hagejale ei paigaldatud ning selle mõju hageja organismile on teadmata.

1. Kohus määras 12.05.2006 vaidlusaluste faktiväidete selgitamiseks ekspertiisi, mis jäi tegemata hagejast sõltuvatel asjaoludel. Ekspertiisi määramise ajal oli vaidlusalune hambasild hageja valduses ning ta saanuks oma väidete kinnituseks selle ekspertiisiks kohtule välja anda. Hageja soovimatust anda hambasild ekspertiisiks välja kinnitab hageja esindaja 31.05.2006 kiri, samuti hageja korduvad avaldused. Harju Maakohtu 13.10.2006 ekspertiisiks asja väljanõudmise määrusele vastas hageja 25.10.2006, et hambasild on kadunud. 02.02.2007 avalduses selgitab hageja teistel asjaoludel hambasilla vargust.
2. Kohus leiab, et hambasilla valmistamisel kasutatud sulami mittevastavuse tõendamise koormus lasus hagejal. Hagejast sõltuvatel põhjustel jäi kohtu määratud ekspertiis tegemata. Hambastuudio Kaubanduse OÜ 07.12.2005 kiri ei ole kohtu hinnangul piisavalt kaalukaks tõendiks kummutamaks teiste tõendite kogumist tulenevat järeldust. Kohtule ei ole teada teabenõudele vastamise eeldused, allakirjutanud isiku kasutuses olnud teabe maht ja kompetents.
3. Poolte vahel on vaidlus ka hagejal kahju olemasolus. Kohus leiab, et hageja pole tõendanud temal kahju olemasolu. TsK § 222 lg 2 järgi mõistetakse kahju all võlausaldaja poolt tehtud kulutusi, tema vara kaotsiminekut või rikkumist, samuti ka saamata jäänud tulu, mis ta oleks saanud, kui võlgnik oleks kohustise täitnud. Kahjuna käsitab hageja hambasilla valmistamise ja paigaldamise tasu 17 723 krooni, millele lisandub inflatsioon 5% ulatuses aastas, so kokku 20 516,58 krooni. Hageja poolt kostjale makstud tasu ei ole iseenesest hinnatav hageja kahjuna, sest hageja on tasu maksnud tehtud töö eest; osundatud tasu eest on talle valmistatud hambasild ja hambatihvt, milliseid hageja pole kostjale tagastanud. Hageja pole etteheiteid teinud hambasilla paigaldamise teenusele ja asjas kogutud tõendite põhjal pole sellisteks etteheideteks ka alust. Seega pole kahjuna hinnatav hambasilla paigaldamise teenuse eest makstud tasu. Väidetava inflatsiooni korvamiseks esitatud kahju nõue jagab kõrvalnõudena põhinõude saatust. Hageja käsitab varakahjuna asjaajamisele kulutatud aega (1 658 tundi) tunnitasuga 43,75 krooni, so kokku 72 537,50 krooni. Hageja pole oma väidete kinnitamiseks esitanud mingeid tõendeid. Kohtul pole alust eeldada hagejal vaidlusega seotud asjaajamiste tõttu tulu saamata jäämist. Võlasuhete pooltel lasus TsK § 173 järgi kohustus tegutseda majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, osutades vastastikku teineteisele kõikvõimalikku abi. Kohus leiab, et kostja on tehingu täitmisel 4 tekkinud vaidluses käitunud kohustissuhte poolele kohaselt, pakkudes hagejale raha tagastamist eeldusel, et hageja omakorda tagastab tehingu järgi saadu. Sama kinnitab ka kostja poolt pakutud koostööplaan (I kd t.lk 119). Hageja seda teha ei soovinud. Kostja ettepanekuga nõustumisel saavutanuks pooled tehingueelse olukorra ning hageja saanuks kokku hoida vaidlusega seotult kulutatud ressursi. Kostja pakkumus oli suunatud olukorra lahendamisele ega ole käsitatav kahju põhjustamise omaksvõtu või hagi õigeksvõtuna.
4. Hageja käsitab mittevaralise kahjuna tervisehäiretest tingitud elukvaliteedi langust ning leiab, et selle korvaks hüvitise maksmine 36 000 krooni ulatuses. Hageja väited kehalise terviklikkuse kaotusest ja hammaste jätkuvast puudumisest tingitud elukvaliteedi langusest on vastuolulised. Hagejal hammaste puudumine (proteeside paigaldamise vajaduse teke) ei ole seotud kostja tegevusega. Asjas kogutud tõenditest nähtuvalt ei ole kostja hageja hambaid ravinud. Poolte vaidlus proteeside paigaldamise teenuse üle ei ole olnud hagejal takistuseks teiste vastava ala spetsialistide poole pöördumiseks ning vajaliku teenuse saamiseks. Hageja enda seletuse kohaselt on ta teiste hambaarstide teenuseid kasutanud. 2002 veebruaris Kutsehaiguste kliinikus hagejale läbiviidud allergia testi teatisega (I kd t.lk 5) on tõendatud, et hagejal ei tekkinud hambaproteesi materjali suhtes allergilisi nähtusid. 2002 mais samas kliinikus läbiviidud allergia testi teatise kohaselt muutusid kullaga testimise kohad punaseks (I kd t.lk 7). Tunnistaja M.Leisi ütlustest nähtub, et hambasilla sulami koostises kasutatud ainete osakaalus erinevuse olemasolu ei mõjuta allergilise reaktsiooni tekkimise tõenäosust. Allergeeni olemasolul tekib reaktsioon sõltumata aine osakaalust sulami koostises. Tunnistuse kohaselt reageerib organism metallisulamis sisalduvale allergeenile sõltumata selle sisalduse suhtarvust sulamis. See võib mõnel määral mõjutada vaid allergilise reaktsiooni ägedust. 2002 mais hagejale korduvkontrolli tegemata jätmisest saab järeldada allergilise reaktsiooni puudumist. Tervishoiuameti arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjoni 03.10.2002 koosoleku protokollilise otsusega nr 39 on tõendatud, et hageja poolt kirjeldatud kaebused ei ole iseloomulikud proteesimaterjali sobimatusest tingitud allergilisele reaktsioonile (III kd t.lk 128). Hagejale väljakirjutatud retseptid, saatekiri ja uuringute tulemuste teatis tõendavad küll hageja tervisliku seisundi kontrolli ja mõne tervisehäire olemasolu, kuid need ei ole seostatavad kostjate tegevusega (III kd t.lk 74-77). Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo Põhja-Eesti osakonna isiku kohtuarstliku ekspertiisiaktis nr 415 väljendatud arvamuse järgi ei saa hagejal peale hambasilla paigaldamist 07.03.2002 tekkinud subjektiivseid kaebusi kindlalt pidada allergilise reaktsiooni väljenduseks, kuna need sümptomid võivad olla tingitud Maret Schultzi eelnevast tervislikust seisundist, mille kohta eksperthinnanguks ei ole andmeid esitatud. 2002 mais kutsehaiguste kliinikus teostatud testi positiivne tulemus võis olla lokaalallergia sümptomiks, kuid võis tekkida ka hambasilla mehhaanilisest toimest (nt hõõrdumisest). Ekspert ei andnud arvamust hageja tervisekahjustuste suhtes põhjusel, et hageja ei ilmunud läbivaatusele (III kd t.lk 196-200). Kohtul puudub alus kahelda eksperdi arvamuses. Arvamuse andmisel tugines ekspert hageja tervist iseloomustavatele meditsiinilistele dokumentidele, mis olid kohtule kättesaadavad. Arvamus on järeldustes kooskõlas Tervishoiuameti arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjoni 03.10.2002 otsusega. Hageja etteheited ekspertiisi läbiviimisele ja eksperdi arvamusele ei ole põhjendatud. Hageja ei osalenud vaatamata kohtu määrusele ekspertiisis. Hagejal oli võimalus seda teha ning esitada kohtu kaudu ekspertidele oma tervisehäireid kajastavaid tõendeid. Hageja puudumine läbivaatuselt ja tema poolt meditsiinilise dokumentatsiooni väljavõtmine meditsiiniasutusest on tingitud hageja subjektiivsest hoiakust ega ole kooskõlas protsessiõiguste heauskse kasutamisega. Hageja pole esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis kummutaks ekspertarvamuse. Hageja tõstatatud kahtlused hambakaardi sissekannete õigsuse kohta on paljasõnalised ja tõenditega kinnitamata; hageja osundas kannete ebaõigsusele esmakordselt alles 31.01.2007, so pärast eksperdi arvamuse saamist. Kohus 5 peab vajalikuks märkida, et hageja on tõendamisemenetluses ilmutanud tõe tuvastamisele suunatud toimingute osas vastumeelsust ja soovimatust. Kohus ei saa otsust rajada tõendamata faktiväidetele. Apellatsioonkaebuse põhjendused
5. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja kostjatelt välja mõista 129 054, 08 krooni. Kohus kohaldas vääralt materiaalõiguse norme ja rikkus oluliselt menetlusõiguse norme. Kohus jättis kohaldamata TsK § 173 lg 1 ja 358 lg 1 ja
6. Apellant sõlmis Kristin Kaufmanni Hambaravi OÜ-ga lepingu hambasilla ja -tihvti valmistamiseks ja paigaldamiseks. Apellant soovis, et hambasild valmistatakse materjalist Bio 2001, kuid vastustaja tegi ettepaneku teha sild väärismetallisulamist Orplid Keramik 5, millega apellant nõustus tingimusel, et talle esitatakse sertifikaat Orplid Keramik 5 koostise kohta. Sertifikaati apellant ei saanud ja kolmanda isiku poolt antud tõend keemilise koostise kohta ei ole sama dokument. Hambasilla suhu paigutamise järel tekkisid apellandil allergilised haigusnähud. Apellant pöördus vastustaja soovitusel perearsti poole. Pärast hambasilla eemaldamist haigusnähud kadusid. Apellant pöördus SA PERH Kutsehaiguste kliinikusse hambasilla testimiseks, kuna tal tekkis kahtlus hambasilla koostise suhtes ja sai vastuse, mille kohaselt tekitas hambasild apellandile allergiat.
7. Kohus kohaldas vääralt TsK § 173 lg-t 2, kui leidis, et vastustaja on pakkunud vaidluses apellandile raha tagastamist eeldusel, et apellant tagastab tehingu järgi saadu. Kohustise täitmine oleks tähendanud, et vastustaja teeb hambasilla suhtes enne selle suhu paigutamist allergiatesti. Apellant tegi vastustajale taotluse raha tagasisaamiseks ja lubas tagastada hambasilla ja tihvti, kuid vastustaja mõtles ümber, kuigi oli lubanud taotluse rahuldada. Kohus jättis kohaldamata TsK § 222, mille kohaselt on võlgnik kohustatud hüvitama tekitatud kahju. Vastustaja ei täitnud oma kohustust valmistada apellandile allergiat mittetekitav hambasild nõuetekohaselt. Ekslik on kohtu väide, et apellandi poolt makstud tasu ei ole kahju. Kohus leidis ekslikult, et apellant tellis vastustajalt vaid hambasilla paigaldamise, sest apellant tellis nii valmistamise kui ka paigaldamise. Apellandil puudus otsene lepinguline suhe hambasilla valmistaja MN Modicus OÜ-ga. Vastustajal on omakorda nõudeõigus hambaproteesi ja –tihvti valmistanud MN Modicus OÜ vastu. Kahju tekkis apellandil sellest, et talle üleantud hambasild ja tihvt osutusid mittevajalikuks, aga ta oli nende eest maksnud.
8. Apellant töötas enne talle kahju tekkimist õpetajana koolis ja ta tunnitasu oli 43,75 krooni. Õpetajana töötamist takistas vajadus 30-35 aastat suus olnud kulunud väärismetallist hambasilla ja –tihvti vahetamiseks uute vastu. Apellant ei saanud apellant enam töötamist jätkata, sest puuduv hambasild segas diktsiooni ja rikkus väljanägemist. Suur osa ajast kulus kohtuvaidluse ettevalmistamisele ja seega on saamatajäänud tulu toimikus olevate tõenditega põhjendatud (ajakulu tabel I kd t.lk 16,17). Kohus jättis kohaldamata põhiseaduse § 25 ja § 28 lg
9. Kuna apellandil tekkis kahju enne võlaõigusseaduse kehtima hakkamist, tuli tugineda põhiseaduse §-le
10. Kohtu väide, et hagejal hammaste puudumine ei ole seotud kostja tegevusega, on ebaõige, sest hagejal puuduvad hambad seetõttu, et vastustaja ei valmistanud apellandile hambasilda ja –tihvti apellandiga kokkulepitud väärismetallist Orplid Keramik
12. Apellant on tõendanud, et tal tekkisid allergilised haigusnähud vahetult pärast hambasilla suhupaigutamist. Seega on mõistlik eeldada, et allergilised haigusnähud ja hambasild olid omavahel seoses. Kuna apellant on elukutselt matemaatika- füüsika ja keelte õpetaja, siis ei saanud ta puuduvatest hammastest tuleneva halva diktsiooni tõttu teha edasi oma kutsetööd. Puuduvate hammaste tõttu oli takistatud ka söömine. Apellandil polnud enam raha uute proteeside ostmiseks, kuna ainsaks elatusvahendiks oli alates
13. aastast vanaduspension ja proteeside hinnad on oluliselt tõusnud 6
14. Kohus on rikkunud menetlusnorme sellega, et jättis protokolli paranduste suhtes küsimata teiste menetlusosaliste seisukoha. Kohus jättis tähelepanuta apellandi poolt esitatud Orplid Keramik 5 ametliku maaletooja Hambastuudio Kaubanduse OÜ kinnituse selle kohta, et materjal, millest hambasild valmistati, ei olnud Orplid Keramik
15. Kohus ei põhjendanud, miks ta arvestas tunnistaja M.L ütlustega rohkem kui 5 aastat varem apellandile 15.05.2002 antud teatist. Hinnatud ei ole Eesti Proovikojas
16. ja 10.06.2002 läbi viidud analüüsi, mille kohaselt apellandi poolt testimiseks esitatud hambasild ei olnud valmistatud metallisulamist Orplid Keramik 5, vaid hoopis sulamist, mis on lähedane sulamile Bio Herador või Bio Mangold. Kohus on leidnud, et erinevused tulenesid erinevusest proovide võtmise viisis. Kohus ei ole oma järeldust, mis nõuaks eriteadmisi, põhjendanud. Kohus leidis ekslikult, et hambatihvti erinev koostis ei oma tähtsust, kuna tihvti suhu ei paigutatud. Hambatihvti keemiline koostis määrati 27.06.2002 ja see oli erinev tellitust ning seega oli tegemist lepingu rikkumisega. Kohus ei arvestanud Proovikoja arvamusi, C.Hafneri GmBh poolt saadetud Orplid Keramik 5 sertifikaati ega iga hamba suhtes tehtud testide võrdlustabelit. Kohus hindas vääralt ekspertiisakti nr 415, kus ei ole välistatud, et apellandi subjektiivsed kaebused võisid olla allergilise reaktsiooni väljenduseks. Ekspert möönis, et tegemist võis olla hambasillast tulenenud hõõrdumisega, mida kinnitas ka tunnistaja M.L. Isegi kui tegemist oleks olnud mehhaanilise hõõrdumisega, siis oleks see tõendanud, et hambasild ei vastanud lepingu tingimustele.
17. Kohus hindas vääralt Tervishoiuameti arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjoni 03.10.2002 otsust, mis oli soovitusliku iseloomuga ja jättis arvestamata dr T.Jänese poolt 20.09.2002 koostatud eksperthinnangu, kes märgib, et kuna patsient ei saanud tema poolt tellitud tööd, on mõistetav tema soov saada tagasi raha, mis ta on kulutanud. Valikutena on võimalik vaid uue töö valmistamine või raha tagastamine. Kohus rikkus võrdse kohtlemise printsiipi, kuna apellant ei saanud oma arvamust avaldada. Apellatsioonkaebuse vastus
18. Vastustajad ei pea apellatsioonkaebust õigeks, vaidlevad sellele vastu ning paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
19. Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosaliste seisukohad ja tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.

§ 657

lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid

§ 654

lg 6 alusel.

§ 652

lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuste läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole asja lahendamisel kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme ega rikkunud menetlusnorme, mis tooksid kaasa otsuse tühistamise. Hagejal oli maakohtus esindaja ja hageja on oma seisukohad avaldanud.
2. Hageja esitas hagi kahju hüvitamiseks kahe kostja vastu: Kristin Kaufmanni Hambaravi OÜ ja Kristin Kaufmanni vastu. Kohus on õigesti kvalifitseerinud poolte, s.t hageja Maret Schultzi ja Kristin Kaufmanni Hambaravi OÜ vahelise õigussuhte teenuse osutamise kokkuleppena, millest osaühingul tekkis TsK §-s 162 sätestatud kohustus.
3. Kohus jättis õigesti rahuldamata hagi füüsilise isiku Kristin Kaufmanni vastu, sest hageja ei toonud esile, millistel asjaoludel tal tekkis nõue Kristin Kaufmanni vastu. Hagi rahuldamata jätmine õigusliku aluse puudumise tõttu on seaduslik, sest hageja ja Kristin Kaufmanni 7 vahel puudus võlasuhe. Tuvastatud on, et Kristin Kaufmann ei eksinud hageja suuõõne proteesimiseks ettevalmistamisel ja proteesimisel üldtunnustatud meetodite vastu (III kd t.lk 128). 26.

§ 230

kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Maakohus jaotas tõendamiskoormise õigesti ja leidis, et hageja pidi tõendama hambasilla valmistamisel kasutatud metallisulami mittevastavust kokkulepitud materjalile Orplid Keramik

1. Maakohus on tõendeid hinnates teinud õige järelduse, et hageja poolt esitatud tõendid ei anna alust väita, et hagejale valmistatud hambasilla puhul kasutati kokkulepitust erinevat sulamit. Kohus on põhjendanud, miks Eesti Proovikoja arvamusi ei saanud arvestada ja ringkonnakohus nõustub sellega. Eriteadmisi ei nõua, et tuvastada proovide võtmise viiside erinevus, mis viis erinevate tulemusteni. Maakohus on teinud kõik kohtust sõltuva vaidlusaluste faktiväidete selgitamiseks. Kohtu poolt määratud ekspertiis jäi toimumata hagejast sõltuvatel asjaoludel. 29.05.2006 Kutsehaiguste ja Töötervishoiukeskuse vastuskirjast maakohtule, milles kohus nõudis Maret Schultzi haigusloo väljastamist ekspertiisi jaoks, nähtub, et hageja võttis aprillis 2005 oma ambulatoorse kaardi välja ja palvele see tagastada vastas eitavalt (III kd t.lk.157). Maakohus on olemasolevaid tõendeid hinnates tuvastanud õigesti, et hageja ei ole tõendanud kostja poolt lepingu rikkumist. Hageja on apellatsioonkaebuses korranud samu väiteid, mis hagiavalduses ja -lisades ning kohus on neile kõigile piisava põhjalikkusega vastanud. Ringkonnakohus ei muuda esimese astme kohtu poolt tõenditele antud hinnangut.
2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsusega ka osas, kus kohus leidis, et hageja ei ole tõendanud kahju olemasolu. Hageja poolt kostjale makstud tasu ei ole iseenesest hinnatav hageja kahjuna, sest hageja tasus tehtud töö eest- talle valmistati hambasild ja –tihvt, milliseid ta ei ole kostjale tagastanud. Hageja ei ole tuginenud kahju hüvitamise nõudes hambasilla paigaldamise teenusele ja tasutud teenustasu ei ole käsitletav kahjuna. Mistahes kokkuleppe alusel makstud tasu tagastamise nõue ei ole käsitletav otsese varalise kahjuna. Sõltuvalt tasumise aluseks olnud kokkuleppe kehtivusest võib kokkuleppe pool kohaldada lepingu rikkumisest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, lepingu kehtetuse korral aga tugineda alusetu rikastumise sätetele. Samuti ei ole hageja tõendanud saamata jäänud tulu 72 537,50 kooni seoses asjaajamisele kulutatud ajaga 1 658 tunni jooksul. Kohus on õigesti märkinud, et kostja on pakkunud hagejale koostööplaani, samuti raha tagastamist tingimusel, et hageja tagastab tehingu järgi saadu. Millegagi eeltoodust hageja ei nõustunud, kuigi kostja on püüdnud hagejale säästvamalt abi osutada olukorra lahendamiseks. Doktor T.Jänes on samuti väljendanud arvamust, et hageja soov saada raha tagasi on mõistetav ja samas toonud valikuna välja uue töö tegemise. Muus osas on arvamus teoreetiline ega väära kohtu järeldusi. Mittevaralise kahju olemasolu ei ole hageja tõendanud. Hageja kirjeldatud kaebused ei ole iseloomulikud proteesimaterjali sobimatusest tingitud allergilisele reaktsioonile. Kutsehaiguste kliinikus 2002 veebruaris läbiviidud allergia testi teatisega on tõendatud, et hagejal ei tekkinud hambaproteesi materjali suhtes allergilisi nähtusid. Tervishoiuameti arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjoni 03.10.2002 otsusega nr 39 on tõendatud, et hageja poolt kirjeldatud kaebused ei ole iseloomulikud proteesimaterjali sobimatusest tingitud allergilisele reaktsioonile (III kd t.lk 128). Ekspertiisiaktis nr 415 toodud arvamus kinnitab tervishoiuameti eelnimetatud otsuse järeldusi ja on märgitud, et sümptomid võivad olla tingitud hageja eelnevast tervislikust seisundist. Hageja ise ekspertiisi ei ilmunud, tõendeid oma tervise kohta ei esitanud ja seetõttu ei arvestanud maakohus õigesti etteheidetega ekspertiisi läbiviimise ja eksperdi arvamuse kohta. Ka kohtumenetluses ei ole hageja oma väiteid tõendanud, mistõttu 36 000 krooni väljamõistmiseks mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses tervisehäiretest tingitud elukvaliteedi langusega puudus alus. Apellandi väide, mille kohaselt kohus jättis osa tõendeid hindamata, ei ole õige. Maakohus on tõendeid hinnanud kooskõlas

§ 232

lg- 8 tega 1 ja 2 ning rajanud otsuse üksnes asjas kogutud ja esitatud tõenditele. Kohtuotsus on vastavuses

§-ga

1. Kaebuse väited ei anna alust anda esitatud tõenditele teistsugust hinnangut ja teha asjas apellandi poolt soovitud lahendit.
2. Kuna apellatsioonkaebus rahuldamisele ei kuulu, tuleb apellandi menetluskulud jätta tema enda kanda. Vastustajad menetluskulude taotlust ei esitanud. Tallinna Linnakohus määras 08.12.2004 määrusega Maret Schultzile advokaadi riigi arvel. Kuni 02.05.2007 osutas tasuta õigusabi Advokaadibüroo Leppik & Partnerid advokaat Marget Henrikson ja õigusabi osutaja vahetumise korras alates 23.05.2007 Advokaadibüroo Kuklase & Partnerid advokaat Madis Mahlapuu. Advokaat Madis Mahlapuu on taotlenud ringkonnakohtus osutatud riigi õigusabi osutamise eest riigieelarvest 5947,20 krooni väljamõistmist Advokaadibüroo Kuklase & Partnerid kasuks. Kolleegium leiab, et esindaja taotlus tuleb rahuldada ning riigi õigusabi tasu tuleb riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1 ja justiitsministri 26.01.2005 määruse nr 2 "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord" § 1 lg 1 alusel riigieelarvest välja mõista. U.Loonurm A.Tänav I.Nõmm 9