KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom, Mare Merimaa, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 30. novembril 2007, Tallinnas Tsiviilasja number Vaidlust

9 § 1047 lg 4 järgi kostjal ümber lükata, vaid on esitanud tuvastushagi, milles tuvastataks, et kostja on esitanud ebaõigeid väiteid õigusvastaselt. 9.

§ 1047

lg 1 kohaselt isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma.

§ 1047

lg 2 järgi teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele, lg 3 järgi hoolimata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele.

§ 1046

lg 1 järgi isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel, lg 2 kohaselt isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest.

1. Asjas ei ole tõendamist leidnud andmete ja hinnangute avaldamise õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kostja on küll viidanud, et hageja näol on tegemist avaliku elu tegelasega ning et andmete avaldamise põhjuseks olid audiitori kirjad, millest nähtus TÜ-l M kahju tekkimine, kuid need väited ei ole piisavad, et tõendada avaldamise õiguspärasust. Ei nähtu, et kostja kontrollis enne andmete avaldamist andmeid piisavalt või et esitatud hinnangud on kohased. Küll nähtub aga avaldusest, et esitatud andmed ja hinnangud on kostja poolt antud kategoorilises vormis. Avaldatud andmed ja väärtushinnangute aluseks olevad faktid ei ole tõendamist leidnud. Esitatud väidete väljendusviis on au teotav ja solvav. Seetõttu leidis kohus, et rahuldamisele kuulub hageja nõue tuvastada, et kostja on õigusvastaselt avaldanud hageja kohta järgmisi 8 ebaõigeid ja au teotavaid andmeid ning ebakohaseid väärtushinnanguid: 17.09.2005 Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjonile avalikus pöördumises nimetusega: “Ülevaade: Riigikogu liikme J.S (keskerakond) “ ja selle juurde kuuluvas tekstis: - J .S hoidis kõrvale tulumaksu tasumisest 2,6 milj. krooni; - J .S esitas majandusliku huvide 2004.a deklaratsioonis ebatäiuslikke andmeid; - J .S tekitas iseendaga sõlmitud tehingutega TÜ-le Mle kahjumi 2,8 miljoni krooni suuruses summas; -J .S omas varjatud osalust OOO-s P ja oli nimetatud äriühingu juhatuse esimees; - J .S eraldas OOO-le P üle 6,5 milj krooni TÜ M vahendite arvelt; J .S tegutses omavoliliselt ja seadusevastaselt TÜ M vara omastamise eesmärgil; - J .S andis raamatupidajale korraldusi takistada TÜ M raamatupidamise korrastamist; - J .S andis korralduse pettuse ja jõu abil omavoliliselt kinnistu x ruumide hõivamiseks, mille käigus tekitati kehavigastus TÜ M töötajale J .V; - J .S koos kaasosaliste V .Si, D. B, G. B, K. V, J .Š ja O .Saga omastas tahtlikult kõik TÜ M varad üldmaksumusega 21,7 miljonit krooni; - J .S kihutas D. B sooritama süütegusid, mis on karistatavad KarS § 259 (omavoli); § 289 (ametiseisundi kuritarvitamine); § 319 lg 2 (valekaebus) järgi; - J .S palkas 26.07.05 D. B tagakiusamiseks, ametiseisundi kuritarvitamiseks ja omavoliliselt TÜ M ja OÜ S äridokumentatsiooni hõivamiseks.
2. Seoses 16.05.2005 protokollis avaldatuga (t lk 39, tõlge t lk 41) jättis kohus hageja nõude rahuldamata. Asjas ei ole tõendamist leidnud, et kostja on selle protokolli kellelegi esitanud või selles protokollis esitatud andmeid/väärtushinnanguid avaldanud. Asjaolu, et kostja on vormistanud kirjalikult mingid väited ja andnud hinnanguid hageja tegevusele ning see on sattunud hageja kätte, et tõenda veel, et kostja on esitatud väiteid levitanud. Asja materjalidele lisatud Põhja Politseiprefektuuri poolt saadetud kostja avalduste koopiates (t lk 129-175) selline protokoll puudub.
3. 21.04.2005 kiri (t lk 30 – 32, tõlge t lk 33) ei ole adresseeritud TÜ-le M, nagu hageja väidab, vaid saadetud kostja kui TÜ M juhatuse liikme poolt TÜ M blanketil hagejale kui TÜ M nõukogu liikmele. Samuti ei ole hageja poolt osundatud tekstis kostja väitnud, et hageja on vara võõrandanud salaja ja omastamise eesmärgil. Tekstist nähtub, nagu oleks seda teinud V .S. Kuna asjas ei ole tõendamist leidnud, et kostja on esitanud väite, mille õigusvastast, ebaõiget, au teotavat ja ebakohast avaldamist palub hageja tuvastada, siis tuleb hageja see nõue jätta rahuldamata.
4. Põhja Politseiprefektuurile 04.05.2005 esitatud kirjas väitis kostja: “05.oktoobril 2005 minu abikaasa J.S, pärast hagi sisseandmist kohtusse abielu lahutamiseks ning vara jagamiseks, hakkas tihti tarbima alkohoolseid jooke, muutus oluliselt oma käitumiselt igapäevases elus ja tööl, muutus närviliseks, ebastabiilseks ning vastavalt seadusandlusele isikule, kes on alkohoolses või narkootilises joobes, on keelatud hoida enda juures relva”. Kohus leidis, et nimetatud väites sisalduvad väärtushinnangud, mis seonduvad hagejaga ning neist hinnangutest võib järeldada fakte. Avaldus on esitatud kategoorilises vormis ning avaldusest tuleneb, nagu oleks hageja hakanud alkoholi kuritarvitama ja muutunud ebastabiilseks sellisel määral, et temalt tuleks relvaluba ära võtta. Esitatud väärtushinnang, milles jäetakse mulje, et on olemas konkreetsed faktid, on halvustava tähendusega ning hageja au teotav. Tõendeid selle kohta, et hageja hakkas pärast abielulahutuse ja vara jagamise hagi esitamist kohtusse tihti alkohoolseid jooke tarbima, muutus närviliseks ja ebastabiilseks, esitatud ei ole. Nimetatud väited on paljasõnalised. Seetõttu leidis kohus, et hageja nõue, milles ta palus tuvastada, et kostja on õigusvastaselt avaldanud hageja kohta järgmisi ebaõigeid ja au teotavaid andmeid ning ebakohaseid väärtushinnanguid: hageja hakkas tihti tarbima alkohoolseid jookse, muutus oluliselt oma käitumiselt igapäevases elus ja tööl, 9 muutus närviliseks ja ebastabiilseks isikuks, kellel on keelatud hoida enda juures relva, tuleb rahuldada.
5. Kostja pealkirjastas 13.06.2005 avalduse Kaitsepolitseiametile (t lk 130) “3 miljoni krooni Venemaale ülekandmise katsest ja firma TÜ M pankrotini viimisest J.S ja V. Š poolt” ja väidab selles: “Kapitali alusetu Venemaale väljaveo korraldamise katsega ja TÜ M emaettevõtte hävitamisele suunatud tegevusega seotud sündmuste faktilised asjaolud on äratoodud käesolevale kirjale lisatud materjalides. Palun Teid võtta tarvitusele abinõud J.S ja V. Š finantstegevuse seaduslikkuse taastamiseks ja alusetu kapitali väljaveo takistamiseks Venemaale TÜ M emaettevõtte hävitamise arvelt. Põhja Politseiprefektuuri 27.06.2005 teatest kriminaalasja alustamata jätmise kohta (t lk 37-38), nähtub, et kostja väidete näol on tegemist oletusliku seisukohaga. Kostjal lasub vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 avaldatud väidete tõendamiskohustus. Ükski kostja väide ei ole kinnitust leidnud. Esitatud väidetest nähtub, et kostja ei palunud konkreetsete faktide põhjal hageja tegevust kontrollida, vaid ta esitas kategoorilisi faktiväiteid ja väärtushinnanguid, millest saab oletada faktide olemasolu. Tegemist on ebaõigete ja au teotavate väidetega, seetõttu hageja see nõue tuleb rahuldada.
6. Kostja avaldas ajalehele MK Estonia 14.-20.12.2005.a väljaandes nr 50

§ 1047

lg 4 rakendatav ja kostjal tuleb oma kulul esitada ajalehele avaldamiseks kinnitus, milles ta kinnitab, et esitas ebaõigeid andmeid. 16. Kostja avaldas ajalehele Vesti Dnja 30.06.2005 (t lk 44 - 47, tõlge lk 49) järgmised väited: „Olles seadusandja, rikub J .S ise kõiki mõeldavaid ja mittemõeldavaid seadusi. Seda tõestavad kõik tema teod“. „Palun Teil oma silmadega veenduda, milliseid räpaseid ja ebaseaduslikke meetodeid kasutab minu mees ja rahvaasemik, et jätta mind elatusvahenditeta”. Kohus leidis, et taolise väite esitamisega avaldas kostja halvustava väärtushinnangu. Tõendamist ei leidnud, et avaldatud väärtushinnang oleks põhjendatud. Väärtushinnangu põhjendatus ei tähenda seejuures mitte millegi tõesuse kindlakstegemist, vaid eelkõige seda, kas väärtushinnangu avaldajal oli mõistlik õigustus teist isikut üldsuse ees halvustada. Antud juhul mõistlik õigustus puudub ja seetõttu tuleb hageja tuvastusnõue selles osas rahuldada. Hageja on ka palunud kohustada kostjat esitama ajalehele Vesti Dnja kirjutis, milles ta kinnitab, et avaldas eeltoodut väites ebaõigeid andmeid. Kohus leiab, et

§ 1047lg 4 ei ole antud juhul rakendatav, kuna faktiväiteid ei ole esitatud.

Seega ajalehele Vesti Dnja kostja poolt kirjutise avaldamise kohustus tuleb jätta rahuldamata. 17.

§ 1055

lg-st 1 tuleneb, et rikkujalt saab nõuda õigusvastase käitumise lõpetamist, kui õigusrikkumine on jätkuv. Antud asjast nähtub, et kostja on avaldanud hageja suhtes ebaõigeid andmeid ja ebakohaseid väärtushinnanguid 2005.a. Tõendatud ei ole, et kostja oleks peale hagiavalduse esitamist kohtusse hageja kohta ebaõigeid andmeid 10 või ebakohaseid väärtushinnanguid avaldanud või nende avaldamisega ähvardanud. Asjaolu, et kohtuistungitel kostja kaitses emotsionaalselt oma väiteid, on poole menetluslik õigus avaldada vaidlusaluses küsimuses oma seisukohti, kuid sellest ei saa kohtu arvates järeldada, et kostja hageja au jätkuvalt teotab või ähvardab andmete ning hinnangute edasise avaldamisega

§ 1055mõttes.

Seega tuleb hageja nõuded kohustada kostjat lõpetama hageja au teotamine ning ebaõigete ja au teotavate andmete avaldamine ning keelata kostjal kahju tekitav tegevus - hageja au teotamine ja ebaõigete ning au teotavate andmete avaldamine, jätta rahuldamata. 18.

§ 128

lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.

§ 134

lg 2 kohaselt vabaduse võtmisest, samuti muude isikuõiguste rikkumisest, eelkõige isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse korral tuleb kahjustatud isikule mittevaraline kahju hüvitada üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. Kostja on korduvalt avaldanud hageja suhtes ebaõigeid andmeid ning ebakohaseid väärtushinnanguid. Usaldusväärsus ja hea reputatsioon on oluline igale isikule. Arvestades vaidluse asjaolusid, leidis kohus siiski, et hageja kahju hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata. Asja materjalidest nähtub, et kostja poolne õigusvastane tegevus sai alguse, kui pooled hakkasid lahutama oma abielu ja vara jagama, mis tekitas poolte vahel konfliktseid situatsioone. Taoliste olukordade tekkimine aga pärssis pooltevahelist suhtlust ning läbi rääkimata jäi ka pooltega seotud TÜ M äritegevuses toimuv. Kohus leidis, et mingil moel ei õigusta eeltoodu kostja tegevust ega välista kostja õigusvastast käitumist, kuid on muuhulgas siiski piisavaks põhjenduseks, miks tuleb hageja mittevaraline nõue jätta rahuldamata. Sanktsioonina või preventiivsetel eesmärkidel ei ole mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamine

kohaselt põhjendatud. Hageja on viidanud, et kostja käitumine on tekitanud temale hingelist valu, kuna esitatud väited on diskrediteerinud hagejat teiste isikute ees ning loonud suhetes sõpradega ja perekonnas pingeid. Taoline mittevaraline kahju võib olla heastatav ka teiste vahenditega, näiteks varem avaldatud andmete ümberlükkamise kohustuse panemisega kostjale. Antud asjas on kohus leidnud, et kostjat tuleb kohustada esitama ajalehele andmeid, milles lükatakse ümber varem kostja poolt esitatu. Sellega tuleb lugeda heastatuks ka kostja poolt tekitatud väidetav hingeline valu. Hageja apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

1. Hageja palus kohtuotsuse tühistada osas, millega jäeti hagi rahuldama ja teha selles osas uus otsus: kohustada kostjat ümber lükkama ebaõiged andmed ja avaldada ajalehes Vesti Dnja kostja kulul järgmine ümberlükkav kinnitus: „Avaldasin ajalehele Vesti Dnja ebaõigeid andmeid selle kohta, et Riigikogu liige hr. J .S rikkus kõiki mõeldavaid ja mittemõeldavaid seadusi, millekohane avaldus kajastati Vesti Dnja 30.06.2005 artiklis „Nüüd valatakse kellegi verd“ ja selle juurde kuuluvas tekstis. Need andmed on ebaõiged“ või alternatiivselt kohustada kostjat avaldama tema kulul ajalehes Vesti Dnja ümberlükkav kirjutis, milles ta kinnitab, et ta on avaldanud ajalehele Vesti Dnja ebaõigeid andmeid, mis kajastati 30.06.2005 väljaandes lk 6 alapealkirja all „Nüüd valatakse kellegi verd“, et J .S rikkus kõiki mõeldavaid ja mittemõeldavaid seadusi, mis on vale; keelata kostjal kahju tekitav tegevus – hageja suhtes au teotavate valeandmete edasine avaldamine; välja mõista kostjalt hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitis 100 000 krooni või alternatiivselt vastavalt TsMS §le 366 muu õiglane rahaline hüvitis; muuta kohtukulude jaotust ja jätta kõik esimese ja teise astme kohtu menetluskulud kostja kanda. 11
2. Kohus jättis alusetult rahuldamata nõude moraalse kahju hüvitamiseks. Kostja korrutas kogu menetluse vältel, et tema poolt esitatud väited ja väärtushinnangud on õiged, sh et hageja on korduvalt pannud toime kuritegusid ja väärtegusid. Kohus on TsMS § 442 lg 2 rikkumisega jätnud otsuses kajastamata, et kuigi hagejal puudus kohustus tõendada, et ta ei ole neid tegusid toime pannud, esitas ta sellekohased tõendid, mis kummutasid kostja väited. Vaatamata sellele, et uurimisorganid ja audiitorid välistasid hageja kuriteod ja seaduserikkumised, kostja oma väidetest ei taganenud ja kordas neid kogu menetluse vältel. Kohus tuvastas, et kostja tekitas hagejale moraalset kahju, leides samas, et selline kahju on heastatav teiste vahenditega. Kohus oleks pidanud vastavalt TsMS § 442 lg-le 8 selgemalt tuvastama moraalse kahju olemasolu ja selle ulatuse, arvestades seda, et kohus tuvastas 17 erinevat au teotavat lauset valede faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangutega, kusjuures iga lause sisaldas endas omakorda mitu väidet. Hageja leiab, et ühe au teotava väite osas ümberlükkamiskohustuse kostjale panemine ei saa heastada hingelist valu muudes episoodides. Kohus oleks pidanud analüüsima moraalset kahju, arvestades kõiki episoode. Kummutava avalduse avaldamine on au teotavate valeväidete esitaja seadusest tulenev kohustus, mis ei tee olematuks tekitatud moraalset kahju. Kostja ei ole vaidlustanud hagi õiguslikku positsiooni ega esitanud isegi vastust moraalse kahju nõudele. Kostja ei vaidlustanud, et moraalne kahju kuulub üldjuhul hüvitamisele ja kedagi ei saa lugeda kuriteos süüdiolevaks, kui ei ole jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Kostja ei tõstatanud vaidlust, et tema avaldatud väited iseenesest tekitavad moraalset kahju ja ta ei ole esitanud vastuväiteid moraalse kahju hüvitamise ulatuse suhtes. Kohus jättis moraalse kahju hüvitise välja mõistmata asjaoludel, millele kostja ei tuginenud. Kostja ei palunud jätta moraalset kahju hüvitamata põhjusel, et toimunud oli vara jagamisega seotud lahutusprotsess, mille käigus jäid TÜ-ga M seotud asjaolud pooltel läbi rääkimata. Ka ei ole kostja tuginenud sellele, et mittevaraline kahju on heastatav teiste vahenditega ega avaldanud selleks valmisolekut. Kohus ei pööranud tähelepanu kostja väidete ulatusele ja räigusele. Antud asjas tulnuks lähtuda moraalse kahju ulatusest, kostja pahausksusest, rikkumise raskusest, kasutatud meetoditest, väärtushinnangute ja ebaõigete andmete süstemaatilisusest ja räigusest ning eesmärgist mitte üksnes rikkuda hageja karjäär, vaid ka soovist häbistada hagejat võimuorganite ja avalikkuse ees, samuti rikkuda isikliku elu kvaliteet nii perekonnas kui ka suhetes sõpradega. Hageja leiab, et hüvitise väljamõistmine on vajalik ka preventiivsetel eesmärkidel ning et kostjal tekiks vastutus oma sõnade eest. Kohus ei vastanud hageja väitele, et hüvitis 100 000 krooni oleks proportsionaalne ja selle maksmine vastab kostja majanduslikule seisule.
3. Põhjendamatu oli ka kahju tekitava tegevuse keelamise nõude rahuldamata jätmine. Kostja korrutas kohtumenetluses paljasõnaliselt valeväiteid, ei taganenud nendest ja jätkas hageja traumeerimist. Menetlusõiguse aktiivse teostamisega oleks tegemist siis, kui kostja püüab tõendada oma väiteid või vähemalt üritab usutavaks teha, et väited olid õiged ja tal oli küllaldane alus uskuda, et ta avaldab õigeid väiteid. Kuna kohus ei keelanud edasise kahjustava tegevuse jätkamist, jäid hageja õigused piisava kaitseta. Kostja poolt on omaks võetud ja tõendatud, et ta tegutses pikema aja jooksul, kestvalt ja süstemaatiliselt hageja suhtes kahjustavalt ja õigusvastaselt. Kostja keeldus kategooriliselt neist hoidumast. Kohus jättis arvestamata, et kostja keeldus kompromissilepingu sõlmimisest, millega ta oleks võtnud kohustuse hoiduda kahjustavast tegevusest.

§ 1055lg-s 1 sätestatud tingimused on täidetud.

Juhul, kui kostjal ei ole plaanis uusi valeväiteid esitada, siis ei tohiks

§ 1055kohaldamine rikkuda tema õigusi ja vabadusi.

12

1. Kohus jättis põhjendamatult rahuldamata nõude au teotavate väidete ümberlükkamiseks ajalehes Vesti Dnja. Olles tuvastanud, et väärtushinnang on vale ja ebakohane, oleks kohus pidanud kaitsma hageja õigusi ja välja mõistma mittevaralise kahju hüvitise. Kohtuotsuses puuduvad motiivid selle kohta, miks kohus leidis, et väide ei sisaldanud andmeid või fakte ja miks ei ole hagejal subjektiivset õigust nõuda oma sotsiaalse rehabiliteerimise eesmärgil andmeid kummutavat kirjutist. Isegi kui tegemist oleks pelgalt väärtushinnangutega, oleks kohus pidanud välja mõistma hageja kasuks moraalse kahju hüvitise. Kohus tuvastas, et väide on õigusvastane, õigustamata ning hingelist kannatust tekitav.
2. Kuna kohus tuvastas, et kõik kostja väited on valed ja väärtushinnangud ebakohased, oli hagi rahuldatud osa vähemalt ¾. Vastavalt TsMS §-le 163 jaotatakse menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kostja apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
3. Kostja palus tühistada maakohtu otsuse hagi rahuldavas osas ja teha uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ning jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Kostja leiab, et kontrollida tuleb nii ebakohaste väärtushinnangute ja andmete avaldamise õigusvastasust kui seda välistavate asjaolude esinemist. Kohus jättis põhjendamatult tähelepanuta selle, mida kostja kõikide oma väidetega, mida kohus käsitas faktiväidetena, tegelikult silmas pidas. Kostja tugines asja sisulise arutamise käigus sellele, et omistas hagejale füüsilise isikuna tegusid, mida tegid hageja mõju ja kontrolli all olevad juriidilised isikud (TÜ M, V, P). Nimetatud äriühingute poolt kostja viidatud tehingute tegemine on tõendatud, so andmed vastavad tegelikkusele. Sama puudutab kostja väidet, et hageja omas osalust OOO-s P. Nimetatud äriühingu osanik on OÜ P, mille juhatuse liige on alates 25.03.1997 hageja. Seega teostas osanikuõigusi OOO-s P tegelikult hageja, kelle tegudel ja tahteavaldustel oli otsene mõju nimetatud äriühingu tegevusele.
4. Kohus jättis põhjendamatult tähelepanuta kostja vastuväited selle kohta, et ajalehele MK Estonia avaldatu vastab tegelikkusele. Asjas on tõendatud, et kostja arvati tema tahte vastaselt välja TÜ M liikmete hulgast, millega ta kaotas olulise vara, püsiva sissetuleku ja võimaluse kasutada ettevõtte sõiduautot. Seega ei ole põhjendatud kostjale ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustuse panemine.
5. Kõikide ebakohast väärtushinnangut sisaldavate väidete õigusvastasus tuleb esmalt tuvastada vastavuses

§ 1046

esimeses lõikes sätestatuga, so arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Nimetatud õigusvastasuse tuvastamise kontrolli skeemi kohus asja lahendamisel rakendanud ei ole. Kohus kohaldas ebaõigesti õigusnormi ja jättis tuvastamata asjas tähtsust omavad asjaolud. Kostja tugines maakohtus sellele, et väidetavalt ebakohaseid väärtushinnanguid sisaldavate andmete avaldamist tuleb vaadelda ja hinnata nende avaldamist keele- ja kultuurikontekstis, samuti arvestada nende avaldamise põhjust ja ajendit. Väljendid, mida kostja avaldas, omavad venekeelses kultuuri- ja keeleruumis hoopis teistsugust tähendust ega ole sedavõrd halvustavad ja hageja reputatsiooni rikkuvad kui eesti keeles. Kostja ei valda eesti keelt ning nii faktiväidete kui väärtushinnangute kategoorilisus tuleneb tõlkimise eripärast ja kvaliteedist. Mittekohased väärtushinnangud avaldati olulises osas ametiisikutele, mitte avalikkusele, avalikkusele avaldatu aga venekeelses pressis. Riigikogu valimistel hääleõigust omavatest valijatest loeb venekeelset ajakirjandust vaid väike osa ka nende mõju valimistulemustele on marginaalne.

1. Kostja leiab, et rikkumisega taotletud eesmärgi (selgitada oma varalised õigused ja kohustused seoses TÜ M majandustegevusega) ja rikkumise (Riigikogu liikme ja 13 avaliku elu tegelasega seoses avaldati tema kontrolli all olevate äriühingute majandustegevuse seaduslikkust kahtluse alla seadvaid andmeid) raskuse vaheline suhe on selline, et kostja huvi isiklike õiguste kaitseks kaalub üles hageja õiguste võimaliku rikkumise. Kohus jättis tähelepanuta, et kostjal oli TÜ M endise liikme ja juhatuse liikmena õigustatud huvi välja selgitada tema teadmise ja heakskiiduta TÜ M varaga tehtud tehingute õiguspärasus ja nendest tulenevate võimalike maksukohustuste tagajärjed tema isiklikule varalisele seisule. Endise juhatuse liikmena teadvustas kostja endale oma võimalikku vastutust ühingu maksukohustuste eest. TÜ M liikmed ja juhatus kostjale teda huvitavate tehingute kohta informatsiooni ei andnud ja see oli ajendiks, et kostja valis asjaolude väljaselgitamise viisiks pöördumised politsei ja Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni poole. Hageja oli 17.09.2005 avalduse esitamise ajal Riigikogu liige ja kostja õiglustunde ja arusaama kohaselt olid hageja käitumises seaduses sätestatud süütegude tunnused. Põhiseaduse (PS) § 45 kohaselt on igaühel õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole, seega ka Riigikogu erikomisjoni poole. Kostja eesmärk avalduste esitamisel oli ainult TÜ M varaga tehtud tehingute kohta informatsiooni saamine, so avaldajal oli avaldamise vastu põhjendatud huvi. Õigusrikkumise esinemisel politsei poole pöördumine ja sellega seoses andmeid sisaldavate väärtushinnangute avaldamine ei saa mitte mingil juhul olla õigusvastane. Seda isegi siis, kui avaldaja ei suuda hiljem perekonnasuhetes tekkinud asjaolusid tõendada. Kostja leiab, et eeltoodud asjaoludel tuleb teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus ja tuvastada, et kostja poolt ebakohaste väärtushinnangute ja neis sisalduvate andmete avaldamine ei olnud õigusvastane.
2. Kohus arvestas kostja vastuväiteid pealiskaudselt ja osaliselt, jättes nendest olulise osa põhjendamatult üldse tähelepanuta. Kohus jättis tähelepanuta kostja tuginemise

§ 1046

lg-s 2 sätestatud üldiste isikliku õiguse rikkumise õigusvastasust välistavate asjaolude esinemisele. Kostjal oli väärtushinnangute ja neis sisalduvate andmete avaldamise vastu põhjendatud huvi. Arvesse tuleb võtta kostja õiguste rikkumist ja seda, et kostja kasutas eelnevalt tagajärjetult oma rikutud õiguste kaitseks muid vahendeid, sh pöördumisi hageja poole TÜ M varaga tema heakskiiduta tehtud tehingute kohta informatsiooni saamiseks.

1. Kui hagi rahuldatakse osaliselt, tuleb menetluskulud kooskõlas TsMS § 163 lg-ga 1 jätta võrdselt poolte kanda. Menetluskulude erinevat jaotamist tuleb kohtul põhjendada. Maakohus seda ei teinud. Vastus apellatsioonkaebustele
2. Hageja vaidles kostja apellatsioonkaebusele vastu. Kostja saatis vastuse hageja apellatsioonkaebuse alles 28.11.2007, milles vaidles kaebusele vastu. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
3. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuste väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebused rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
4. Vaidlust ei ole alljärgnevate asjaolude üle: • Kostja esitas 17.09.2005 Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjonile avaliku pöördumise (t lk 16-29) pealkirjaga: “Ülevaade: Riigikogu 14 • • liikme J .S’i (Keskerakond): Tulumaksu tasumisest kõrvalehoidmine: 2,6 milj. krooni; Majandusliku huvide deklaratsioonis (2004.a.) ebatäiuslik andmete esitamine, varjatud osalus OOO P (Petseri, Venemaa). Nimetatud pöördumises väitis kostja järgmist: (t lk 27)
5. novembril 2004.a. V .S (J .S) müüsid iseendaga sõlmitud tehingutega Tulundusühistu M tütarettevõtete M AS-i, N AS-i ja sidusettevõtte NN AS-i aktsiad AS V Group kasuks, millega on tekitatud TÜ M kahjum 2,8 milj. suuruses; (t lk 27) pealkirjas: Majandusliku huvide deklaratsioonis (2004.a.) ebatäiuslik andmete esitamine varjatud osalus OOO P (Petseri, Venemaa) – eraldatud 6,5 milj. krooni; (t lk 27) Venemaa firma OOO P juhatuse esimeheks on J .S. 2004.a. J .S TÜ M majandusaruande kohaselt eraldas üle 6,5 milj. krooni;
6. aprillil 2005.a. J .S esitas Majandusliku huvide deklaratsiooni (2004.a.), milles varjas oma osaluse ja juhtimise OOO P (Petseri, Venemaa)”; (t lk 25)
7. juunil 2005.a. J .S oma otsusega arvas välja TÜ M liikme koosseisust I. Š, V .Sa ja J. P eesmärgiga varjata tekitatud 2004.a. kahjumit 7,4 milj. krooni ning omastada TÜ M vara üldmaksumusega 21,7 milj. krooni, hoiduda kõrvale tulumaksu maksmisest suuruses 2,6 milj. krooni ning jättes sellega meid ilma väljateenitud varata ja elamisvahenditeta, ning lõpuks organiseeris kaebuse esitamise minu suhtes kriminaalmenetluse algatamises KarS § 266 – omavoliline sissetung
8. juulil 2005.a. kinnistule x; (t lk 18) Märtsist 2005.a. raamatupidaja K. V, vormistades oma töösuhted AS V Group’iga, täites V .S’i ja J .S’i korraldusi, hakkas tahtlikult takistama TÜ M raamatupidamise korrastamist, mitte alluma minu töökorraldustele, vahetas ukselukku raamatupidamise ruumis, ei väljastanud dokumente, viidates, et on sõlminud mitteametliku töölepingu V .S’iga või viibib haiguslehel, samaaegselt olles TÜ M tööruumides; (t lk 22)
9. juulil 2005.a. kasutades minu ajutist äraolekut Tallinnast, D. B ja G.B, V .S, täites J.S korraldust, pettuse ja jõu abil omavoliliselt hõivasid kinnistu x ruumid, kusjuures tekitasid kehavigastuse TÜ M töötajale J. V’le; (t lk 25) Nimetatud tegevusega kaasosalised J .S ja V .S kaasaaitajate D. B, G. B, K. V, J Š ning O.Sa abil ajavahemikul
10. november 2004.a. –
11. juuni 2005.a. tahtlikult omastasid kõik TÜ M vara (kinnistu M hüpoteegiväärtus 14 milj. krooni, kinnistu x – ostuhind 3,0 milj. krooni, tulufirmade aktsiad – 2,8 milj. krooni, ning OÜ P osak – 1,9 milj. krooni) üldmaksumusega 21,7 milj. krooni”; (tlk 26) Ülaltooduga, J .S, kasutades Riigikogu liikme puutumatust kihutas noort juristi D. B’i

§§ 1046

ja 1047 õigesti, tuvastades kostja poolt 17.09.2005 Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjonile saadetud pöördumise osas, et kostja on õigusvastaselt avaldanud hageja kohta järgmisi ebaõigeid ja au teotavaid andmeid ning ebakohaseid väärtushinnanguid: J .S hoidis kõrvale tulumaksu tasumisest 2,6 milj. krooni; J .S esitas majandusliku huvide 2004.a. deklaratsioonis ebatäiuslikke andmeid; J .S tekitas iseendaga sõlmitud tehingutega TÜ-le Mle kahjumi 2,8 miljoni krooni suuruses summas; J .S omas varjatud osalust OOO-s P ja oli nimetatud äriühingu juhatuse esimees; J .S eraldas OOO-le P üle 6,5 milj krooni TÜ M vahendite arvelt; J .S tegutses omavoliliselt ja seadusevastaselt TÜ M vara omastamise eesmärgil; J .S andis raamatupidajale korraldusi takistada TÜ M raamatupidamise korrastamist; J .S andis korralduse pettuse ja jõu abil omavoliliselt kinnistu x ruumide hõivamiseks, mille käigus tekitati kehavigastus TÜ M töötajale J V’le; J .S koos kaasosaliste V .Si, D. B, G.B, K. V, J Š ja O .Saga omastas tahtlikult kõik TÜ M varad üldmaksumusega 21,7 miljonit krooni; J .S kihutas D. B’i sooritama süütegusid, mis on karistatavad KarS § 259 (omavoli); § 289 (ametiseisundi kuritarvitamine); § 319 lg 2 (valekaebus) järgi; J .S palkas 26.07.05 D.B tagakiusamiseks, ametiseisundi kuritarvitamiseks ja omavoliliselt TÜ M ja OÜ S äridokumentatsiooni hõivamiseks. Samuti leidis maakohus põhjendatult, et kostja esitas 04.05.2005 avalduses Põhja Politseiprefektuurile kategoorilisi faktiväiteid ja väärtushinnanguid, millest saab 16 järeldada hageja kohta käivaid fakte, mis on ebaõiged ja au teotavad - J .S hakkas tihti tarbima alkohoolseid jooke, muutus oluliselt oma käitumiselt igapäevases elus ja tööl, muutus närviliseks ja ebastabiilseks isikuks, kellel on keelatud hoida enda juures relva ning 13.06.2005 avalduses Kaitsepolitseiametile - J .S on teinud katse Venemaale alusetult üle kanda 3 000 000.00 krooni koos TÜ M pankrotini viimisega; hageja tegevus on suunatud TÜ M emaettevõtte hävitamisele; hageja finantstegevuse seaduslikkus vajab taastamist. Sama leidis maakohus põhjendatult ajalehele MK Estonia kostja poolt avaldatu kohta, mille kohaselt J .S varastas I.S (end. .Sa) paljaks, omastas tema palga, võttis ära auto ja tüssas teda 6 miljoniga ning ajalehele Vesti Dnja avaldatu kohta - J .S rikkus kõiki mõeldavaid ja mittemõeldavaid seadusi ja kasutas räpaseid ja ebaseaduslikke meetodeid.

1. Ringkonnakohtu hinnangul analüüsis maakohus piisava põhjalikkusega kostja avaldatud väiteid, mille ebaõigsust palus hageja tuvastada, andes hinnangu nii sellele, kas tegemist on faktiväidete või väärtushinnangutega, kas väited on hageja au teotavad kui ka sellele, kas need avaldati õigusvastaselt. Kohus on otsuses märkinud, millistele hageja esitatud tõenditele ta oma järeldused rajas. Kuna kostja ei tõendanud eelnimetatud avaldustes avaldatud andmete ja väärtushinnangute aluseks olevate faktiväidete tõelevastavust, oli hagi rahuldamine eeltoodud osas õige.
2. Ringkonnakohus ei nõustu kostja apellatsioonkaebuse väitega, nagu oleks maakohus jätnud põhjendamatult tähelepanuta selle, mida kostja oma kõikide väidetega tegelikult silmas pidas. Asjaolule, et kostja oleks silmas pidanud midagi muud kui avaldustes kirjas, kostja maakohtus ei tuginenud. Vastupidi, kogu menetluse kestel jäi kostja selle juurde, et kõik tema avaldatud faktiväited on õiged ning ta ei ole avaldanud ka ebakohaseid väärtushinnanguid.
3. Apellatsioonkaebuses väidab kostja jätkuvalt, et hagejal on osalus OOO-s P. Maakohus tuvastas esitatud tõendite alusel õigesti, et hagejal nimetatud äriühingus osalust ei ole (maakohtu otsuse lk 9). Asjaolusid ja tõendeid, mis võimaldaks väita vastupidist, ei ole kostja esitanud. Asja materjaliga ei ole kooskõlas ka kostja apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks tõendatud, et kostja arvati tema tahte vastaselt TÜ-st M välja. Kaebusest ei nähtu, millist tõendit (tõendeid) kostja silmas peab. Kostja ei ole viidanud apellatsioonkaebuses ühelegi tõendile, mille kohus oleks jätnud menetlusnorme rikkudes arvestamata ega selle põhjal tuvastamata või tuvastatud asjaolule. Kostja avaldas kategoorilises vormis väiteid hageja kohta ja kohus ei saanud neid tõlgendada laiendavalt, so kontekstis hagejaga väidetavalt seotud äriühingutega. Apellatsioonkaebuses märkis kostja, et ta taotleb täiendavate tõendite asja juurde võtmist, kuid kaebusele ühtegi tõendit lisatud ei ole.
4. Kostja on oma apellatsioonkaebuses jätkuvalt ka seisukohal, et ajalehes MK Estonia avaldatu vastab tegelikkusele. Samas ei ole kaebuses esile toodud asjaolusid ega viidatud tõenditele, mis võimaldaks teha selles osas maakohtust erinevat otsustust. Ainuüksi asjaolust, et kostja selles osas kohtuotsusega ei nõustu, teistsuguse järelduse tegemiseks alust ei anna.

§ 1047

lg 4 järgi on kostja kohustatud ajalehele MK Estonia avaldatud ebaõiged faktiväited oma kulul ümber lükkama. 38. Ringkonnakohus ei nõustu kostja apellatsioonkaebuse väitega, nagu oleks maakohus rikkunud

§ 1046

lg-s 1 sätestatut, jättes õigusvastasuse tuvastamisel arvestamata rikkumise liigi, põhjuse ja ajendi, samuti suhte rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Asjaolusid ja tõendeid, mis oleks võimaldanud lugeda kostja 17 avaldatut tegelikkusele vastavaks või õiguspäraseks, kostja maakohtule ei esitanud. Kostja ei ole esitanud asjaolusid ja tõendeid, mille alusel võiks hinnata andmete avaldamise põhjuseid, ajendeid ja eesmärke, samuti suhteid rikkumistega taotletud eesmärkide ja rikkumiste raskuse vahel. Samuti on kostja poolt välja toomata ja tõendamata seadusega kaitstud hüved ja kolmandate isikute või avalikkuse huvi (

§ 1046

lg 2), teadmatus andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest, millest kostja ei pidanudki teadma ehk põhjendatud mitteteadlikkus (

§ 1047

lg 1), kostja õigustatud huvi avaldamise suhtes, samuti andmete ja asjaolude kontrollimine põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele (

§ 1047lg 3).

39. Üldsõnalised ja tõendamata on kostja väited, nagu omaks tema poolt avaldatu venekeelses kultuuri- ja keelekeskkonnas teistsugust tähendust ega ole sedavõrd halvustavad ja hageja reputatsiooni rikkuvad kui eesti keeles. Maakohtus kostja tõlgete kvaliteedi kohta vastuväiteid ei esitanud. Millist tähendust omavad asja lahendamisel kostja paljasõnalised väited väikese osa Riigikogu valijate venekeelse ajakirjanduse lugemise ja selle mõju kohta valmistulemustele, tema apellatsioonkaebusest ei järeldu. Kostja seisukoht, nagu oleks ebaõigete andmete avaldamine ametiisikutele lubatav või vähemalt vabandatav, ei põhine seadusel. On õige, et PS § 45 järgi on igaühel õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega asutuste ja ametiisikute poole, kuid see ei õigusta iseenesest teise isiku õiguste kahjustamist, sh au teotavate väidete esitamist. Hageja on füüsiline isik, kellel on subjektiivne õigus aule ja väärikusele sõltumata sellest, mis keeles väiteid esitatakse ja kas need esitati ametiasutusele või muul viisil. Ametiasutustele esitatud kostja väited on kategoorilises vormis, mitte taotlusena kontrollida nende õigsust. Au teotav võib olla ka ebakohane väljendusviis. Au võib teotada nii ebaõigete andmete kui ka halvustava väärtusotsustuse avaldamisega. Faktiväite tähendus ei sõltu sellest, kas see põhineb kellegi arvamusel või veendumusel. Isiku kohta ebaõigete andmete avaldamine on isikuõiguste rikkumine. Ebaõigete andmete avaldamisega on tegemist ka siis, kui isikut kujutatakse üldsuse ees ebaõigesti sel teel, et esitatakse kaudseid asjaolusid, millest mõistlikult saab järeldada mingeid otseseid fakte, mis selle isiku kohta käivad.

§ 1047

lg-s 4 on sätestatud ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustus sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest. Kostja väidetav põhjendatud huvi – selgitada välja TÜ M varaga tehtud tehingud ja kostja võimalikud maksukohustused, ei õigusta kostja poolt hageja au teotamist ega muuda iseenesest vaidlusaluste väidete avaldamist õiguspäraseks.

1. Maakohus jättis 17.09.2005 Riigikogu erikomisjonile saadetud pöördumise osas rahuldamata hageja nõude, milles paluti tuvastada kostja esitatud ebaõige ja au teotav väide, nagu oleks hageja sõlminud mitteametliku töölepingu V .Siga. Kuigi hageja vaidlustas apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse kogu osas, millega hagi jäeti rahuldamata, ei ole kaebuses esitatud põhjendusi, miks oli esimese astme kohtu otsus nimetatud väitele hinnangut andes ebaõige. Sama puudutab hagi rahuldamata jätmist kostja 16.05.2005 protokollis ja kostja poolt 21.04.2005 hagejale saadetud kirjas avaldatu osas. Ringkonnakohtul puudub alus eeltoodu osas kohtuotsuse tühistamiseks.
2. Ringkonnakohus ei nõustu hageja apellatsioonkaebuse väitega, nagu oleks maakohus jätnud alusetult rahuldamata nõude moraalse kahju hüvitamiseks. PS § 25 kohaselt on igaühel õigus õigusvastaselt tekitatud moraalse kahju hüvitamisele. Tähtsust omab moraalse kahju mõiste kolm aspekti: 1) moraalne kahju tekib isiklikule mittevaralisele hüvele suunatud subjektiivse õiguse rikkumisega; 2) kahju suurust ei ole võimalik 18 objektiivselt hinnata; 3) kahju kuulub heastamisele lähtuvalt ühiskonnas kehtivatest moraalistandarditest (nt õigustamatult põhjustatud kannatused või kahjustatud heaolu tuleb heastada. Moraalse kahju heastamisena on käsitatavad nii tegelikkusele mittevastavate andmete ümberlükkamine või paranduse avaldamine (

§ 1047

lg 4), rahalise hüvitise väljamõistmine (

§ 134

lg 2) kui ka tegelikkusele mittevastavate andmete avaldamise lõpetamine (

§ 1055lg 1).

Seega

§ 134

lg 2 mõtte kohaselt isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise (st heastamise) kohustuse korral tuleb kahjustatud isikule moraalne kahju heastada üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu seda õigustab. Seega on seaduseandja silmas pidanud, et moraalse kahju taas heaks tegemine toimub põhiliselt muul viisil kui rahalise kompensatsiooniga. Kuna rahaline hüvitis tuleb kõne alla üksnes

§ 134

lg-s 2 sätestatud juhul (kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab), peab nimetatud asjaolu tõendama kahjustatud isik (TsMS § 229). 42. Mis tahes isikliku õiguse rikkumine kahjustab inimese psüühilist seisundit ja moraalse kahju olemasolu sellisel juhul eeldatakse, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge – muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas – ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Siiski pole igale au teotamise juhtumile põhjust reageerida rahalise kompensatsiooni väljamõistmisega, sest kohtumenetlus ja tehtav kohtulahend võivad olla piisavad selleks, et kõrvaldada au teotamisega põhjustatud negatiivsed tagajärjed. Au teotamise korral võiks kompenseerida näiteks selle, et au teotamine põhjustas olulisi ebamugavusi või negatiivseid muudatusi kannatanu elukorralduses või tema suhetes teiste isikutega. Samuti seda, kui kannatanu maine sai au teotamise tõttu silmanähtavalt ja oluliselt kahjustatud. Rahalise hüvitise väljamõistmise aluseks ei saa siiski olla üksnes kannatanu hingelised üleelamised, kannatanul tema au teotamise tõttu tekkinud piinlikkusetunne ja ajutine meeleolu langus. Sama seisukohta on väljendatud Riigikohtu lahendites 3-2-1-105-01, 3-2-1-1104). Ka nimetatud asjaolud toovad mittevaralise kahju hüvitamise kaasa üksnes juhul, kui seda õigustab üleelamise või rikkumise raskus. Hageja tugines moraalse kahju hüvitamise nõuet esitades asjaoludele, et tema kohta esitatud süüdistused diskrediteerivad tema kui Riigikogu saadiku staatust avalikkuse ees. Samuti viitas hageja kostja eesmärgile rikkuda hageja karjääri ja soovile häbistada hagejat võimuorganite ja avalikkuse ees, rikkuda isikliku elu kvaliteeti nii perekonnas kui ka suhetes sõpradega, Sellele, et kostja eelnimetatud eesmärgid ja soovid täitusid, hageja ei tuginenud ja sellekohased tõendid asjas puuduvad. Samuti on tõendamata, millist mõju avaldasid kostja avaldatud väited hageja kui Riigikogu liikme staatusele. Maakohus leidis, et kostja tekitas hagejale hingelist valu, kuid pidas piisavaks selle heastamist tegelikkusele mittevastavate andmete tuvastamise ja nende osalise ajalehes ümberlükkamise kaudu. Arvestades eeltoodud seisukohti, nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga. Maakohus leidis õigesti ka seda, et sanktsioonina või preventiivsetel eesmärkidel ei ole mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamine

järgi põhjendatud. Hageja vastupidine seisukoht ei ole õige. Asja lahendamisel ei oma tähtsust, kas kostjal on võimalik hagetud 100 000 krooni hagejale hüvitiseks maksta või mitte. Kuna kostja vaidles hagile täies ulatuses vastu, leides, et ta ei ole hageja kohta ebaõigeid ja au teotavaid andmeid avaldanud, ei oma iseenesest tähtsust asjaolu, et kostja ei esitanud eraldi vastuväiteid moraalse kahju hüvitamise nõude ja selle suuruse kohta. Asja materjaliga ei ole kooskõlas hageja seisukoht, nagu ei oleks kostja toonud esile asjaolusid, millele kohus otsust tehes muu hulgas tugines – poolte abielulahutus ja ühisvara jagamine ning sellest tekkinud konfliktsituatsioonid, 19 pooltega seotud TÜ M äritegevuses toimuv (t lk 233, 237, 205, kohtuistungi protokoll t lk 398 jt). 43. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et antud juhul ei olnud

§ 1055lg-s 1 sätestatud õiguskaitsevahendi kohaldamine põhjendatud.

Kostja avaldas hageja suhtes ebaõigeid andmeid ja väärtushinnanguid 2005.a. Tõendatud ei ole, et kostja õigusrikkumine kestab ja hageja vajab selle eest kohtulikku kaitset. Kohtumenetluses kostja avaldatud seisukohti ei saa iseenesest tõlgendada hageja au kestva teotamisena ega ähvardusena seda edaspidi teha. Teistsuguse järelduse tegemiseks ei anna ka alust asjaolu, et kostja keeldus hagejaga kompromissilepingu sõlmimisest. 44. Ajalehes Vesti Dnja avaldatu kohta leidis maakohus, et tegemist oli halvustavate ja põhjendamatute väärtushinnangutega, mille ümberlükkamist ei saa

§ 1047lg 4 alusel nõuda.

Ka Riigikohus on lahendis 3-2-1-53-07 leidnud, et väärtushinnangu ja ka õigusliku hinnangu korral, isegi juhul, kui see tugineb ebaõigetele eeldustele (faktiväidetele), ei saa kohaldada

§ 1047lg-t 4, so taotleda hinnangu ümberlükkamist.

Sotsiaalse rehabiliteerimise eesmärgil halvustavaid väärtushinnanguid kummutava kirjutise avaldamine ei ole kooskõlas seaduse mõttega. Asjaolu, et seadus ei näe ette väärtushinnangu ümberlükkamise võimalust, ei tähenda seda, et selle võimatusega kaasneb iseenesest moraalse kahju hüvitise maksmise kohustus, nagu hageja leiab. 45. Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus kohtuotsuse tühistamiseks ka menetluskulude jaotamise osas. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Seega võib kohus jaotada hagi osalise rahuldamise korral menetluskulusid erineval viisil. Ebaõige on hageja seisukoht, nagu oleks maakohus tuvastanud, et kõik kostja väited on valed ja väärtushinnangud ebakohased, mistõttu on hagi rahuldatud osaks ¾. Kohus jättis rahuldamata hagi osas, milles paluti tuvastada, et kostja avaldas hageja kohta 17.09.2005 Riigikogu erikomisjonile saadetud pöördumises ebaõige ja hageja au teotava väite, nagu oleks hageja sõlminud mitteametliku töölepingu V .Siga. Ka jättis kohus hagi rahuldamata kostja 16.05.2005 protokollis ja kostja poolt 21.04.2005 hagejale saadetud kirjas avaldatud väidete osas. Samuti jäi rahuldamata hagi moraalse kahju hüvitise väljamõistmiseks, kostja kohustamiseks avaldada ajalehes Vesti Dnja ümberlükkav kirjutis ning kostja kohustamiseks lõpetada hageja au teotamine ja ebaõigete ning au teotavate andmete avaldamine ja kahju tekitav tegevus – hageja suhtes au teotavate valeandmete edasine avaldamine. Ülejäänud hageja nõuded rahuldati. Maakohus leidis, et arvestades vaidluse olemust ja hagi osalist rahuldamist tuleb hageja kohtukulud ½ osas jätta kostja kanda. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määratud menetluskulude jaotus proportsioonis hagi rahuldatud osaga. Apellatsioonkaebuste rahuldamata jätmise tõttu jäävad poolte apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 162 lg 1 alusel kummagi poole enda kanda. T. Kollom M.Merimaa A. Tänav 20