← Eesti

3-06-2109/24

Obsah (6)§ 35§ 30§ 62§ 43§ 41§ 34

3-06-2109 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Ivo Pilving, Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 20. detsember 2007, Tallinn Haldusasja numbe

§ 35lg 1 alusel pakkumiselt kõrvaldada.

Riigihangete Ameti 28.09.2006 otsusega nr 140-06/028496 rahuldati vaidlustus ja tühistati 06.09.2006 käskkiri nr

  1. Amet nõustus ostjaga selles, et PKD p-st 4.3.5 ei tulene nõuet, et pakutav tööjõud peaks pakkumise esitamise hetkel olema pakkujaga töölepingulises suhtes, kuid samas puuduvad andmed P. K valmisoleku kohta osaleda tööjõuna AS Helmes pakkumise teostajana. Seega peaks ostja edasises tegevuses andma selgelt mõistetava ja argumenteeritud seisukoha P. K osalemise võimalusest PKD p 4.3.5 tähenduses pakkumismenetluses, sh veenduma selles, et AS Helmes pakkumise edukaks tunnistamisel saab pakkuja P. Kt kasutada teenuse osutamisel. AS WebMedia esitas 28.09.2006 samuti Riigihangete Ametile vaidlustused, taotledes 06.09.2006 käskkirjade nr 80, 81 ja 82 tühistamist AS-i Helmes puudutavas osas. Vaidlustuse läbivaatamisel loobus AS WebMedia vaidlustusest käskkirjale nr 82, kuna amet oli selle juba tühistanud. Riigihangete Ameti 16.10.2006 otsusega nr 143-06/028496 jäeti vaidlustus rahuldamata.
  2. Registrite ja Infosüsteemide Keskuse direktori 30.10.2006 käskkirjaga nr 96 tunnistati riigihankes edukaks AS Helmes pakkumine. Ostja tegi 06.11.2006 AS-le Helmes ettepaneku pakkumise jõusoleku tähtaja pikendamiseks, millega AS Helmes 09.11.2006 nõustus. Hankeleping AS-ga Helmes on käesolevaks hetkeks sõlmitud. 2

(11)3-06-2109 AS WebMedia vaidlustus 30.10.2006 käskkirja nr 96 peale jäeti Riigihangete Ameti 21.11.2006 otsusega rahuldamata. 5. AS WebMedia esitas halduskohtule kaebuse 06.09.2006 käskkirjade nr 80 ja 81 tühistamiseks AS Helmes kvalifitseerimise ning tema pakkumise vastavaks tunnistamise osas ning täiendas menetluse käigus kaebust taotlusega 30.10.2006 käskkirja nr 96 tühistamiseks. Samuti palus kaebuse esitaja tuvastada Registrite ja Infosüsteemide Keskuse toimingu – tegevusetus kaebuse esitajale pakkumise jõusoleku tähtaja pikendamise ettepaneku tegemisel – õigusvastasus. Kaebuse esitaja leidis, et AS Helmes kvalifitseerimine ja tema pakkumise vastavaks ning edukaks tunnistamine on vastuolus PKD p-dega 4.2.6 ja 4.3.5 ja riigihanke ökonoomsuse põhimõttega. Kuna PKD-s ei ole defineeritud mõistet „töötaja“, tuleb lähtuda selle sisustamisel tavapärasest arusaamast ja mõista selle all töölepingu alusel töötavat isikut. P. Kga ei olnud AS Helmes töölepingut pakkumise esitamise ajal sõlminud ning P. K kinnitas ise 03.09.2006 kirjalikult, et tal puudub tahe töölepingut AS-ga Helmes sõlmida ka tulevikus. Hilisema vaidlustusmenetluse käigus on selgunud, et AS Helmes sõlmis P. Kga töölepingu 03.10.2006 tööleasumise ajaga 03.11.2006, kuid Tallinna Ringkonnakohtu 19.12.2003 otsuses nr 2-3/713/2003 on

§ 30

lg 3 tõlgendamisel asutud seisukohale, et tagamaks kõigi pakkujate võrdne kohtlemine ja vältimaks pakkumismenetluse asjatut venimist liigsete vaidlustuste tõttu on õige lähtuda kõigi pakkujate puhul teabest, mis on nõutud ja esitatud PKD alusel pakkumiste esitamise päevaks. Euroopa Kohtu 09.02.2006 otsuses liidetud asjades nr C-226/04 ja C-228/04, milles oli arutluse all muuhulgas küsimus, millise ajahetke seisuga peab pakkuja esitama tõendi PKD-s nõutud sotsiaalkindlustuse ja maksudega seotud kohustuste täitmise kohta, et seda pakkujat saaks kvalifitseerida, rõhutas kohus, et pelgalt maksmise alustamisest või maksmise kavatsuse tõendamisest või maksu tasumiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu tõendamisest ei piisa, kuna see rikuks kandidaatide võrdse kohtlemise põhimõtet. Vastustaja poolt kaebuse esitajale pakkumise jõusoleku tähtaja pikendamise ettepaneku tegemata jätmine on vastuolus

§-ga 6 ja § 41 lg-ga 3 pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise tõttu ning halduse hea tavaga. Vastustaja tegi ettepaneku pakkumise jõusoleku tähtaja pikendamiseks üksnes AS-le Helmes. Kui selline ettepanek oleks tehtud ka kaebuse esitajale kui samuti riigihankes kvalifitseerunud pakkujale, oleks kaebuse esitaja olnud nõus oma pakkumise jõusoleku tähtaega pikendama. Huvi selle vastustaja tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemise vastu seisneb võimalikus kahju hüvitamise nõude esitamises. 6. Tallinna Halduskohtu 01.02.2007 otsusega jäeti kaebus rahuldamata ning mõisteti AS-lt WebMedia AS Helmes kasuks välja õigusabikulud summas 30 000 krooni. Põhjendused: 1) Kaebuse väidete näol, mille kohaselt võimaldab PKD p-de 4.2.6 ja 4.3.5 ebaselgus mõiste „töötaja“ osas erinevaid tõlgendusi pakkuja kvalifitseerimiseks ning pakkujatel riigihanke tingimustega manipuleerimist ja loob eeldused ebaausaks konkurentsiks, on sisuliselt tegemist pakkumise kutse dokumentide eespoolmärgitud punktide vaidlustamisega ning need tuli

§ 62

lg 2 kohaselt esitada enne, kui ostja avas pakkumised; 2) Mõistet „töötaja“ kasutatakse laialdaselt ka muul kui töölepingu alusel tööd tegevate isikute kohta ning seega tähistab mõiste ennekõike töö tegijat, seda seisukohta kinnitab „Eesti kirjakeele seletussõnaraamat“. PKD-st tuleneb, et ostja on töötajatena silmas pidanud nimelt isikuid, keda pakkuja kavatseb kasutada tehnilise töötajana teenuse osutamiseks. PKD-s ei ole 3

(11)3-06-2109 esitatud kvalifikatsioonitingimusena nõuet, et tööjõuna näidatavad isikud peavad olema pakkumise esitamise ajal töölepingute alusel pakkuja juures tööl, ka ei ole esitatud nõuet töölepingute esitamiseks, vaid nõutud on isikute oskusi tõendavate sertifikaatide koopiaid. Pakutava tööjõuga pakkumise esitamise ajal töölepinguliste suhete nõudmine poleks olnud mõistlik, arvestades riigihanke teostamist küllaltki pika ajaperioodi – 3 aasta – vältel, ning oleks olnud ka PS §-st 29 tulenevaid põhiõigusi riivav. Pakkumised esitati
  1. a augustis, riigihanke teostamine aga oli kavandatud alates 01.01.2007, mistõttu isegi pakkumiste esitamise ajal tööjõuna näidatud isikutega töölepingu olemasolu nõudmine ei oleks taganud, et hanke läbiviimisel on töö tegijateks samad isikud. Ostja ei ole nõudnud ja ei saakski nõuda tööjõu loetelus näidatud töötajatelt kinnitust pakkujaga jätkuvalt kogu hankeperioodi vältel töösuhtes olemise kohta. Tööjõu loetelu on nõutud ennekõike kinnitamaks pakkuja võimet tagada kvalifitseeritud tööjõu olemasolu. Seda kinnitab ka PKD p 18.5.4, mis näeb ette sanktsioonid juhuks, kui pakkuja ei suuda kvalifitseeritud tööjõu olemasolu tagada. Ka PKD-s nimetatud riigihanke eesmärk - hankelepingu sõlmimine pakkujaga, kes pakub parima kvalifikatsiooni ja parima hinnaga tööjõudu projektide teostamiseks tähtaegselt – ei kinnita kaebuse esitaja tõlgendust PKD p-de 4.2.6 ja 4.3.5 osas. Seega ei olnud AS Helmes kvalifitseerimine vastuolus PKD p-dega 4.2.6 ja 4.3.
  2. Asjaolu, et kaebuse esitaja mõistis PKD-s sätestatud tingimusi selliselt, et pakutavaks tööjõuks saab olla vaid pakkujaga töölepingulises suhtes olev isik, ei tähenda AS Helmes pakkumise mittevastavust PKD-s esitatud kvalifitseerimisnõuetele; 3)

§ 35

lg 1 kohaselt on ostja kohustatud kõrvaldama pakkuja pakkumiselt igal ajal, kui selgub, et pakkuja on esitanud valeandmeid või muud oluliselt eksitavat teavet, mis on otsuse tegemisel määrava tähtsusega, või võltsitud dokumente. Kindlasti pidi PKD–s sätestatud nõuete mõttest ja eesmärgist tulenevalt tööjõu loetelus näidatud isikute puhul olema tegemist selliste isikutega, kes olid valmis tulevikus, so alates 01.01.2007 tööd tegema, seega pidid nad olema endi tööjõu loetelus äramärkimisest teadlikud ja sellega nõus. Kuigi pakkumismenetluse ajal ilmnesid vastuolulised asjaolud, mis võisid seada kahtluse alla AS Helmes näidatud isikute hankelepingu täitmisel osalemise, ei saa ainuüksi seetõttu järeldada AS Helmes poolt valeandmete või muu oluliselt eksitava teabe esitamist. Kaebuse esitaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, kinnitamaks AS Helmes poolt P. K lülitamist pakutava tööjõu nimekirja isikuna, kes polnud sellest teadlik ja ei olnud andnud selleks nõusolekut. Pakkumise esitamisele eelnenud elektrooniline kirjavahetus P. K ja AS Helmes nimel tegutsenud E. Raamatu vahel 20.08.2006 ning P. K toimingud andmete edastamisel tema kvalifikatsiooni kontrolli võimaldamiseks kinnitavad, et P. K pidi olema teadlik tema lülitamisest pakutava tööjõu nimekirja ning sellega nõus. P. K kirjalik kinnitus nõusoleku kohta hankes osalemiseks AS Helmes tööjõuna ning ostjale esitatud AS Helmes ja P. K vaheline tähtajatu tööleping tööleasumise tähtajaga 03.11.2006 on täiendavaks tõenduseks tööjõuna näidatud isiku osalemise võimalikkusest hankelepingu täitmisel ning ei tähenda, nagu oleks AS Helmes kvalifitseerimise eeldused tekkinud hiljem. Samuti võis üks ja seesama isik figureerida mitme pakkuja poolt näidatud tööjõu hulgas. Tallinna Ringkonnakohtu 19.12.2003 otsuses haldusasjas nr 2-3/713/2003 ja Euroopa Kohtu 09.02.2006 otsuses asjades nr C-266/04 ja C228/04 avaldatud seisukohad pole antud juhul asjakohased, sest PKD-s ei sisaldunud töölepingulise suhte nõuet, mis viidatud kohtuotsustest tulenevalt pidanuks esinema pakkumise tegemise hetkel; 4) Kuna AS Helmes kvalifitseerimine oli õiguspärane ning tema pakkumine vastas PKD-le, ei ole õigusvastased ka tema pakkumise vastavaks ja edukaks tunnistamise otsustused; 4

(11)3-06-2109 5) Vaidlusalused haldusaktid on nõuetekohaselt motiveeritud ja kontrollitavad. Isegi kui asuda seisukohale, et käskkirjade nr 80 ja 81 puhul ei ole nende andmise aluseks olnud riigihankekomisjoni otsuste motivatsioon küllaldane, on see puudus kõrvaldatud käskkirja nr 96 andmise aluseks olnud komisjoni protokolliga 30.10.2006, kus on toodud põhjendused AS Helmes kvalifitseerimise ja pakkumise vastavaks tunnistamise kohta. Ekslik viide

§-le 35 sama seaduse § 45 asemel käskkirjas nr 96 on parandatud. Käskkirjas nr 81 sisalduv viide

§-le 35 on samuti ekslik, sest käskkirja sisuks on pakkumiste vastavaks tunnistamine (

§ 43

), kuid ekslikud normiviited ei tingi sisuliselt õiguspäraste käskkirjade tühistamist; 6) Kuna AS Helmes kvalifitseerimise ning tema pakkumise vastavaks ja edukaks tunnistamise otsustused olid õiguspärased, puudub kaebuse esitajal kaebuses nimetatud toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks põhjendatud huvi. Samas on see toiming ka õiguspärane. Kui pakkumismenetlus on etapis, kus edukas pakkumine on välja selgitatud, pole vastavaks tunnistatud pakkujad enam võrdses seisundis, mistõttu neid ei pea kohtlema ühetaoliselt. Kuna vastustaja tegi ettepaneku pakkumise jõusoleku tähtaja pikendamiseks üksnes AS-le Helmes, ei ole ta teistele pakkujatele, kelle pakkumine ei osutunud parimaks, loonud kaebuse esitajaga võrreldes eeliseid.

§ 41

lg 3 alusel ostja poolt pakkumise jõusoleku tähtaja pikendamise ettepaneku tegemine pakkujale on ostja diskretsiooniotsus. Asja materjalidest ei ilmne kaalutlusõiguse ebaõiget kohaldamist. 7) Vastustaja ei ole enda menetluskulude väljamõistmist taotlenud. AS Helmes esitas kohtukulude nimekirja ja õigusabikulu kandmist tõendavad dokumendid, taotledes 42 420 krooni väljamõistmist kaebuse esitajalt. Arvestades kaebuse keerukust ja asja mahtu, on põhjendatud õigusabikuluna 30 000 krooni väljamõistmine kaebuse esitajalt. PROTSESSIOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 7. AS WebMedia apellatsioonkaebuses taotletakse halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldatakse. Apellatsioonkaebuse väited on järgmised. 1) Õiguslikke tagajärgi loovates dokumentides tuleb õigusalaseid termineid kasutada nende õiguslikus tähenduses, milles mõiste „töötaja“ on oluliselt kitsam kui tavaelus. Mõiste „töötaja“ tööõiguslik tähendus tuleneb näiteks Eesti Vabariigi töölepingu seadusest (§ 1), VÕS-st (§ 182 lg 2) ja TuMS-st (§ 48 lg 3). Õigusaktides on mõistel „töötaja“ reeglina kitsas, tööõiguslik tähendus, kui ei ole eraldi märgitud, et seda mõistet tuleks laiendada ka muudele võlaõiguslikele suhetele. TsÜS § 4 kohaselt tuleb mõiste ebaselguse korral lähtuda just õiguslikust, mitte tavatähendusest. Seega ei ole õige halduskohtu seisukoht, et PKD kohaselt polnud oluline, milline oli pakkuja ja pakkumises näidatud töötaja õiguslik suhe. Apellandil oli õiguspärane ootus, et haldusmenetluses tuginetakse õigusalaste terminite kasutamisel nende tavapärasele õiguslikule tähendusele, mistõttu ta sai üheselt aru, et PKD kohaselt on nõutav andmete esitamine üksnes töölepingulises suhtes olevate töötajate kohta, seetõttu polnud vajalik ka PKD vastava sätte vaidlustamine või tellijalt täiendava selgituse küsimine. Kuigi mõistlikkuse printsiibist tulenevalt ei saa nõuda, et PKD-s esitatud andmed töötajate kohta oleksid täpselt samal kujul kehtivad kuni pakkumise võitnud isiku poolt teenuse pakkumise lõpuni, ei tähenda see seda, et samasugune ebakindlus peaks valitsema pakkumiste tegemise hetkel. Mõistlikkuse printsiip ei keela pakkumise tegemise hetkel pakkumises osalemise võimalikult võrdsetel tingimustel tagamist, mis tähendas käesolevas 5

(11)3-06-2109 asjas, et pakkumises on esitatud andmeid töölepingulises suhtes olevate töötajate kohta. Selline nõue oleks mõistlik ja põhjendatud ka PS § 29 taustal. Töölepingulises suhtes oleva töötajaga kaasnevad mitmed garantiid, mis ei ole samavõrd tagatud muu võlaõigusliku suhtega. Tööandjal on suurem vastutus töötajale töötingimuste loomisel ja töövahendite tagamisel, samuti on töötaja töökohustuste täitmine paremini kontrollitav. Ka 30.10.2006 protokollis, millele viitab 30.10.2006 käskkiri nr 96, on asutud seisukohale, et Riigihangete Ameti 16.10.2006 otsuse kohaselt võivad pakkuja kavatsuse esemeks olla mitte üksnes need isikud, kellega juba on tööleping sõlmitud, vaid ka need, kellega pakkujal on alles kavatsus tööleping sõlmida. Seega asuti ka siis PKD tõlgendamisel seisukohale, et nõutav on andmete esitamine (olemasolevate või kavatsetavate) töölepinguliste suhete kohta. 2) Vaidlustatud käskkirjad ei ole nõuetekohaselt motiveeritud, neis puudub õigusliku ja faktilise motivatsiooni loogiline side. Nagu viidatud eelpool, ei ole 30.10.2006 protokollis, millele viidatakse käskkirjas nr 96, üldse asutud seisukohale, et PKD kohaselt oleks aktsepteeritav ka pakkumine, mis esitab kirjelduse töötajate kohta, kes ei ole pakkujaga töölepingulises suhtes. Samuti pole protokollis põhjendatud, miks selline töölepinguline suhe ei pidanud eksisteerima juba pakkumise tegemise hetkel. 3) Pärast soodsaima pakkumise valimist käskkirjaga nr 96 polnud apellant formaalselt tõepoolest enam võrdses olukorras edukaimaks valitud pakkumise tegijaga, kuid samas oli vastustaja teadlik kaebaja esitatud vaidlustusest. Diskretsiooniõiguse õige kohaldamine oleks pidanud vastustaja viima järeldusele, et pakkumismenetluse edukaks ja kiireks lõpuleviimiseks olukorras, kus üks pakkumine on põhjendatud kahtluse alla seatud, tuleb pakkumiste tähtaja pikendamise ettepanek teha kõigile pakkujaile, kes on kvalifitseeritud ja kelle pakkumine on vastavaks tunnistatud. Võrdse kohtlemise põhimõtet on vastustaja rikkunud sellega, et ta ei olnud samasisulist ettepanekut teinud teistele pakkujatele juba enne 30.10.2006 eduka pakkumise valimist. Kohus on jätnud põhjendamata, miks ta ei arvestanud kaebaja väidetega vastustaja poolt võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise ja

§ 41lg-st 3 tuleneva diskretsiooniõiguse ebaõige kohaldamise kohta.

4) Menetluskulude kolmanda isiku kasuks väljamõistmisel rikuti HKMS § 92 lg-t

  1. Enamus asjaga seotud materjale ja sisulisi argumente on vaidluses esitatud vastustaja, mitte kolmanda isiku poolt. Kolmas isik on saanud oma seisukohti adekvaatselt kaitsta varasemas vaidlustusmenetluses Riigihangete Ametis. Samuti võib praktika, mis kolmanda isiku kasuks kohtukulude väljamõistmisel ei järgi väga konservatiivset printsiipi, viia kaebeõiguse faktilise piiramiseni. Kolmandale isikule väljamõistetav menetluskulude õiglane ja põhjendatud ulatus võinuks olla kuni 10 % tema taotletud summast.
  2. Registrite ja Infosüsteemide Keskuse vastuses apellatsioonkaebusele palutakse see jätta rahuldamata. Vastuväited: 1) Vastustaja nõustub kohtu seisukohaga PKD-s kasutatud mõiste „töötaja“ sisustamisel. PKD-s nõutakse üksnes tulevaste töötajate loetelu. TLS § 79 lg 1 kohaselt ei saa pakkuja tagada, et pakkumises nimetatud töötajad töötaksid hankelepingu täitmise ajal pakkuja alluvuses. Pakkuja töötajatelt ei saa nõuda kinnitusi töösuhte säilimise kohta. Samuti võib ühel töötajal olla kokkulepe kõikide pakkujatega, et pakkuja edukaks osutumise korral asub ta tema juurde tööle. Ostjal oleks ebaotstarbekas ja isegi võimatu kontrollida kokkuleppeid pakkujate ja töötajate vahel. Ostja tahte selgitamisel tuleb lähtuda TsÜS § 75 lg-st 2, mille kohaselt tahteavaldust, mis ei ole tehtud kindlale isikule, tuleks tõlgendada nii, nagu mõistlik 6

(11)3-06-2109 isik seda mõistma pidi. Heauskne ja mõistlik isik oleks pidanud pöörduma PKD sisu kohta selgituste saamiseks ostja poole, kui tal jäi midagi ebaselgeks. PKD koostamisel lähtus ostja

§ 34

lg 4 p-st 3, mille kohaselt võib ostja pakkujalt nõuda andmeid mh tehniliste töötajate olemasolu kohta, keda pakkuja kavatseb kasutada teenuse osutamiseks.

§ 34

lg 4 kohaselt ei ole ostjal võimalust nõuda pakkujalt olemasolevate töötajate loetelu. Apellandi viited 30.10.2006 protokolli seisukohtadele on kontekstivabad, Riigihangete Ameti 28.09.2006 otsuses on kinnitatud ostja seisukohta, et pakutav tööjõud ei pea pakkumise esitamise seisuga olema töölepingulises või muus lepingulises suhtes pakkujaga. Riigihangete Ameti hilisemas otsuses seda seisukohta ei muudetud, vaidlus keskendus üksnes küsimusele, kas tööleping pidi pakkumise esitamise hetkeks juba olema sõlmitud; 2) 06.11.2006 seisuga oli vastustaja teadlik ainult AS WebMedia kaebuse käiguta jätmisest Tallinna Halduskohtus. Seega pole õige väide, mille kohaselt vastustaja pidi olema teadlik asjaolust, et apellant taotles pakkumistulemuste kehtetuks tunnistamist. Pakkumise pikendamise ettepanekut tehes lähtus vastustaja asjaolust, et pikendamise ettepanek tehakse edukaks tunnistatud pakkujale; 3) HKMS § 92 lg 7 kohaselt on kolmandal isikul õigus nõuda tema poole vastaspoolelt menetluskulude hüvitamist samade reeglite järgi kui poolel. Kuna kolmas isik kaasatakse menetlusse tema õiguste kaitseks, ei ole pelgalt seepärast, et tegemist on halduskohtus toimuva menetlusega, mõistlik eeldada, et peale riigilõivu pole tal muude kulude tekkimine võimalik. 9. AS Helmes vastuses apellatsioonkaebusele palutakse see jätta rahuldamata. 1) Peale hankelepingu sõlmimisest teada saamist muutis kaebuse esitaja halduskohtu 11.01.2007 istungil kaebust, asendades käskkirjade tühistamise taotlused nende õigusvastasuse tuvastamise taotlustega. Seetõttu ei saa ta apellatsioonkaebuses enam uuesti esitada tühistamistaotlust. 2) PKD vaidlustamise tähtaeg on mööda lastud. 3)

-st ei tulene, kuidas tõlgendada PKD-s kasutatud „töötaja“ mõistet, küll aga ei oleks

mõttest tulenevalt aktsepteeritav selle mõiste tõlgendamine viisil, mis võiks viia mõne pakkuja kõrvaldamisele pakkumismenetlusest mõiste erinevate mõistuspäraste tõlgendamisvõimaluste tõttu. Kehtiva töölepingu olemasolu nõudel puudunuks majanduslik loogika. P. Kl oli pakkumise esitamise hetkeks küll veel kehtiv tööleping OÜ-ga Vita Group, kuid ta oli andnud AS-le Helmes eelneva nõusoleku pakkumisel osalemiseks AS Helmes tööjõuna. 2007. a alguses asuski ta AS Helmes meeskonnas tööle (tööleping sõlmiti 03.10.2007) ja töötab seal siiani. PKD ei ole õigusakt ning selles ei eeldata õigusterminoloogia kasutamist. Töötaja mõistet pole tsiviilõiguses otseselt defineeritud. Mõistlik isik ei saa järeldada, et kui PKD-s nõutakse töötajate nimekirja esitamist, keda pakkuja kavatseb kasutada pool aastat pärast pakkumise esitamist sõlmitava hankelepingu täitmisel, võib sellesse nimekirja lülitada üksnes töötajad, kellega on pakkujal hetkel kehtiv tööleping, kui seda nõuet pole sõnaselgelt sätestatud. 4) Vaidlustatud käskkirjad on õiguspärased ka formaalselt. Pakkumismenetluse käigus tehtud pakkujate kvalifitseerimise ja vastavaks tunnistamise otsustes ei pea ostja diskuteerima pakkujatega PKD tõlgendamise teemal ning esitama põhjendusi seoses pakkujate tõstatatud kahtlustega mõne pakkumise nõuetelevastavuses. Pakkumise edukaks tunnistamise 7

(11)3-06-2109 otsustuses on tegelikkuses aga kaalutud kaebuse esitaja väiteid AS Helmes ja tema pakkumise mittevastavuse kohta. 5) Pakkumise pikendamise ettepaneku tegemise ajal 06.11.2006 polnud käskkirja nr 96 vaidlustatud ning käskkirjale 09.11.2006 esitatud vaidlustuse jättis Riigihangete Amet 21.11.2006 otsusega rahuldamata. Vastustaja ei saanud teha teistele pakkujatele ettepanekut pakkumisi pikendada olukorras, kus kehtib käskkiri nr 96 AS Helmes edukaks tunnistamise kohta, sest pärast pakkuja edukaks tunnistamist ei osale teised pakkujad enam pakkumismenetluses. Seega ei esine väidetavat vastustaja tegevusetust, rääkimata selle õigusvastasusest. 6) Kolmas isik kaasati menetlusse vaidluses, kus kaebuse esitaja süüdistas teda sisuliselt pakkumismenetluses vale- või oluliselt eksitavate andmete esitamises, seetõttu on ta pidanud menetluses aktiivselt osalema. Menetluskulude õiglase ja mõistliku suuruse hindamisel HKMS § 92 lg 10 tähenduses peab kohus kolmanda isiku puhul lähtuma HKMS § 92 lg 7 kohaselt samadest kaalutlustest, mis poolegi puhul. Apellant ei ole märkinud, kuidas on AS Helmes menetluskulud sellest aspektist ebamõistlikud. Seisukoht, nagu tuleks lugeda AS Helmes õiguste kaitse võimalus piisavalt ja adekvaatselt realiseerituks vaidlustusmenetluse raames, on mõistetamatu. Kaebuse esitaja taotles ise õigusabikulude hüvitamist summas 35 922,80 krooni, pidades seega õiglaseks ja mõistlikuks isegi suuremat summat, kui kohus temalt AS Helmes kasuks välja mõistis. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED I 10. AS Helmes pakkujana kvalifitseerimise ning tema pakkumise vastavaks ja edukaks tunnistamise otsuseid peab kaebuse esitaja õigusvastaseks põhjusel, et AS Helmes pakkumises toodud isikute loetelus, keda pakkuja kavatseb kasutada hankelepingu täitmisel, näidatud isik ei olnud pakkujaga pakkumise esitamise ajal töösuhetes, mistõttu ei vastanud pakkumine PKD p-de 4.2.6 ja 4.3.5 nõuetele. PKD p 4.2.6 sätestas, et „pakutad“ (ilmselt mõeldi siin „pakutavad“) arendusteenust teostavad töötajad peavad vastama lisa 1 p-s 1 esitatud nõuetele (PKD lisa 1 vastavas osas sätestati nõuded töötaja (programmeerija) oskustele ja loetleti töötajal nõutavad sertifikaadid. P 4.3.5 kohaselt pidi pakkuja esitama kvalifitseerimiseks pakutava kvalifitseeritud tööjõu (vähemalt 10 töötajat) loetelu ning iga töötaja kvalifikatsiooni kirjelduse, sh: a) lisa 1 p-s 1.5 nõutud sertifikaadi koopiad. Pakkumise esitamise hetkeks peab olema sertifikaat vähemalt pooltel pakutavatel programmeerijatel; b) kui pakkumine ei sisalda kõikide töötajate kohta lisa 1 p-s 1.5 nõutud sertifikaadi koopiaid, tuleb lisada kinnitus, et programmeerijatel on nimetatud sertifikaadid omandatud hiljemalt lepingu kehtivuse alguse kuupäevaks; c) loetelu viimase 3 aasta tarkvara projektides osalemise kohta (nimetus, roll, platvorm, aeg); d) hinnapakkumine (kuna PKD p 5.3.4 nõudis pakkumises lisaks p-s 4.3 nõutud dokumentidele ka eraldi hinnapakkumise esitamist p-s 8 näidatud viisil, mõeldi siinkohal ilmselt konkreetse töötaja (programmeerija) küsitavat hinda tema töö eest). 8
(11)3-06-2109
  1. TsÜS § 75 lg 2 sätestab, et tahteavaldust, mis ei ole tehtud kindlale isikule, tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele. Et mõista, mida võis ostja PKD viidatud punktides mõiste „töötaja“ all silmas pidada, tuleb neid punkte vaadelda koos teiste PKD punktidega, sh nendega, milles ostja määratles pakkumise eseme ja hanke eesmärgi.
  2. PKD p 1 kohaselt oli hanke eesmärgiks sõlmida hankeleping pakkujaga, kes pakub parima kvalifikatsiooni ja parima hinnaga tööjõudu projektide teostamiseks tähtaegselt. Sama punkti kohaselt ostab ostja pakkujalt programmeerimisteenust 60 000 programmeerija töötundi kolme kalendriaasta jooksul alates 01.01.
  3. PKD p 18.5 „Kvaliteedi tagamine“ sätestas muuhulgas ostja õiguse nõuda töötaja väljavahetamist ning pakkuja õiguse töötajat välja vahetada, tagades uue töötaja samaväärse kompetentsuse. PKD lisa 2 „Hankelepingu üldtingimused“ p 25 „Personal“ kohaselt osutavad lepingus kirjeldatud teenuseid lepingus nimetatud töötajad vastavalt lepingus sätestatud ülesannetele ning muudatusi tohib teha vaid tellija kirjalikul nõusolekul. PKD eelviidatud punktidest saab järeldada, et pakkumise ja selle alusel sõlmitava lepingu esemeks oli konkreetse lepingus nimetatud töötaja/programmeerija töö PKD-s ja lepingus sätestatud ülesannete täitmisel. Seda kinnitavad ka p-des 4.2.6 ja 4.3.5 kasutatud terminid „pakutavad töötajad“ ja „pakutav tööjõud“. Sellest järeldub, et lepingu p-de 4.2.6 ja 4.3.5 otsene eesmärk oli määrata nõuded pakkumise esemele, mitte pakkuja kompetentsusele.
  4. PKD p-de 4.2.6 ja 4.3.5 sellisest funktsioonist tuleneb ringkonnakohtu hinnangul, et sõnaga „töötajad“ mõeldi programmeerijaid, keda pakkuja hakkab vastavalt sõlmitavale hankelepingule kasutama selles lepingus määratud kohustuste täitmiseks. Seega ei tulenenud PKD-st ja selle p-dest 4.2.6 ja 4.3.5 nõuet, et p-s 4.3.5 loetletud programmeerijad peavad pakkumise esitamise hetkel olema pakkujaga töölepingulistes vm tsiviilõiguslikes suhetes. Pakkumise sisu määratlevad PKD p-d 4.2.6 ja 4.3.5 ei reguleerinud ka seda, millises õiguslikus vormis peaks pakkuja tagama „pakutavate töötajate“ osalust sätestava lepingu sõlmimise ning nende töötajate osaluse lepingu täitmisel. Kuna PKD p-de 4.2.6 ja 4.3.5 eesmärgiks ei olnud pakkuja kompetentsuse hindamine, ei ole ringkonnakohtu hinnangul nende PKD punktide tõlgendamisel kohaldatavad ka PKD koostamise ajal kehtinud

redaktsiooni § 34 lg 4 p-d 1 ja 3, mille puhul võiks arvata, et silmas peetakse eeskätt pakkujat pakkumise esitamise ajal iseloomustavaid andmeid. Nimelt võis ostja

viidatud redaktsiooni § 34 lg 4 p-de 1 ja 3 kohaselt nõuda teenuste tellimisel pakkuja tehnilise kompetentsuse kontrollimiseks pakkujalt tõendust pakkuja juhatuse liikmete, spetsialistide ja teenuse osutamise eest vastutavate isikute hariduse ja erialase kvalifikatsiooni kohta (

§ 34

lg 4 p 1) ning andmeid tehniliste töötajate või tehniliste üksuste olemasolu kohta, keda pakkuja kavatseb kasutada teenuste osutamiseks (sama lõike p 3).

  1. Eeltoodud põhjendustel ei jaga ringkonnakohus apellandi väiteid vaidlustatud käskkirjade õigusvastasuse kohta. Juba seetõttu puudub alus nende käskkirjade tühistamiseks. II
  2. Kuna AS Helmes kvalifitseerimine ning tema pakkumise vastavaks ja edukaks tunnistamine oli õiguspärane, ei saa kaebuse esitajal olla õigust nõuda kahju hüvitamist, mis seisneb hankelepingu sõlmimise võimalusest ilmajäämises. Vastustaja tegevuse võimalik õigusvastasus kaebuse esitajale pakkumise jõusoleku tähtaja pikendamise ettepaneku 9

(11)3-06-2109 tegemata jätmisel ei saa olla põhjuslikus seoses kaebuse esitajale tekkinud kahjuga, kuna vastustaja teistsuguse käitumise korral poleks kaebuse esitajaga samuti hankelepingut sõlmitud. Hankeleping sõlmiti pakkujaga, kelle edukaks tunnistamine oli õiguspärane.
  1. Seega nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et kaebuse esitajal puudub põhjendatud huvi vaidlustatud toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks. Seetõttu ei kontrolli ringkonnakohus selle toimingu õiguspärasust. Ringkonnakohus märgib vaid, et seadus ei välista ka peale pakkumise edukaks tunnistamise otsustamist pakkumise jõusoleku tähtaja pikendamise ettepaneku tegemist edukaks tunnistatud pakkumise tegija kõrval ka muule pakkujale, kelle pakkumine on tunnistatud vastavaks. Olukorras, kus pakkumise edukaks tunnistamise otsus on vaidlustatud või pole selle vaidlustamise võimalust veel minetatud ning ostja ei soovi, et selle otsuse kehtetuks tunnistamise korral lõpeks pakkumismenetlus hankelepingut sõlmimata pakkumiste jõusoleku tähtaja lõppemise tõttu, võib eelnimetatud võimaluse kasutamata jätmine olla ebamõistlik ning teiste vastavaks tunnistatud pakkumiste tegijate huve põhjendamatult riivav. III
  2. HKMS § 92 lg 7 esimese lause kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. Kuna kaebus jäi rahuldamata, mõistis halduskohus kolmanda isiku kasuks kaebuse esitajalt „õigusabikuludena“ välja esindajatasu summas 30 000 krooni, tuginedes kohtukulude nimekirjale ja lisatud kuludokumentidele (tl 247-250). Vaidlust ei käi selles, et nimetatud summa ulatuses on kolmas isik kandnud kulutusi seoses tema esindamisega käesolevas kohtuasjas. Vaidlus käib nende kulude suuruse põhjendatuses. Kolmanda isiku menetluskulude kaebuse esitajalt väljamõistmise võimalus võib tõepoolest riivata PS §-s 15 sätestatud kohtusse pöördumise õigust. Kuid erinevate kaitsmist väärivate huvide arvestamise seisukohalt ei oleks tasakaalustatud ja õiglane ka lahendus, kus kaebeõiguse realiseerimise võimalikult ulatusliku tagamise eesmärgil võetaks isikutelt üldse võimalus saada hüvitust kahjude eest, mis neil on tekkinud seoses vajadusega kaitsta oma õigusi kolmanda isikuna põhjendamatu kaebuse alusel algatatud kohtumenetluses osaledes. Erandlikel asjaoludel, kui kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmine kaebuse esitajalt oleks äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (nt juhul, kui kulud on ebaproportsionaalsed kaebaja majandusliku seisundiga võrreldes), on seadusandja jätnud kohtule võimaluse jätta HKMS § 92 lg 10 alusel kolmanda isiku menetluskulud kolmanda isiku kanda. Käesoleval juhul puuduvad andmed sellistest asjaoludest, mis annaksid alust HKMS § 92 lg 10 kohaldamiseks. Kolmanda isiku menetluskulude põhjendatud suuruse hindamisel pole halduskohus aga arvestanud seda, et sama esindaja osutas kolmandale isikule õigusabi juba Riigihangete Ametis toimunud vaidlustusmenetlustes, milles vaidluse sisu kattus põhiosas käesoleva kohtuvaidluse omaga (vt Riigihangete Ameti 28.09.2006 ja 16.10.2006 otsused tl 93-100 ja 42-56). Seetõttu pidid vaidluse all olevad küsimused õigusabi andjal olema suures osas läbi töötatud juba enne halduskohtule kaebuse koostamist, mistõttu ei saanud osutatud õigusabi maht kohtumenetluses olla niivõrd suur kui näidatud menetluskulude väljamõistmise taotluses. Ringkonnakohtu hinnangul on kolmanda isiku kasuks väljamõistetava esindajatasu mõistlik ja põhjendatud suurus esimese astme kohtumenetluses 15 000 krooni. Vastavas osas 10
(11)3-06-2109 muudab ringkonnakohus halduskohtu otsust ja loeb apellatsioonkaebuse osaliselt rahuldatuks. 18. Kuna kaebuse esitaja apellatsioonkaebus rahuldatakse üksnes osas, mis puudutab esimese astme kohtu väljamõistetud menetluskulude suurust, jääb rahuldamata ka tema taotlus apellatsiooniastme menetluskulude (riigilõiv summas 5000 krooni ja advokaaditasu 28 157,50 krooni) väljamõistmiseks. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud. Kolmas isik on apellatsiooniastme menetluskuludena taotlenud 34 739,20 krooni (sh käibemaks 5 299,20 kr) väljamõistmist kaebuse esitajalt. Arvestades seda, et kolmanda isiku vajalik ja põhjendatud õigusabikulu ei saanud apellatsiooniastmes olla suurem kui esimese astme kohtus, peab ringkonnakohus põhjendatuks kaebuse esitajalt kolmanda isiku kasuks 8 000 krooni apellatsiooniastme esindajatasu väljamõistmist. Lauri Madise Silvia Truman Ivo Pilving 11
(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.