) § 5 lg 1 sätestatud seaduslikku alust, mis tähendab, et elamisluba ei pea kinnipidamise ajal pikendama ja taotlema. 01.07.2006 jõustus isikut tõendavate dokumentide seaduse muudatus, mille § 71 kohaselt ei pea vanglas kinni peetaval isikul olema isikutunnistust ega reisidokumenti. VangS § 181 kohaselt on kinnipeetaval õigus taotleda vanglas kinnipidamise kohta õiendit, mis on isikut tõendav dokument isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lg 1 ja § 4 lg 1 tähenduses. Vangla annab isikule nimetatud õiendi, kui isikul ei ole muud kehtivat isikut tõendavat dokumenti. Seoses sellega, et S. I i tähtajaline elamisluba kaotas kehtivuse, võib ta uut elamisluba hakata taotlema mitte varem kui üheksa kuud enne vangistusest vabanemist või võimalikku tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamist. S.I. palus halduskohtul Tartu Vangla 21.05.2007 vastus nr V-1/2749 tühistada ja tunnistada, et vangla vastus anti hilinemisega, rikkudes sellega vangistusseadust. Kaebuse kohaselt esitas kaebaja 19.03.2007 Tartu Vangla direktorile taotluse elamisloa, ID-kaardi ja passi saamiseks, kuid neid ei tehtud. 04.04.2007 esitas kaebaja vangla direktorile kaebuse selle kohta, et spetsialist-pasportist teatas taotletud toimingute tegemisest keeldumisest suuliselt, mitte kirjalikus vormis, nagu oli palutud. 17.05.2007 esitas kaebaja uuesti direktorile kaebuse, soovides vastust küsimusele, miks ei ole talle kirjalikult vastatud 19.03.2007 taotlusele ja 04.04.2007 kaebusele. Vangla 21.05.2007 vastuse nr V-1/2749 sai kaebaja kätte hilinemisega ning sellega rikuti VangS § 11 lg 5 tulenevat 30-päevast tähtaega. Põhiseaduse kohaselt võib igaüks saada Eesti kodanikuks. Eluaegne kinnipeetav võib omada ID-kaarti ja passi ning ise leida endale tööd, kui tal on need dokumendid olemas. Elamisloa ja dokumentideta ei ole kaebajal võimalik iseseisvalt tööd otsida. VangS § 18 on vastuolus kõigi seaduste, moraali- ja eetikaprintsiipide ning terve mõistusega. 2. Tartu Vangla oli seisukohal, et kaebus Tartu Vangla 21.05.2007 kirja nr V-1/2749 õigusvastasuse tuvastamiseks kuulub kaebajale tagastamisele HKMS § 11 lg 4 alusel, kuna kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse ning kaebus Tartu Vangla kohustamiseks kirjadele vastama 30 päeva jooksul tuleb jätta rahuldamata. Tartu Vangla 21.05.2007 kirjaga nr V1/2749 selgitati kaebajale elamisloa ja isikut tõendavate dokumentide taotlemisega seonduvat, mis ei reguleeri üksikjuhtumit ega too kaebajale kaasa mingeid õiguslikke tagajärgi. Seega ei ole vaidlusaluse kirja puhul tegu haldusaktiga HMS § 51 ja HKMS § 7 mõttes ning kaebajal ei ole õigust seda halduskohtus vaidlustada. HMS § 106 loeb toiminguks haldusorgani tegevuse, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes. Sama seaduse § 107 lg 2 kohaselt määrab toimingu sooritamise viisi, ulatuse ja aja ning menetlemise korra haldusorgan oma äranägemisel ja § 108 näeb ette kirjaliku põhjendamiskohustuse juhul, kui toiminguga piiratakse isiku õigusi. Kaebaja esitas 19.03.2007 Tartu Vanglale taotluse elamisloa, ID-kaardi ja passi saamiseks, taotledes seega toimingu sooritamist. Vangla sotsiaaltöötaja Aster Tooma vestles kaebajaga ning selgitas, miks taotlust ei ole võimalik rahuldada. Seda kinnitab ka taotlusel olev kaebaja 03.04.2007 omakäeline märge, et sotsiaaltöötaja vestles temaga, kuid tema küsimust ei lahendatud ning kaebaja soovib veelkord selle ametnikuga rääkida. 04.04.2007 ja 17.04.2007 taotles kaebaja toimingu sooritamisest keeldumise kirjalikku põhjendust. A. Tooma käis 19.04.2007 taas selgitamas kaebajale, miks ta ei saa soovitud dokumente taotleda. 17.05.2007 esitas kaebaja uue taotluse, soovides taas kirjalikku põhjendust. Kaebajale vastati kirjalikult 21.05.2007, s.o 47 päeva pärast esialgse kirjaliku põhjenduse nõude esitamist, mis ei ole õigusvastane. Kuna toimingu sooritamisest keeldumine ei piira kaebaja õigusi, puudus vastustajal seadusest tulenev kirjalik selgitamiskohustus. Selgitamiskohustus täideti tähtaegselt suuliselt.
kohaselt ei pea Eestis vanglas viibival välismaalasest kinnipeetaval olema Eestis viibimiseks samas seaduses sätestatud seaduslikku alust.
p 6 alusel loetakse tähtajalise elamisloa taotlus ilmselgelt põhjendamatuks ja jäetakse sisuliselt läbi vaatamata, kui välismaalasel ei ole nõutav tähtajalise elamisloa olemasolu Eestis.
lg 4 p 5 kohaselt tähtajalist elamisluba ei anta ega pikendata välismaalasele, kes on toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või kustutatud või karistusandmed ei ole karistusregistrist 2 kustutatud. Isikut tõendavate dokumentide seaduse § 71 kohaselt ei pea vanglas kinni peetaval isikul olema isikutunnistust ega reisidokumenti. Ebaõige on kaebaja arvamus, et elamisloa ja dokumentideta ei ole tal võimalik iseseisvalt tööd otsida –
S § 11 lg 5 ei ole asjakohane, kuna kaebaja ei ole vaiet esitanud. Kirjadele, taotlustele ja avaldustele vastamisel on Tartu Vangla juhindunud Vabariigi Valitsuse 26.02.2001 määruse nr 80 Asjaajamiskorra ühtsed alused § 35 lg 1, mille kohaselt vaadatakse dokument läbi, asi lahendatakse ja teatatakse saatjale tulemustest hiljemalt 30 päeva jooksul. HALDUSKOHTU LAHEND 3. Tartu Halduskohus jättis 28.09.2007 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt saab esitatud kaebuse lugeda lubatavaks ja tähtaegselt esitatuks. Vaidlustatud kirja käsitleb kohus nõustamisena. Kohus leidis, et vaidluse esemeks olev toiming ei riku kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi ega piira tema seadusega kaitstud vabadusi, mistõttu puudub alus toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks nii vastuse sisulisest aspektist kui vastustaja väidetava viivitamise aspektist lähtudes. Kaebuse kohaselt ei ole kaebaja puhul tegemist Eesti kodanikuga, kuna kaebaja osundab, et Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt võib igaüks saada Eesti kodanikuks. Kinnipeetavate registri väljavõtte kohaselt on kaebaja Vene Föderatsiooni kodanik. Seega on kaebaja puhul tegemist välismaalasega, kuna
lg 1 sätestab, et välismaalane on käesoleva seaduse mõistes isik, kes ei ole Eesti kodanik.
lg 1 p 7 kohaselt peab Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks välismaalasel olema seaduslik alus. Välismaalase Eestis viibimise seaduslikuks aluseks on muuhulgas vahetult seadusest, kohtulahendist või haldusaktist tulenev õigus või kohustus Eestis viibida. Kuna kaebaja on vanglas kinni peetav isik, siis on tal kohustus Eestis viibida ja see kohustus tuleneb süüdimõistvast kohtuotsusest. Sama tuleneb
§-st 181, mis sätestab, et Eestis vanglas viibival välismaalasest kinnipeetaval ei pea olema Eestis viibimiseks käesoleva seaduse § 51 lg 1 sätestatud muud seaduslikku alust peale kohtulahendi. Vastustaja on kaebajale õigesti selgitanud, et tal puudub alus ja vajadus nii elamisloa kui isikutunnistuse taotlemiseks, kuna tema Eestis viibimise seaduslikuks aluseks on jõustunud kohtulahend ja VangS §-st 181 lg 1-4 tulenevalt on tal võimalik vajadusel taotleda vanglas kinni pidamise kohta õiendit. Vangistusseaduse viidatud sätted ei ole vastuolus põhiseadusega, kuna tegemist ei ole isiku põhiõiguste piiramisega. Vastustaja on õigesti osundanud asjaolule, et kaebaja taotlus tähtajalise elamisloa andmiseks või pikendamiseks kuuluks
lg 4 p 5 alusel rahuldamata jätmisele, kuna nimetatud sätte kohaselt tähtajalist elamisluba ei anta ega pikendata välismaalasele, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või kustutatud või karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Kaebaja viimase vangistuse alguskuupäevana on märgitud 08.08.1995, seega on kaebaja puhul tegemist isikuga, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või kustutatud või karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Vastustaja on õigesti osundanud ka asjaolule, et kaebaja taotlus ei kuuluks mitte ainult rahuldamata jätmisele, vaid üldse läbivaatamata jätmisele, kuna
p 6 sätestab, et tähtajalise elamisloa taotlus loetakse ilmselgelt põhjendamatuks ja jäetakse sisuliselt läbi vaatamata, kui ilmneb, et välismaalasel ei 3 ole nõutav tähtajalise elamisloa olemasolu Eestis. Seega oli vastustaja õigustatud mitte edastama kaebaja taotlust menetlemiseks pädevale institutsioonile. Isikut tõendavate dokumentide seaduse § 71 kohaselt ei pea vanglas kinni peetaval isikul olema isikutunnistust ega reisidokumenti. Kaebajal puudub lisaks õigusliku aluse puudumisele ka põhjendatud huvi toimingu õigusvastuse kindlakstegemiseks, kuna
lg 4 p 2 kohaselt võib vanglas viibimise ajal ilma tööloata Eestis töötada välismaalane, kes on kinnipeetav. Kuna kaebajal puudub sisuline põhjendatud huvi toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, siis puudub alus ka vastustaja kirjaliku nõustamisega viivitamise suhtes ettekirjutuse tegemiseks, kuna vastustaja nõustamistoiming on sisuliselt õige. Kaebajal puudub alus taotleda tähtajalist elamisluba ja isikutunnistust ning reisidokumenti, mistõttu on välistatud kaebuse rahuldamine kaebuse eesmärgist lähtudes. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
.
lg 1 p 7 kohaselt peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja siin viibimiseks olema seaduslik alus. Seaduslikuks aluseks on ka vahetult seadusest, kohtulahendist või haldusaktist tulenev õigus ja kohustus Eestis viibida. Kuna apellandi puhul on olemas süüdimõistev kohtuotsus, siis selle alusel on tal kohustus Eestis viibida.
sätestab, et Eesti vanglas viibival välismaalasest kinnipeetaval ei pea olema muud seaduslikku alust kui kohtulahend. Vastustaja on apellandile selgitanud, et tal puudub alus ja vajadus elamisloa ja isikutunnistuse taotlemiseks, kuna tal on Eestis viibimise seadusliku alusena olemas jõustunud kohtulahend. VangS § 181 alusel on tal võimalik vajadusel taotleda vanglas kinnipidamise kohta õiendit. Tartu Vangla on õigesti selgitanud kaebaja taotlustega seonduvalt talle seadust, s. o
sätteid.
p 6 alusel jääks apellandi taotlus tähtajalise elamisloa osas läbivaatamata jätmisele, kuna tegemist on isikuga, kellel ei ole nõutav tähtajalise elamisloa olemasolu Eestis. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et tema
lg 4 p 2 alusel võib tööloata töötada vanglas viibiv välismaalasest kinnipeetav vanglas viibimise ajal. Seega ei ole Tartu Vangla poolt rikutud apellandi poolt viidatud õigusnorme. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta apellandi nõude mittevaralise kahju osas summas 50 000 krooni. HKMS § 34 lg 3 alusel ei saa ringkonnakohtus esitada nõudeid, mida ei ole esimeses astmes esitatud. Antud juhul ei ole esimeses astmes taotletud mittevaralise kahju hüvitamist. Viivi Tomson Maili Lokk 5 Agu Timmi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.