KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom, Mare Merimaa, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 25. jaanuar 2008, Tallinn Tsiviilasja number 2-06-23957 T

§ 60lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.

Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida

§-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal

§ 61lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu.

Ülalpidamiskohustuse mittekohaseks täitmiseks on ka see, kui lahuselava vanema poolt ülapidamiseks antu ei ole piisav. Hageja ongi hagiavalduses väitnud, et kostja poolt laste ülalpidamiseks antud raha ei ole piisav, arvestades laste vajadusi. Maakohus on hageja väitega nõustunud. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei lükka ümber kohtu poolt tuvastatut. Kostja viidatud Pärnu Maakohtu 07.05.2001 otsusega tuvastatu, et ta täidab ülalpidamiskohustust, ei välista 4

§ 61

lg 2 järgi määratakse elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Kohtul on õigus ja kohustus lähtuda elatise väljamõistmisel mõlema vanema varalisest seisundist, mida maakohus on ka teinud. Iseenesest asjaolu, et kohustatud isikul puudub palk või muu sissetulek, ei vabasta teda

§ 61alusel elatise maksmisest.

Kostja väitis apellatsioonkaebuses, et maakohus ei ole arvestanud tema poolt esitatud tõendeid sissetulekute kohta. Kostja on esitanud kohtule Maksu- ja Tolliameti tõendi, mille kohaselt puudus tal 01.01.2005.- 01.01.2006 maksustatav tulu, kuid tema enda poolt esitatud pangaväljavõtetest nähtub, et arvele on pidevalt makstud sularaha. Eeltoodust saab järeldada, et kostjal on olemas sissetulek, millest maksta lastele elatist. 20. Kostja leiab, et kohus ei arvestanud otsuse tegemisel hageja sissetulekutega, mis on kostja arvates suuremad kui hageja ise on väitnud. Vastavalt Pärnu Noorte Tehnikamaja tõendile (t/lk 56) on hageja töötasu keskmiselt 2300 krooni kuus, millele lisandub peretoetus. On õige, et sellest ei piisa hagiavalduses väljatoodud laste vajaduste katteks. Hageja on selgitanud, et teda aitavad vanemad, kuna hageja elab koos lastega oma vanemate juures. Hageja halb majanduslik seis ei ole aluseks, et vähendada kostjalt miinimummääras väljamõistetud elatist. Kostja on küll väitnud, et ta on töötu, kuid samas ei ole ta välja toonud oma mittetöötamise objektiivset põhjust. Apellatsioonkaebusele lisatud AS Lääne-Tallinna Keskhaigla 30.03.2007 tõendist tuleneb, et kostjal ei soovitata selja- ja jalavalude tõttu suuri koormusi, kuid kolleegiumi arvates ei saa sellest järeldada kostja töövõimetust, mis oleks aluseks

§ 61

lg 6 p 1 järgi elatise väljamõistmiseks alla

§ 61lg-s 4 sätestatud alammäära.

Kostjal on võimalus teha töid, mis ei ole seotud suurte koormuste teisaldamisega. Kostja ei ole tõendanud ka muude

§ 61

lg-s 6 sätestatud asjaolude esinemist, mis tingiks elatise väljamõistmist alla alammäära. Elatise väljamõistmisel seadusega kehtestatud miinimummääras loetakse, et lapse minimaalsed vajadused on väljamõistetuga kaetud, mistõttu lapse vajaduste täiendav tuvastamine ei ole vajalik. 21. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, nagu oleks elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt aasta eest enne hagi esitamist olnud põhjendamatu.

§ 70

lg 2 sätestab, et kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 lg-s 6 nimetatud asjaolusid. Seega on tagasiulatuvalt elatise saamise nõude rahuldamise eelduseks kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Riigikohus on

1. 04.2004 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Riigikohtu varasema seisukoha kohaselt (vt Riigikohtu
2. 11.2004 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-04) on ülalpidamiskohustuse rikkumisega tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebaregulaarselt ja vanemad ei ole kokku leppinud, et lapsele antaksegi ülalpidamist niimoodi. Kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele vabatahtlikult ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda kohustatud vanemalt

§ 61lg 1 alusel lapsele elatise väljamõistmist.

20.11.2007 käesoleva tsiviilasja kohta tehtud otsuses leidis Riigikohus, et kohus võib hageja nõudel

§ 70

lg 2 alusel elatise välja mõista kohustatud isikult tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist ka siis, kui kohustatud vanem ei ole oma ülalpidamiskohustust täitnud 5

§ 70lg 2 kohaldamine antud juhul õige.

Maakohus arvestas elatise tagasiulatuval väljamõistmisel kostja poolt vanematele lastele tasutud elatisega, seega on kostjapoolset elatise maksmise kohustuse osalist täitmist otsuse tegemisel arvestatud.

1. Kostja pangakonto väljavõtte kohaselt on ta kandnud lastele raha üle ka pärast hagi esitamist 18.05.
2. Hageja on nõustunud neid summasid arvestama elatise katteks. Ringkonnakohus leiab, et kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada makstud summad maha hagejale väljamakstavast elatisest.
3. Kuna apellatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele, jätab ringkonnakohus TsMS § 162 lg 1 järgi kõik hagimenetluse kulud kostja kanda, kelle kahjuks otsus tehti. Tiit Kollom Mare Merimaa Ande Tänav 6