KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtunik Urmas Reinola Määruse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2008.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-06-24073 Tsiviilasi A.R hagi L.K vastu laste elukoha määramiseks ja elatise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 16. novembri 2007. a. määrus hagi tagamise tühistamiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.R määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja A.R (IK xxxxxxxxxxx, elukoht x), lepinguline esindaja Ingrid Proos; Kostja L.K (IK xxxxxxxxxxx, elukoht x), lepinguline esindaja adv. Heidi Rajamäe Menetluse liik Kirjalik menetlus Resolutsioon: 1. Jätta muutmata Harju Maakohtu 16. novembri 2007.a hagi tagamise tühistamise määrus. 2. Määruskaebus jätta rahuldamata. 3. Määruse peale ei saa kassatsiooni korras määruskaebusega edasi kaevata. Asjaolud 7. septembril 2006. a. esitas A.R hagi Harju Maakohtusse L.K vastu alaealiste laste elukoha määramiseks ja elatise väljamõistmiseks. Harju Maakohtu 18. detsembri 2006.a määruse alusel seati kohtulik hüpoteek Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosas nr xxxxxxx (kinnistu asukoht
- x)A.R kasuks summas 100.000 krooni. Kostja esitas kohtule avalduse hagi tagamise tühistamiseks, leides, et hagi tagamise taotlus ei olnud piisavalt põhjendatud. Hagis 2 toodud väited, et kostja ei ole osalenud laste ülalpidamisel, ei ole õiged. Käesolevaks ajaks on hagi tagamisest tekkinud kostjale kahju. Hageja vaidles taotlusele vastu ja palus hagi tagamist mitte tühistada. Esimese astme kohtu määrus 16. novembri 2007.a. määrusega Harju Maakohus tühistas hagi tagamise, milleks Harju Maakohtu 18. detsembri 2006.a määruse alusel seati kohtulik hüpoteek Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosas nr xxxxxxx (kinnistu asukoht
- x)A.R kasuks summas 100.000 krooni. TsMS § 386 lg 2 sätestab, et asjaolude muutumise korral, eelkõige hagi tagamise aluse äralangemisel või tagatise pakkumisel, või muul seadusega sätestatud alusel võib kohus poole taotlusel hagi tagamise tühistada. Hagi tagamine tuleb tühistada, kuna hagis märgitud asjaolud on muutunud. Kohus tagas hagi hageja avaldusele tuginedes. Kostja hagi ei tunnistanud ning esitas sellele vastuväited. Perioodi 5. september 2005.a kuni 7. september 2006.a (hagi esitamise aeg) näol on tegemist ajaga, mille puhul tuleb kohtul eraldi tuvastada, kas esinevad PkS § 70 lg 2 tingimused, mis võimaldavad elatise välja mõista enne hagi esitamist tagasiulatuvalt. Vaidlus elatise maksmise üle möödunud aja eest ei mõjuta hetkel laste jooksvaid vajadusi. Asja arutamisel on selgunud, et laste ülalpidamises on ka kostja osalenud, lapsed on nädalavahetustel kostja juures ning tema ülalpidamisel. 13. novembri 2007.a kohtuistungil vähendas hageja väljanõutava elatise suurust 1800 kroonini lapse kohta. Ka siis, kui kohus rahuldaks hageja nõude tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks, ei ole kohtuotsuse täitmine võimatu. Kostjal on pidev sissetulek töötasuna ning tema omandis oleva kinnistu müügist saadu arvelt on võimalik täita ka kohtuotsust elatise nõudes perioodi 5. september 2005 - 7. september 2006.a eest. Hagi on tagatud suuremas ulatuses kui see oleks vajalik käesoleval ajal haginõude rahuldamise korral kohtuotsuse täitmise tagamiseks, mis on kindlasti ebaproportsionaalne ning kostjale üleliigselt koormav. Määruskaebus A.R palub maakohtu määruse tühistada. Kohus leidis, et hagis märgitud asjaolud on muutunud. Kohus leidis, et kostja on laste ülalpidamisel osalenud, kuna lapsed on nädalavahetustel olnud kostja juures ja hageja on elatise suurust vähendanud 1800 kroonini lapse kohta. Kohus leidis, et elatise väljamõistmise kohtuotsuse täitmine ei ole võimatu. Elatise suuruse vähendamine ei ole aluseks hagi tagamise tühistamiseks. Asjaolu, et lapsed on käesoleva asja menetluse ajal nädalavahetustel (reede õhtust pühapäeva õhtuni) kostja juures, ei tähenda veel seda, et nad on kostja ülalpidamisel. Lähtudes hageja nõudest on kostja võlgnevus alates 5. septembrist 2005.a kuni kohtumääruse tegemise ajaks 93.600 krooni. Kostja palgatõendist nähtuvalt on tema igakuine palk ca 4025 krooni. Hagi rahuldamisel ei ole võimalik sellest töötasust isegi mitte miinimummääras väljamõistetava elatise ega ka elatise võlgnevuse tasumiseks. Hagi tagamiseks seatud kohtulik hüpoteek kostja kinnistule koormab hageja arvates kostjat kõige vähem, kuivõrd see ei keela kinnistu müüki.Hagejal on põhjendatud kahtlus, et kostja 3 oma vara võõrandab ja hagi pole tagatud, siis arvestades kostja igakuulisis sissetulekuid, pole kohtuotsust võimalik täita. Kostja seisukoht L.K palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Elatishagi tagamine kohtuliku hüpoteegiga on selgelt ebaproportsionaalne, see ei täida laste huvide kaitsmise eesmärki kuivõrd laste huvid on tagatud (nende ülalpidamine) on tagatud ka käesoleval ajal. Hagi on tagatud abinõuga, mis on kostjale üleliigselt koormav. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 377 lg 1 lause 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. TsMS § 378 lg 4 kohaselt tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Seega tuleb hagi tagamisel arvestada eelkõige hageja õigustatud huvisid, kuid mööndusega, et hagi tagamise abinõu ei koormaks kostjat ebaproportsionaalselt. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega, et hagis märgitud ja hagi tagamise aluseks olnud asjaolud on muutunud. Tulenevalt TsMS § 386 lõikest 2 võib kohus hagi tagamise tühistada asjaolude muutumise korral, eelkõige hagi tagamise aluse äralangemisel, kui tagamata jätmine ei raskenda kohtuotsuse täitmist või ei tee seda võimatuks. Hageja soov hagi tagamise jätkumiseks põhjendusel, et kostja võib oma kinnistu võõrandada ning hageja igakuisest sissetulekust ei ole võimalik hageja poolt arvestatud elatise võlgnevust katta, on oletuslik ja ei ole piisavaks aluseks hagi tagamise jätkumiseks. Ringkonnakohus leiab, et hagi tagamise abinõuna kohtuliku hüpoteegi seadmine kostjale kuuluvale kinnistule on asjaolusid arvestades kostja suhtes ebaproportsionaalne, ning piirab tema õigusi suuremas ulatuses, kui oleks vaja kohtuotsuse täitmiseks. Seega on maakohtu hagi tagamise tühistamise määrus põhjendatud ja tuleb jätta muutmata. Urmas Reinola