lg 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
Kohtuistungil täpsustas hageja oma nõude ja palub mõista kostjalt elatis summas pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalka. Kohtuistungil tunnistas kostja haginõudeid osaliselt ning oli nõus elatise määra suurendamisega kuni 1200 kroonini. Kostja selgitas, et tal ei ole teisi lapsi. Ta töötab ja saab keskmiselt palka 6000-8000 krooni. Narva Linnakohtu 25.04.2002.a otsusega oli kostjalt välja mõistetud elatis suuruses 1000 krooni kuus hageja kasuks tütre Ksenia ülalpidamiseks. Kohus leiab, et laps elab koos hagejaga. Lapse vajadused suurendasid ning vanemate varaline seisund muutus. Vastavalt Perekonnaseaduse § 61 lg 3 võib kohus vanemate varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Vastavalt PkS § 50 lõikele 2 on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Vastavalt PkS § 60 lg 1 vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Lähtuvalt 2007 aastal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3600 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1800 krooni. Alates 01.01.2008.a on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 4350 krooni. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui 2175 krooni. Tegemist on miinimum elatisega. Hageja töötab, saab palka keskmises 5340 krooni kuus, lapsetoetust ning kostjalt elatist summas 1000 krooni. Kostja töötab, saab palka keskmises 8718 krooni kuus. Kostja on töövõimeline, võib toetada oma last, teisi lapsi ei ole. Kohus arvestab sellega, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahus elaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulusid elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. Sellest põhimõttest lähtudes peavad mõlemad vanemad ka oma elu korraldama selliselt (ka lahus elavad vanemad),et lapse huvid oleksid maksimaalselt kaitstud. Laps elab hageja juures. Elatise väljamõistmisest on muutunud vanemate varalised seisundid ja ka lapse vajadused. Hageja nõue elatise suuruse suurendamiseks on põhjendatud. Kohus märgib veel, et perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise välja mõistmisel lähtuda lapse huvidest. Seetõttu kulub rahuldamisele hageja nõue elatise väljamõistmises igakuiselt summas 1800 krooni alates 24.09.2007.a. kuni 31.12.2007.a. ning alates 01.01.2008.a. igakuiselt summas 2175 krooni, kuid mitte väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. PkS § 70 kohaselt mõistetakse elatis välja avalduse esitamise momendist. Hageja esitas hagiavaldus 24.09.2007.a. Kohtukulud Riigilõivu (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta järgmiste toimingute eest: elatise nõudmise hagi avalduse läbivaatamine.
S ) § 49, § 50 lg 1, § 60 lg 1, § 61 lg 2, 3, 4, § 70;
Natalja Losevtsova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.