2-07-43107/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse teatavaks tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2008.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-07-43107 Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja O B xxx Kostja P Z xxx Asja läbivaatamise kuupäev 15.01.2008.a Istungil osalenud isikud Hageja O B O B hagi P Z vastu elatise nõudes Resolutsioon
2. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
3. Välja mõista kostjalt P Z elatis lapse L Z, sünd xxx, ülalpidamiseks igakuuliselt 1 800 (üks tuhat kaheksasada) krooni alates 01.03.2007.a kuni 31.12.2007.a ja alates 01.01.2008.a 2 175 (kaks ükssada seitsekümmend viis) krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni O B kasuks. Menetluskulude jaotus
4. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-07-43107 kannab P Z. Edasikaebamise kord Kohtuistungil viibinud hagejal on TsMS § 420 lg 1 alusel õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on Ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Asjaolud 15.10.2007 esitas O B kohtule hagi P Z vastu elatise nõudes. Hageja palus mõista kostjalt välja elatis lapse L ülalpidamiseks seaduses kehtestatud miinimumsummas alates 1 01.03.2007.a. Kohtule esitatud kirjalikus vastuses kostja nõustus maksma elatist 1500 krooni kuus. Kohtuistung Kohtuistungil hageja jäi hagiavalduse juurde. Hageja ei ole nõus saama elatist 1500 krooni kuus. Taotleb tagaseljaotsuse tegemist. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kohtukutse on kätte saanud. Kohtuistungist on teadlik 03.01.2008.a. 11.01.2008.a saatis kostja kohtule e-kirja, et ei saa osaleda istungil seoses mõnede probleemidega. 14.01.2008.a elektronkirjaga oli kostjale selgitatud, et kohtuistungi saab edasi lükata mõjuvatel põhjustel. 14.01.2008.a tuli kostjalt vastus, et seoses raske finantsolukorraga ei saa ta tulla kohtuistungile, kuna elab teises linnas. Juhindudes TsMS § 422 kohus ei lugenud seda mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile mitteilmumiseks. Hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist. Kohus peab võimalikuks hageja taotlus rahuldada. Kohtu õiguslik põhjendus Kohus rahuldab O B hagi P Z vastu elatise nõudes tagaseljaotsusega kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-dega 410 ja 413 lg 1, kuivõrd hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostja kohtuistungile ei ilmunud. TsMS § 413 lg 3 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine. Vastavalt TsMS § 444 lg 1 võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Kui vanem ei täida lapse PkS § 60 sätestatud ülalpidamiskohtust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PkS § 61 lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. PkS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ei või olla väiksem kui poolt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, mis hagiavalduse esitamisel oli 1800 krooni kuus ning alates 01.01.2008.a on 2 175 krooni. Hagejal on õigus PkS § 60 lg 1, § 61 lg 1,2,4 alusel nõuda elatise väljamõistmist. PkS § 70 lg 2 alusel hagejal on õigus nõuda elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannab kostja, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud 2 esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkiri/ Geete Lahi Kohtunik 3