KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Dagmar Maastik Otsuse tegemise aeg ja koht 27.novembril 2007.a. Tallinnas Haldusasja number 3-07-452 Haldusasi M.O.u kaebus Murru Vangla direktori 16.02.2007.a. käskkirja nr 22-i tühistamiseks, vangla administratsiooni toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 22.11.2007.a. Kohtuistungist osa võtnud menetlusosalised kaebaja M.O., Murru Vangla esindajad Meeli Maiorov ja Merit Jõgi RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD 16.02.2007.a. Murru Vangla direktori käskkirjaga nr 22-i kohaldati M.O.u suhtes vangistusseaduse(VaS) § 69 lg 2 p 4 alusel täiendavaid julgeolekuabinõusid ja paigutati ta julgeolekuspetsialisti A.Ambrosi 15.02.2007.a. koostatud ettekande alusel kolmeks kuuks eraldatud lukustatud kambrisse, et välistada uute õigusrikkumiste toimepanemist ja tagada vangla julgeolekut. M.O. on süstemaatiline distsipliinirikkuja, omades 24 kehtivat distsiplinaarkaristust, ning mõjutab oma käitumisega negatiivselt ka kaaskinnipeetavaid, mistõttu ohustab vangla julgeolekut. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja palub vaidlustatud käskkiri tühistada ning mõista vanglalt välja 40 000 kr temale tekitatud moraalse kahju hüvitamiseks. Kaebaja pole vanglatöötajaid solvanud ega sõimanud, ei kavatse põgeneda ega ennast tappa. Enne lukustatud kambrisse paigutamist oli kaebaja juba nagunii kinnises eluosakonnas, kus liikumine on äärmiselt piiratud ning toimub(kirikusse, kooli, spordisaali, arstile) ainult valvuri saatel. Kaaskinnipeetavatele kaebaja halba mõju ei avalda, sest pole korrarikkuja. 24 distsiplinaarkaristust on saadud 7 aasta jooksul, osa neist peaksid olema juba kustunud. Viimati karistati kaebajat 6.06.2006.a. mobiiltelefoni omamise eest, kuid mobiiltelefoni oli kaebajal vaja selleks, et suhelda naise ja emaga. Kaebaja paigutati käskkirja alusel lukustatud kambrisse 19.02.2007.a. ning ta viibis seal kolm kuud, sellest 8 ööpäeva 9.eluosakonnas, kus kaebajale vaatamata tema poolt korrapidaja Tõnule ja peakorrapidaja Matile esitatud korduvatele nõudmistele ei antud 8 ööpäeva jooksul madratsit, mistõttu kaebaja oli sunnitud magama palja nari peal. Samuti ei antud kaebajale 9.eluosakonnas viibimise ajal luba helistada, kuigi ta tegi selleks kirjaliku avalduse, mille andis valvur Remet Randeri kätte. Kaebaja peab madratsi mitteandmist ja helistama mittelubamist enda mõnitamiseks ning palub sellega talle tekitatud moraalse kahju hüvitamiseks vanglalt välja mõista 40 000 kr. Ülejäänud aja kolmest kuust viibis kaebaja 8.eluosakonnas lukustatud kambris. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. VaS § 69 lg 1 järgi kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub VaS-i või vangla sisekorraeeskirju, tahtlikult kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on vägivaldne teiste isikute suhtes. Asjakohatud on kaebaja väited, et ta pole suitsiidi- ega põgenemiskalduvustega, sest selles pole teda kahtlustatudki. Kaebaja paigutati eraldatud lukustatud kambrisse põhjusel, et ta on süstemaatiline distsipliinirikkuja ning mõjutab oma käitumisega negatiivselt ka kaaskinnipeetavaid, sest distsipliinirikkumiste toimepanemine näitab halba eeskuju ka teistele vangidele. Kaebajat on korduvalt karistatud vanglateenistujatega ebaviisaka suhtlemise eest, mis tõendab, et kaebaja sõimab ja solvab vanglatöötajaid. Kaebajat on korduvalt karistatud ka keelatud esemete enda juures hoidmise eest. Mobiiltelefoniga lähedastega suhtlemise soov ei õigusta vangla sisekorraeeskirjade rikkumist, sest lähedastega suhelda saavad kinnipeetavad taksofoni kasutades, kirja teel ja kokkusaamistel. Käskkirjas on ekslikult märgitud, et kaebajal on 24 kehtivat distsiplinaarkaristust, tegelikult on neid 16, kuid see ei muuda asja, sest ka 16 kehtivat karistust iseloomustavad kaebajat süstemaatilise distsipliinirikkujana, mis tingis julgeolekuabinõude kohaldamise. VaS § 65 lg 5 kohaselt distsiplinaarkaristus kustub, kui kinnipeetav 1 aasta jooksul ei ole toime pannud uut rikkumist. Kaebajale aastatel 2003 – 2006 määratud karistused pole kustunud, sest karistuse määramise ja uue rikkumise toimepanemise vahele pole jäänud üht aastat. Kaebaja väide, et tema liikumine eelviimases eluosakonnas oli piiratud, on asjakohatu, sest Murru Vangla kodukorra p 16 kohaselt toimubki kinnipeetava liikumine väljaspool oma eluosakonda ainult vanglateenistuja saatel. Lukustatud kambrisse paigutamisel tõi 9.eluosakonna päevnik kinnipeetav A. N. kaebajale madratsi, kuid viimane keeldus sellest(tl 70). Kaebaja esitas ka kaebuse selle kohta, et talle ei väljastatud madratsit, misjärel temaga vestles eluosakonna peaspetsialist Harri Lass, kes pakkus kaebajale madratsit, millest too aga keeldus, öeldes, et on kaebuse esitanud ega soovi nii lihtsat lahendust(tl 68). Vangla ei saa kinnipeetavat sundida madratsit vastu võtma, kaebaja viibis 9.eluosakonnas ilma madratsita sellepärast, et ta keeldus madratsist. Eraldatud lukustatud kambris toimub helistamine avalduste alusel, mida võib esitada ainult kontaktisikule, valvur sellist avaldust vastu võtta ei tohi ning R.Rander kinnitab, et kaebaja sellist avaldust ei esitanud(tl 69). 19.-27.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.