← Eesti

3-07-452/9

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Dagmar Maastik Otsuse tegemise aeg ja koht 27.novembril 2007.a. Tallinnas Haldusasja number 3-07-452 Haldusasi M.O.u kaebus Murru Vangla direktori 16.02.2007.a. käskkirja nr 22-i tühistamiseks, vangla administratsiooni toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 22.11.2007.a. Kohtuistungist osa võtnud menetlusosalised kaebaja M.O., Murru Vangla esindajad Meeli Maiorov ja Merit Jõgi RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD 16.02.2007.a. Murru Vangla direktori käskkirjaga nr 22-i kohaldati M.O.u suhtes vangistusseaduse(VaS) § 69 lg 2 p 4 alusel täiendavaid julgeolekuabinõusid ja paigutati ta julgeolekuspetsialisti A.Ambrosi 15.02.2007.a. koostatud ettekande alusel kolmeks kuuks eraldatud lukustatud kambrisse, et välistada uute õigusrikkumiste toimepanemist ja tagada vangla julgeolekut. M.O. on süstemaatiline distsipliinirikkuja, omades 24 kehtivat distsiplinaarkaristust, ning mõjutab oma käitumisega negatiivselt ka kaaskinnipeetavaid, mistõttu ohustab vangla julgeolekut. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja palub vaidlustatud käskkiri tühistada ning mõista vanglalt välja 40 000 kr temale tekitatud moraalse kahju hüvitamiseks. Kaebaja pole vanglatöötajaid solvanud ega sõimanud, ei kavatse põgeneda ega ennast tappa. Enne lukustatud kambrisse paigutamist oli kaebaja juba nagunii kinnises eluosakonnas, kus liikumine on äärmiselt piiratud ning toimub(kirikusse, kooli, spordisaali, arstile) ainult valvuri saatel. Kaaskinnipeetavatele kaebaja halba mõju ei avalda, sest pole korrarikkuja. 24 distsiplinaarkaristust on saadud 7 aasta jooksul, osa neist peaksid olema juba kustunud. Viimati karistati kaebajat 6.06.2006.a. mobiiltelefoni omamise eest, kuid mobiiltelefoni oli kaebajal vaja selleks, et suhelda naise ja emaga. Kaebaja paigutati käskkirja alusel lukustatud kambrisse 19.02.2007.a. ning ta viibis seal kolm kuud, sellest 8 ööpäeva 9.eluosakonnas, kus kaebajale vaatamata tema poolt korrapidaja Tõnule ja peakorrapidaja Matile esitatud korduvatele nõudmistele ei antud 8 ööpäeva jooksul madratsit, mistõttu kaebaja oli sunnitud magama palja nari peal. Samuti ei antud kaebajale 9.eluosakonnas viibimise ajal luba helistada, kuigi ta tegi selleks kirjaliku avalduse, mille andis valvur Remet Randeri kätte. Kaebaja peab madratsi mitteandmist ja helistama mittelubamist enda mõnitamiseks ning palub sellega talle tekitatud moraalse kahju hüvitamiseks vanglalt välja mõista 40 000 kr. Ülejäänud aja kolmest kuust viibis kaebaja 8.eluosakonnas lukustatud kambris. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. VaS § 69 lg 1 järgi kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub VaS-i või vangla sisekorraeeskirju, tahtlikult kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on vägivaldne teiste isikute suhtes. Asjakohatud on kaebaja väited, et ta pole suitsiidi- ega põgenemiskalduvustega, sest selles pole teda kahtlustatudki. Kaebaja paigutati eraldatud lukustatud kambrisse põhjusel, et ta on süstemaatiline distsipliinirikkuja ning mõjutab oma käitumisega negatiivselt ka kaaskinnipeetavaid, sest distsipliinirikkumiste toimepanemine näitab halba eeskuju ka teistele vangidele. Kaebajat on korduvalt karistatud vanglateenistujatega ebaviisaka suhtlemise eest, mis tõendab, et kaebaja sõimab ja solvab vanglatöötajaid. Kaebajat on korduvalt karistatud ka keelatud esemete enda juures hoidmise eest. Mobiiltelefoniga lähedastega suhtlemise soov ei õigusta vangla sisekorraeeskirjade rikkumist, sest lähedastega suhelda saavad kinnipeetavad taksofoni kasutades, kirja teel ja kokkusaamistel. Käskkirjas on ekslikult märgitud, et kaebajal on 24 kehtivat distsiplinaarkaristust, tegelikult on neid 16, kuid see ei muuda asja, sest ka 16 kehtivat karistust iseloomustavad kaebajat süstemaatilise distsipliinirikkujana, mis tingis julgeolekuabinõude kohaldamise. VaS § 65 lg 5 kohaselt distsiplinaarkaristus kustub, kui kinnipeetav 1 aasta jooksul ei ole toime pannud uut rikkumist. Kaebajale aastatel 2003 – 2006 määratud karistused pole kustunud, sest karistuse määramise ja uue rikkumise toimepanemise vahele pole jäänud üht aastat. Kaebaja väide, et tema liikumine eelviimases eluosakonnas oli piiratud, on asjakohatu, sest Murru Vangla kodukorra p 16 kohaselt toimubki kinnipeetava liikumine väljaspool oma eluosakonda ainult vanglateenistuja saatel. Lukustatud kambrisse paigutamisel tõi 9.eluosakonna päevnik kinnipeetav A. N. kaebajale madratsi, kuid viimane keeldus sellest(tl 70). Kaebaja esitas ka kaebuse selle kohta, et talle ei väljastatud madratsit, misjärel temaga vestles eluosakonna peaspetsialist Harri Lass, kes pakkus kaebajale madratsit, millest too aga keeldus, öeldes, et on kaebuse esitanud ega soovi nii lihtsat lahendust(tl 68). Vangla ei saa kinnipeetavat sundida madratsit vastu võtma, kaebaja viibis 9.eluosakonnas ilma madratsita sellepärast, et ta keeldus madratsist. Eraldatud lukustatud kambris toimub helistamine avalduste alusel, mida võib esitada ainult kontaktisikule, valvur sellist avaldust vastu võtta ei tohi ning R.Rander kinnitab, et kaebaja sellist avaldust ei esitanud(tl 69). 19.-27.

  1. 2007.a. tegi kaebaja näljastreiki ning viibis kogu selle aja arsti järelevalve all(tl 71-74). Vangla tegevus on olnud õiguspärane, mistõttu puudub alus kaebajale hüvitise väljamõistmiseks. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja paigutamine eraldatud lukustatud kambrisse on kooskõlas VaS §-ga 69, mis sätestab, et kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub VaS või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule, kohaldab vangla direktor või kõrgem kohalviibiv vanglaametnik täiendavaid julgeolekuabinõusid. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. Osundatud paragrahvi
  2. lõike kohaselt on täiendavate julgeolekuabinõudena lubatud: 1)kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine; 2)isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamine; 3)kehakultuuriga tegelemise keelamine; 4)eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine; 5)ohjeldusmeetmete kasutamine. Tegemist pole karistamisega, vaid ennetava abinõuga, mille eesmärgiks on ära hoida kaebaja enda ja/või teiste kinnipeetavate füüsiline või psüühiline kahjustamine. Täiendava julgeolekuabinõu määramine ja valik on vangladirektori või muu seda rakendava vanglaametniku kaalutlusõiguse(diskretsiooni) teostamine. Kohtul puudub võimalus hinnata sellise kaalutlusotsustuse otstarbekust, halduskohtumenetluse seadustiku §-st 19 lg 6 tulenevalt on kohtul üksnes võimalik kontrollida, kas selle juures on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Kohtu hinnangul neid põhimõtteid rikutud ei ole. Kohus nõustub vastustajaga, et käskkirjas kaebajale ekslikult 16 kehtiva distsiplinaarkaristuse asemel 24 märkimine ei oma tähtsust, sest ka 16 kehtivat karistust iseloomustavad kaebajat süstemaatilise distsipliinirikkujana, mis tingis julgeolekuabinõude kohaldamise. Kaebaja omab kehtivaid distsiplinaarkaristusi järgmiste distsipliinirikkumiste eest: 19.10.2003.a., 9.04.2004.a., 27.
  3. 2005.a., 5.05.2006.a. ähvardas vanglaametnikke füüsilise vägivallaga/kasutas ebatsensuurseid sõnu/ käitus ebaviisakalt; 3.07.2004.a., 25.11.2005.a. läks omavoliliselt võõra eluosakonna aia juurde/ võõrasse eluosakonda; 15.08.2004.a. ei läinud õhtusöögile; 27.08.2004.a., 28.09.2004.a., 13.
  4. 2004.a., 5.01.2005.a. puudus loenduselt; 20.09.2004.a. hilines loendusele; 13.10.2004.a., 16.
  5. 2005.a., 22.05.2006.a. hoidis enda juures keelatud eset(süstalt nõelaga/sularaha/mobiiltelefoni), 19.01.2005.a. valas prügikasti sisu põrandale ja keeldus seda ära koristamast. Nende distsipliinirikkumiste eest on kaebajat karistatud 8 korral 5- 45 ööpäevaks kartserisse paigutamisega, 2 korral lühiajalise kokkusaamise keeluga, 2 korral pikaajalise kokkusaamise keeluga ja 4 korral noomitusega(tl 32-47). Eelnevast nähtuvalt on kaebaja süstemaatiliselt rikkunud VaS-i ja vangla sisekorraeeskirja nõudeid, ohustades sellega vangla julgeolekut, mistõttu tema suhtes täiendava julgeolekuabinõu kohaldamine on põhjendatud. Kohus nõustub vastustajaga, et tegemist pole tühiste üleastumistega ning et kaebaja käitumine mõjutab negatiivselt kaaskinnipeetavaid. Kaebaja väited selle kohta, et talle 8 ööpäeva jooksul keelduti andmast madratsit ja ei lubatud helistama, ei leidnud asja kohtulikul arutamisel tõendamist. Tunnistaja A.N. kinnitas kohtuistungil, et kui kaebaja veebruaris lukustatud kambrisse paigutati, viis tema korrapidaja käsul kaebaja jaoks madratsi sinna koridori, kus paiknevad lukustatud kambrid ja pani põrandale. Kas kaebaja madratsi kätte sai, seda tunnistaja ei tea(tl 94). Pole usutav, et korrapidaja laskis päevnikul küll madratsi kaebaja jaoks kambri juurde viia, keeldus seda aga kaebajale andmast. Kui korrapidaja poleks tahtnud kaebajale madratsit anda, poleks ta seda üldse laost välja tuua käskinudki. Ka tunnistaja H.Lass kinnitab, et 9.eluosakonda paigutamisel keeldus kaebaja söömast ja voodiriietest, sealhulgas madratsist(tl 95). Kõnealusel ajal 9.eluosakonnas valvuritena töötanud tunnistajad Tõnu Tali ja Mati Vahtramäe ei mäleta, et kaebajal oleks seal olnud mingeid probleeme madratsiga. Tunnistaja R.Rander kinnitas, et kaebaja pole talle kunagi andnud kirjalikku avaldust, et tal lubataks helistada, samuti ei mäleta tunnistaja, et kaebajal oleks 9.eluosakonnas madrats puudunud. Viimase kolme tunnistaja ütlused tõendavad kaudselt kaebaja väidete paikapidamatust – kui kaebaja oleks tõepoolest 8 ööpäeva vältel korduvalt nõudnud endale madratsit, oleks see tunnistajatele kindlasti meelde jäänud. Sama tõendab ka kaebaja enda käitumine – näljastreigi ajal kirjutas kaebaja vangla arstile kolm avaldust, kuid üheski neist ei märgi ta ära madratsi puudumist, vaid kinnitab üksnes, et nälgib protestiks lukustatud kambrisse paigutamise vastu(tl 75-77). Samuti protesteerib kaebaja 27.02.2007.a. dateeritud ja 1.03.2007.a. kohtusse jõudnud kaebuses üksnes kinnisesse kambrisse paigutamise vastu(tl 1-2); et talle ei antud madratsit ega lastud helistama, väitis kaebaja alles 23.04.2007.a. kohtuistungil(tl 56-57). Kuna vangla administratsiooni toimingute õigusvastasus pole tõendamist leidnud, puudub ka alus kaebajale mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitise väljamõistmiseks. Kohtunik: D.Maastik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.