ja PankrS nende koostoimes. Täitemenetluse alustamine oli põhjendamatu avaldaja pankrotimenetluse ajal 07.08.
lg 1 p 7 alusel täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu või keelduda selle lõpetamisest. Pärast pankroti väljakuulutamist toimub nõuete esitamine ja rahuldamine PankrS-s sätestatud korras (§ 3 lg 4 ja § 44 lg 1). Avaldaja ei vaidlustanud täitemenetluse alustamist, vaid kohtutäituri tegevusetust, kuna kohtutäitur ei lõpetanud täitemenetlust, mille ta algatas seadusevastaselt.
ei oma tagasiulatuvat jõudu, kehtib alates 01.01.2006, täitemenetlus algatati
Ms § 172 lg 5 alusel. Sissenõudja seisukoht Sissenõudja kohtule kaebuse kohta seiskohta ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused 2 Kohus, tutvunud avaldusega ja puudutatud isiku – kohtutäituri - seisukohaga, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et kaebus kohtutäitur UT 23.02.2007 otsusele tuleb jätta rahuldamata. Avaldaja poolt kohtule esitatud avaldus tuleb lahendada hagita asjana kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS ) § 475 lg 1 p 15.
alusel võib menetlusosaline kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale esitada kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Juhindudes TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 2.lõike järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kohtutäiturile esitas avalduse täitemenetluse algatamiseks AS F. Täitedokumendiks oli väärteo asjas tehtud otsus avaldaja trahvimise kohta. Avaldaja esitas kohtutäiturile 07.08.2006 avalduse täitemenetluse lõpetamiseks. Avaldaja viitab avalduses PankrS §-dele 93, 94, 3 lg 4 ja
§-dele 51 lg 1, 29 lg 1. Pankrotimenetluse läbiviimise tõendamiseks esitas avaldaja Tallinna Linnakohtu 20.05.2003 määruse, millega vahetati pankrotihaldur pankrotimenetluses. Määrusest nähtub, et avaldaja pankrot kuulutati välja Tallinna Linnakohtu 17.02.2003 otsusega. 17.08.2006 esitas avaldaja kaebuse kohtutäituri tegevusele täiteasjas nr 052/2005/9519 ning taotleb ebaseaduslikult alustatud täitemenetluse lõpetamist. Avaldaja on esitanud kohtle nõude kohtutäitur UT 23.02.2007 otsuse tühistamiseks täiteasjas nr 052/2005/9519, millega kohtutäitur jättis avaldaja kaebuse kohtutäituri tegevusetusele rahuldamata ja taotleb kohtutäituri kohustamist täitemenetlust lõpetama ja avaldaja arvelduskontosid arestist vabastama. Kaebust põhjendab avaldaja asjaoluga, et tema suhtes toimus pankrotimenetlus, mistõttu täitemenetluse algatamine oli ebaseaduslik. Väärteoasjas tehtud otsus on täitedokumendiks tulenevalt
Seadustiku § 7 lg 1 järgi on kohtutäituril õigus täitetoimingu tegemisest keelduda ainult seaduses sätestatud põhjusel. Täitemenetluse lõpetamise alused sätestab § 48. Avaldaja seisukoha kohaselt tulnuks täitemenetlus lõpetada nimetatud paragrahvi lg 1 p 7 alusel, s.o. täitemenetluse põhjendamatul alustamisel täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu – pankrotimenetluse toimumine võlgniku suhtes. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et täitemenetlus tulnuks lõpetada, kuna kaebaja suhtes toimus pankrotimenetlus. Kaebaja pankrot kuulutati välja Tallinna Linnakohtu 17.02.2003 otsusega. Seda tõendab kohtle esitatud Tallinna Linnakohtu 20.05.2003 määrus, millega vahetati välja pankrotihaldur. Nimetatud määruses on märgitud pankroti otsuse tegemise aeg.
§ 51 lg 2 järgi annab kohtutäitur pankroti väljakuulutamise järel pankrotihalduri taotlusel täitemenetluse dokumendid ja kohtutäituri valduses oleva või kolmandale isikule hoiule antud võlgnikule kuuluva vara üle pankrotihaldurile ja teavitab sellest sissenõudjat. Nimetatud paragrahv reguleerib selle sõnastusest tulenevalt täitemenetluse, mis algatati enne võlgniku pankroti väljakuulutamist, lõpetamist. Antud juhul algatati täitemenetlus võlgniku suhtes, kelle pankrot oli juba varem väljakuulutatud. Seetõttu
S § 3 lg 4 kohaselt teeb pankrotiseaduses seaduses sätestatud juhtudel täitemenetluse seadustikus sätestatud toiminguid ajutine haldur või haldur, kellel on täituri õigused ja kohustused. § 35 lg 1 p 3 alusel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga pankroti väljakuulutamisega ning lg 2 järgi on võlgnik kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. § 36 lg 1 järgi läheb pankroti väljakuulutamisega võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, lg 5 sätestab, et kui võlgnik on enne pankroti väljakuulutamist käsutanud oma tulevikus tekkivaid nõudeid, muutub käsutus pankroti väljakuulutamisega tühiseks pärast pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuete osas ning lg 6 alusel võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Tulenevalt § 54 lg 1 on pankrotihaldur (haldur) pankrotimenetluses võlgniku seaduslik esindaja, kes teeb võlgniku nimel pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid ning esindab võlgnikku kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes ning lg 4 kohaselt võib haldur füüsilisest isikust võlgniku pankroti puhul teha ainult neid tehinguid ja õigustoiminguid, mis on vajalikud pankrotimenetluse eesmärgi saavutamiseks ja halduri ülesannete täitmiseks. Kõik viidatud sätted reguleerivad pankrotivara ja nõudeid, mis olid olemas pankroti väljakuulutamise ajaks. § 44 lg 1 kohaselt võivad pankrotivõlausaldajad pärast pankroti väljakuulutamist esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. Nõuete esitamiseks on pankrotiseadus sätestanud tähtaja. Kuna AS-i Falck Eesti nõue avaldaja vastu tekkis 2005, ei saanud ega pidanud ta nõuet esitama pankrotimenetluses. Avaldaja tõlgendusest tulenevalt ei saakski isiku suhtes, kelle pankrot on väljakuulutatud, läbi viia täitemenetlust võlgade sissenõudmiseks, mis on tekkinud pärast pankroti väljakuulutamist.
ega PankrS ei anna alust selliseks tõlgenduseks. Ülalmärgitud põhjendustel tuleb kaebus jätta rahuldamata. Kooskõlas TsMS 172 lg 1 tuleb avaldaja menetluskulud ja ka puudutatud isikute menetluskulud, jätta avaldaja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.