3-06-2528 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Määruse tegemise aeg ja koht 20.12.2007. a, Tallinn Haldusasja number 3-06-2528 Haldusasi V.T.i kaebus Vabariigi Valitsuse 31.

) § 9 lõikes 4 sätestatud tähtaja jooksul järgmistel põhjustel. Kaebuse esitaja sai kodakondsuse seaduse § 21 lõikest 1 punktist 5 teada KMA esindajatelt 13.06.2006.a. Seejärel pöördus kaebuse esitaja Vabariigi Valitsuse poole palvega vaadata üle teda puudutavad valitsuse otsused. Siseministeeriumi 07.09.2006.a, 23.10.2006.a ning 05.12.2006.a sai kaebuse esitaja aru, et eitatakse täielikult Põhiseaduse rikkumist Vabariigi Valitsuse poolt välja antud korralduse nr 1024-k alusel. Kohtule 23.05.2007.a vastuses taotles kaebuse esitaja kaebetähtaja ennistamist, kuna sai Vabariigi Valitsuse 31.12.1996.a korraldusest teada administratiivasjade nr 3-137/99 ja 3-66/04 käigus, kuid selle dokumendiga teda tutvustatud ei ole. Kogu selle korralduse ebaseaduslikkus ja sellega kaasnenud kahjud tulid ilmsiks alles kohtuprotsessides ja kohtuvälistes aruteludes KMA-ga. Kohtule 22.08.2007.a saabunud vastuses märkis kaebuse esitaja, et sai talle Vabariigi Valitsuse 31.12.1996.a korraldusega tekitatud kahjust teada 2006.a.

1. Tallinna Halduskohtu 26.11.2007.a määrusega võeti V.T.i kaebus menetlusse ning kohus küsis vastustaja seisukohta kaebuse tähtaegsuse ja tähtaja ennistamise taotluse kohta.
2. Vastustaja leiab kohtule 18.12.2007.a saabunud vastuses, et kaebus on esitatud tähtaega ületades ning tähtaja ennistamiseks toodud põhjused. V.T.ile anti tähtajaline elamisluba välismaalaste seaduse § 12 lõike 4 punkti 7 ja § 12 lõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse 31.12.1996.a korraldusega nr 1024-k, nimetatud korraldus avaldati 1997.a Riigi Teataja Lisas nr
3. Lisaks on V.T.ile välja antud 14.04.2007.a välismaalase pass, kuhu on kantud ka elamisloa kleebis kehtivusega 31.12.1996.a kuni 31.12.1998.a. Kleebisel on ka nähtav märge „eru“. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 16.01.1996.a määrusega nr 16 kinnitatud „Välismaalase passi väljaandmise tingimuste ja korra“ punkti 3 kohaselt oli välismaalase pass kehtiv üksnes siis, kui sinna oli kantud elamisluba. V.T. on taotlenud välismaalase passi, mis on talle väljastatud, passi on kantud elamisloa kehtivuse andmed, küll aga ei ole passis toodud elamisloa andmise aluseid. V.T.i väitel sai ta Vabariigi Valitsuse korralduses sisalduvast ebaõigest elamisloa andmise alusest teada haldusasja nr 3-137/99 raames. Nimetatud asjas tehtud kohtuotsuses on märgitud, et Vabariigi Valitsuse 31.12.1996.a korralduses nr 1024 tähtajalise elamisloa andmise alusena märgitud välismaalaste seaduse § 12 lõige 5 on V.T.i arvates väär ja ebaseaduslik, kuid korraldust ta ei vaidlustanud, sest sai väärast alusest teada alles käesoleval aastal. Lisaks on kohtuotsuse leheküljel 2 toodud viide Vabariigi Valitsuse nimetatud korralduse avaldamise andmetele, seega pidi V.T. alates sellest hetkest teada saama nimetatud korraldusest (juhul, kui seda ei esitatud antud haldusasja materjalide juurde). Kodakondsuse seaduse § 21 lõike 1 punktis 5 ei oma teadasaamine antud juhul tähendust, kuivõrd nimetatud seadus kehtib alates 01.04.1995.a. Lisaks on nii V.T. kinnitanud enda töötamist välisriigi julgeolekuorganis ning kohtud on tuvastanud, et tema puhul on kohaldatav välismaalaste seaduse § 12 lõige 4, seega on võimalik elamisluba anda üksnes välismaalaste seaduse § 12 lõike 5 kohaldamisega. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 6.

§ 12

lõike 3 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab pärast teiste menetlusosaliste arvamuse saamist kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse.

§ 9

lõike 4 ja riigivastutuse seaduse (RVS) § 17 lõike 3 kohaselt võib kaebuse haldusakti või toiminguga tekitatud kahju hüvitamiseks esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kaebuse esitaja kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, kuid mitte hiljem kui kümne aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest. Haldusasja nr 3-137/99 ja 304-19 materjalidest nähtuvalt sai V.T. Vabariigi Valitsuse 31.12.1996.a korraldusest nr 1024-k teada juba 1998.a. Kuivõrd käesolevas asjas on tegemist olukorraga, kuis väidetav kahju tekitati enne RVS jõustumist, kuid kaebus on esitatud peale RVS jõustumist (29.12.2006.a), siis tuleb kohaldada RVS § 31 lõiget 2 2, mille kohaselt võib taotluse või kaebuse enne RVS jõustumist (01.01.2002.a) tekitatud kahju hüvitamiseks või alusetult üleantud raha või asja tagastamiseks esitada enne RVS jõustumist vastava vaidluse lahendamiseks kaebuse või hagi esitamiseks kehtinud tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem kui kolme aasta jooksul RVS jõustumisest arvates. Erisättena näeb RVS § 31 lõige 3 ette, et viimatinimetatud lõiget ei kohaldata, kui isik sai nõudeõiguse tekkimisest teada pärast RVS jõustumist. Riigikohtu halduskolleegium on öelnud 10.04.2006.a määruses nr 3-3-4-2-02, et „Erikogu peab vajalikuks märkida ka seda, et Riigivastutuse seaduse rakendamist reguleeriv § 31 lg 2 sätestab, et enne selle seaduse jõustumist tekitatud kahju hüvitamiseks võib taotluse või kaebuse esitada enne käesoleva seaduse jõustumist vastava vaidluse lahendamiseks kehtinud tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem kui kolme aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates“. Lisaks on Riigikohtu halduskolleegium 04.10.2002.a määruses nr 3-3-1-50-02 leidnud, et „

1. jaanuarist 2002 jõustunud Riigivastutuse seaduse §-st 17 lg 1 ja §-st 1 lg 1 tuleneb, et avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamiseks võib esitada taotluse kahju hüvitamiseks haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Sama seaduse § 17 lg 3 järgi tuleb taotlus või kaebus esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, millal kannatanu kahjust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Sama seaduse rakendussätete § 31 lg 2 järgi võib enne Riigivastutuse seaduse jõustumist tekitatud kahju hüvitamiseks taotluse või kaebuse esitada enne Riigivastutuse seaduse jõustumist vastava vaidluse lahendamiseks kaebuse või hagi esitamiseks kehtinud tähtaja jooksul (hagi aegumise tähtaeg 10 aastat), kuid mitte hiljem kui kolme aasta jooksul Riigivastutuse seaduse jõustumisest arvates (s.o kuni
2. jaanuarini 2005)“. Kuna asja materjalidest nähtuvalt sai V.T. Vabariigi Valitsuse 31.12.1996.a korraldusest nr 1024-k teada enne RVS jõustumist, algas tema nõudeõigus enne RVS nõustumist. Samuti oli V.T. teadlik kohtusse pöördumise õigusest, mida näitavad tema mitmed kaebused eri aegadel halduskohtule. Kohus nõustub vastustajaga, et kodakondsuse seaduse § 21 lõike 1 punktis 5 ei oma teadasaamine antud juhul tähendust, kuivõrd nimetatud seadus kehtib alates 01.04.1995.a. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et V.T.i kaebus Vabariigi Valitsuse 31.12.1996.a korraldusega nr 1024-k tekitatud kahju hüvitamiseks on esitatud kaebetähtaega rikkudes. 7.

§ 12

lõike 3 kohaselt rahuldab kohus tähtaja ennistamise taotluse, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks saavad olla üksnes objektiivsed asjaolud, mis takistavad kaebuse esitamist. Kuna kaebuse esitaja ei ole esitanud ühtegi mõjuvat põhjust kaebetähtaja ennistamiseks, tuleb tähtaja ennistamise taotlus jätta rahuldamata. Indrek Paukštys Kohtunik 3