lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku pangakontodel on rahalisi vahendeid kokku 38.91 krooni. Ajutine haldur on välja selgitanud, et võlgniku teadaolevad kohustused moodustuvad 715 490 krooni. 2 Võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgniku maksejõuetus on põhjustatud tihedast konkurentsist ehitusturul, käibevahendite puudusest ning võlgniku poolt kasutatud alltöövõtjate poolt tööde ebakvaliteetse teostamisega, mis omakorda tõi võlgnikule kaasa leppetrahvide ja viiviste tasumise kohustuse. Juhatus ei otsinud tekkinud olukorras uusi väljundeid majandustegevuse arendamiseks ja jätkamiseks ning loobuti edasisest tegutsemisest. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus leiab, et OOÜ juhatus ei astunud seadusega ettenähtud samme (ei tõstnud omakapitali ja ei esitanud pankrotiavaldust) vaatamata negatiivsele omakapitalile. Äriseadustiku § 171 lg 2 p 1 paneb osaühingu juhatusele osanike koosoleku kokkukutsumise kohustuse juhul, kui osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui sama seadustiku paragrahvis 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus ja majandusaasta aruande kinnitamist otsustava osanike koosoleku toimumiseni jääb rohkem kui kaks kuud. Äriseadustiku § 180 lõike 51 kohaselt peab juhatus esitama viivitamatult kohtule osaühingu pankrotiavalduse, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus on seisukohal, et OOÜ juhatuse liikmete RR ja JG poolt ÄS § 171 lõikes 2 p 1 ja § 180 lõikes 51 sätestatud kohustuse täitmata jätmist tuleb käsitada raske juhtimisveana. Võlgniku juhatuse liikmed on jätnud täitmata äriseadustiku § 180 lg 51 tuleneva kohustuse ning ei esitanud võlgniku pankrotiavaldust. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgniku juhatuse liikmed ei pidanud korrektset raamatupidamist alates 2006. a septembrikuust. Võlgniku juhatuse liikmete selgituse kohaselt oli see tingitud asjaolust, et võlgnikul ei olnud võimalik raamatupidamise teenuse eest tasuda. Kohtu hinnangul on võlgniku juhatuse liikmed jätnud täitmata raamatupidamise korraldamise kohustuse äriseadustiku § 183 tähenduses. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et RR ja JG on juhatuse liikme kohustust rikkunud raskelt hooletult. PankrS § 30 lg 1 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Võlausaldaja ei nõustu tasuma deposiiti edasise pankrotimenetluse kulude katteks. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu 14 564 krooni. Võlgniku esindaja on nõustunud pankrotimenetluse kulude kandmisega. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra (RTL 2003, 131, 2107 ja 2006, 15, 248) § 1 lg 7 alusel kuulub ajutisele haldurile väljamaksmisele brutosumma 14 564 krooni.
lg 4 likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule RR . 3 TsMS § 162 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võlausaldaja on tasunud pankrotiavalduse esitamisel riigilõivu 1 600 krooni, mis kuulub võlgnikult ja tema juhatuse liikmetelt solidaarselt väljamõistmisele. TsMS § 162 lg 1 ja TsMS § 173 alusel jäävad võlgniku ja tema juhatuse liikmete kanda solidaarselt ka võlausaldaja õigusabikulud. Karin Sonntak Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.