Obsah (5)

§ 28§ 2§ 6§ 14§ 18

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht 11. jaanuar 2008.a., Tallinn Haldusasja number 3-08-61 Haldusasi Kodakondsus- ja Migratsiooniameti taotlus

) § 28 lg 32 peetakse Eestis viibiv välismaalane, kelle suhtes kehtib sissesõidukeeld, piirivalve-, kodakondsus- ja migratsiooniametniku või politseiametniku poolt kinni ja korraldatakse viivitamata tema Eestist väljasaatmine. Viitega

§ 28

lõikele 3 märgib taotluse esitaja, et välismaalasel, kelle suhtes on kohaldatud sissesõidukeeldu, ei ole lubatud Eestis viibida ning tema Eestis viibimine on ebaseaduslik, sõltumata viibimisaluse omamisest. Samuti märgitakse taotluses, et E.Z.i (A,) väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia 48 tunni jooksul, kuna puudub ühine piir selle riigiga ning seetõttu taotletakse luba isiku paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse. ISIKU, KELLE SUHTES LUBA TAOTLETAKSE, SEISUKOHT

1. Kohtuistungil märkis E.Z., et kandis enne abiellumist nime E,A. ning on sama isik, kes on varem Eestis ebaseadusliku viibimise tõttu Eestist välja saadetud. Samas märkis ta, et tal on Eestis praegu kindel elukoht, kus ta elab koos oma abikaasaga, kellega soovib kooselu jätkata ning ka kindel töökoht, kus talle makstakse töötasu ning tasutakse sellest kohasel viisil kõik maksud. E.Z.i esindaja rõhutas kohtuistungil, et hetkel on E.Z.il Eestis viibimiseks seaduslik alus, see tähendab kehtiv elamisluba, mille kehtetuks tunnistamise menetlust on küll alustatud, ent mida ei ole kehtetuks tunnistatud, kusjuures see menetlus vältab veel vähemalt kuu aega ning selle menetluse tulemusena tehtav otsus on kohtus vaidlustatav. Esindaja rõhutas samuti, et E.Z.il on kindel elu- ja töökoht, ta ei ole end Eesti võimude eest varjanud ning tema väljasaatmiskeskusesse paigutamiseks puudub alus, samuti ei oleks see kuidagi vajalik julgeoleku seisukohast. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
2. Kohus leiab, et loa andmaine E.Z.i väljasaatmiskeskusesse paigutamiseks on põhjendatud ning KMA taotlus tuleb rahuldada.
3. Käesolevas asjas tuleb lugeda tuvastatuks, et isik, kes viibis kohtuistungil ja esitles end E.Z.’ina ning kellele on väljastatud Aserbaidžaani kodaniku pass nr xxxxxxxx, on seesama isik, kes on 04.10.2006 Eestist välja saadetud ning kelle suhtes on kohaldatud 10 aasta pikkust sissesõidukeeldu. Lisaks isiku enda ütlustele kinnitavad seda kokkulangevad sünnikuupäevad (xx xx xxxx) ning vastavalt Aserbaidžaani kodaniku passis nr xxxxxxx (E.Z.) ning Aserbaidžaani Vabariigi kodaniku passis nr xxxxxxx (E. A.) märgitud eesnimekuju E. Q. O. / E.. Samuti on tehniliste abivahenditeta hinnates sarnased E.Z.ilt 09.01.2008 võetud ning varem E. A.lt võetud sõrmejäljed. KMA taotlusele lisatud abielu sõlmimist kajastava dokumendi kohaselt on 2 abiellunud E.Z. ja A. Z.; Väljasaatmiskeskuse kokkusaamiste kirjade, panderollide ja pakkide arvestuse kaardilt nähtuvalt on E. A. korduvalt väljasaatmiskeskuses viibimise ajal külastanud elukaaslane A. Z..
4. Kohtuistungil ei vaielnud E.Z. vastu sellele, et ta on E. A. nime all Eestist välja saadetud ning tema suhtes on kohaldatud sissesõidukeeldu. 11.

§ 28

lg 3 kohaselt on sissesõidukeelu õiguslikuks tagajärjeks muuhulgas see, et välismaalasel, kelle suhtes on kohaldatud sissesõidukeeldu, ei ole lubatud Eestis viibida ning tema Eestis viibimine on ebaseaduslik, sõltumata viibimisaluse omamisest. Viibimisalust defineeritakse seejuures

§ 2

lõikes 2 kui välismaalase Eestis viibimise seaduslikke aluseid, mis on sätestatud välismaalaste seaduses. Välismaalaste seaduse § 51 lg 1 p 1 kohaselt on üheks selliseks aluseks muuhulgas Eesti elamisluba. Eelnevast tuleneb, et isikul, kelle suhtes kohaldatakse sissesõidukeeldu, ei ole lubatud Eestis viibida ka juhul, kui tal on viibimisalus olemas. Teisisõnu tähendab see, et sissesõidukeeld võtab isikult õiguse tugineda ükskõik millisele Eestis viibimise seaduslikule alusele. Muuhulgas ei saa isik sissesõidukeelu kohaldamise ajal õigustada enda Eestis viibimist elamisloaga, olenemata sellest, millal, millistel asjaoludel ja millistel alustel on talle elamisluba antud. Seega ei ole kohtu hinnangul käesolevas asjas oluline, kas E.Z. esitas elamisloa taotluses teadvalt valeandmeid või jättis teadvalt ja lubamatult mingisugused olulised asjaolud taotluses kajastamata, samuti ei ole iseenesest tähtust sellel, mis täpselt tingis elamisloa andmise isikule, kellele seda

§ 28lg 2 kohaselt anda saanud ei oleks.

Oluline on käesoleval juhul see, et isiku suhtes kehtib hetkel ning kehtis ka tähtajalise elamisloa andmise ajal sissesõidukeeld.

§ 6

kohaselt on sissesõidukeeld tõkend, mille eesmärk on vältida ebasoovitava välismaalase Eestisse saabumist ja Eestis viibimist. Seega on sissesõidukeelu eesmärk piirata reaalselt isiku võimalusi Eestisse saabuda ja Eestis viibida ning muuhulgas vältida seda, et isikul tekiks võimalus Eestis seaduslikult viibida sel teel, et ta omandab mingisuguse viibimisaluse, kasutades selleks ära näiteks enda isikuandmete muutumist (muutmist), mida võib Eesti võimuorganitel viibimisaluse andmisel olla kas keerukas või võimatu tuvastada. 12.

§ 28

lõikes 32 sätestab, et Eestis viibiv välismaalane, kelle suhtes kehtib sissesõidukeeld, peetakse piirivalve-, kodakondsus- ja migratsiooniametniku või politseiametniku poolt kinni ja korraldatakse viivitamata tema Eestist väljasaatmine. Kohtu hinnangul on kehtiv sissesõidukeelu olemasolu eraldiseisev alus isiku väljasaatmiseks.

§ 28

lõikest 3 tulenevalt ei ole võimalik samastada viibimisaluseta Eestis viibimist ja ebaseaduslikku Eestis viibimist. Käesoleval juhul ei saa E.Z.it käsitleda viibimisaluseta Eestis viibiva välismaalasena, kuna vastav viibimisalus (elamisluba) on tal olemas, küll aga välistab sissesõidukeeld sellele viibimisalusele tuginemise ja muudab Eestis viibimise ebaseaduslikuks. Sellise isiku väljasaatmiseks ei näe

ette ka lahkumisettekirjutuse tegemist. Väljasaatmise korraldamine viivitamata tähendab kohtu hinnangul väljasaatmist ilma ettekirjutuseta. Sellist seisukohta toetab iseenesest ka asjaolu, et kuivõrd välismaalaste seaduse § 51 lõikes 1 ei eristata Eestisse saabumise ja Eestis viibimise seaduslikke aluseid ning nimetatud lõike 1. punktist tulenevalt on elamisluba aluseks nii Eestisse saabumiseks kui Eestis viibimiseks, siis on ilmne, et olukorras, kus sissesõidukeelu kohaldamine välistab sellisele alusele tuginemise Eestis viibimiseks, ei saa isik tugineda sellele alusele ka Eestisse sisenemiseks. Sisuliselt on sissesõidukeelu kohaldamise ajal Eestisse saabunud isiku näol tegemist isikuga, kes on Eestisse saabunud ebaseaduslikult ning ka

§ 14lg 3 kohaselt on selline isik võimalik välja saata ilma ettekirjutust tegemata.

Seejuures tuleb tähele panna, et

§ 28

lg 32 ei anna vastavale haldusorganile väljasaatmise küsimuse üle otsustamisel kaalutlusõigust ega sea väljasaatmist sõltuvusse muuhulgas sellest, kas isik on ebaseadusliku Eestis viibimise ajal siinset avalikku korda ja julgeolekut kahjustanud. 3 13. Kuivõrd sissesõidukeeld iseenesest välistab Eestis seadusliku viibimise ka viibimisaluse omamise korral, siis ei saa sellise isiku väljasaatmise korraldamisel olla takistuseks iseenesest asjaolu, et viibimisaluse (antud juhul elamisloa) kehtetuks tunnistamise menetluse on alles pooleli. Elamisloa kehtetuks tunnistamine on pigem vajalik selleks, et praktiliselt välistada isiku võimalus sellele elamisloale tuginedes edaspidi Eestisse siseneda, ent Eestis viibimise ebaseaduslikkus tuleneb antud juhul otse

§ 28

lõikest 3 ning KMA poolt elamisloa kehtetuks tunnistamine või kehtetuks tunnistamata jätmine seda ei mõjuta. 14.

§ 18

lg 1 kohaselt viikase väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest arvates. Samas sätestatakse

§-s 23, et kui väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia seaduses sätestatud tähtaja jooksul, paigutatakse väljasaadetav väljasaatmist taotlenud või väljasaatmist täideviiva valitsusasutuse taotlusel halduskohtuniku loal väljasaatmiskeskusse kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. E.Z. väljasaatmiskeskusesse paigutamise vajadust põhjendab KMA sellega, et isiku väljasaatmine 48 tunnis jooksul ei ole võimalik Eesti ja Aserbadžaani Vabariigi ühise piiri puudumise tõttu. Kohtu hinnangul on selline põhjendus asjakohane, arusaadavalt nõuab isiku väljasaatmine riiki, millel Eestiga ühist piiri ei ole, teatavaid ettevalmistusi, mida 48 tunni jooksul võimalik teha ei ole.

1. Asjaolud, et E.Z.il on kindel elu- ja töökoht ning abikaasa, ei saa käesoleval juhul olla takistuseks tema paigutamisel väljasaatmiskeskusesse. Kuivõrd E.Z.il ei ole õigust Eestis viibida, ei saa Eestis elamise ja töötamisega seotud asjaolud (elu- ja töökoht) mõjutada väljasaatmise korraldamist. Riigist välja saatmisele kuuluva isiku väljasaatmiskeskusesse paigutamise eesmärk on väljasaatmise tagamine. Põhimõtteliselt väär ei ole E.Z.i esindaja seisukoht, et KMA väide, nagu võiks E.Z. asuda vastasel korral väljasaatmist takistama, on oletuslik, ent kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul piisavat alust pidada sellist oletust asjakohatuks. Nimelt vaatamata asjaolule, et E.Z. ei ole teadaolevalt pannud toime väär- ega kuritegusid, viibib ta Eestis ebaseaduslikult, ning seejuures on ta Eesti tähtajalist elamisluba taotledes jätnud kajastamata oma elulookirjelduses olulisi asjaolusid, näiteks selle, et ta on varem Eestis ebaseaduslikult viibinud. Kohtu hinnangul ei ole vajalik võtta siinkohal seisukohta küsimuses, kas E.Z. on soovinud elamisloa taotlemisel KMA-d eksitusse viia või mitte, ent eeltoodu põhjal ei ole piisavat põhjust olla kindel, et E.Z. enda väljasaatmist takistama ei asu.
2. Keeldumine loa andmisest isiku paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse või väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamisest on eelkõige põhjendatud juhul kui isiku väljasaatmine näiks perspektiivitu või kui väljasaatmise perspektiiv on küll olemas, kuid väljasaatmiskeskuses kinnipidamine on muudel põhjustel ebaproportsionaalne sekkumine Põhiseaduse § 20 lg 2 p-ga 6 kaitstud õigusesse. Käesoleval juhul selliseid põhjusi ei esine.
3. Kohus märgib viimaks, et väljasaatmise täideviimise võimaluse tekkimise korral (kui vastavad ettevalmistused on tehtud), tuleb isik viivitamatult väljasaatmiskeskusest vabastada.
4. Eeltoodu tõttu annab kohus loa paigutada E.Z. paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse kaheks kuuks, s.o
5. märtsini
6. a. Kristjan Siigur Kohtunik 4